Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis.
Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charles Baudelaire Luulet iseloomustab: Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges vastuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale. Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas. Luulekogu ,,Kurjad lilled" Põhiteemaks ideaalide ja unistuste kättesaamatus, kurja valitsemine
Oscar Wilde(16.10.1854 30.11.1900) Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium Elulugu: · O.Wilde sündis 16.oktoober 1854 aastal · Ta õppis Dublini Trinity kolldzis, kõrghariduse sai ta Oxford Magdaleni kolledzis · Tema põhiliseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai Wilde selgeks prantsuse keele ning õppis lugema ladina ka kreeka keelt. · Olles kõrgemas seltskonnas hiilgav võõrustaja külastas Wilde salaja meestebordelle ning oopiumiurkaid tollal peeti homoseksualismi kuriteoks ja suhteid pidi salajas hoidma, kuid Oscar oli liiderdaja ja talle meeldis provotseerida · 1895 aastal mõisteti Wilde kaheks aastaks homoseksualismi eest vangi · Tänu vangi minekule keelati kõik tema teosed ning ka tema sõbrad
Ettekanne Oscar Wilde Oscar Fingall O'Flahertie Wills Wilde Elulugu · Oscar Wilde sündis 16. oktoober 1854 ja suri 30. november 1900 Oscar Wilde sünnikoht on Dublin, Iirimaa. · Tema isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Tema ema on teda tüdrukurõivastesse riietanud , sest ta igatses varalahkunud tütre järele. · 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema
Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk Salk pimedaid->inimkond Sinilind 2 last, kes otsivad sinilindu, kes peaks nne tooma. Unengudes kivad teda paljudes kohtades otsimas, kuid ei leia teda vi lendab ta neilt kest, kui nad ta leiavad. rgates tuleb neile klla vanamemm, kes tleb, et ta ttar on vga haige ja ta on endale juba ammu igatsenud laste tuvi. Poiss lheb puuri tooma ning oma llatuseks neb ta tuvi asemel sinilindu. Naabrimemme ttar paraneb OSCAR WILDE Inglise smbolist Tema teosedon ainult kahvatu helk sellest, mis ta ise oli oma elus Jljendas Balzaci, Hugo`d, Baudelaire`i TIPPTEOS: 1980 Dorian Gray portree Looming Lhiaegne, intensiivne Romaan: Dorian Gray portree TragdiaSalome Salongikomdiad Muinasjutudnnelik Prints, bik ja roos, Isekas hiiglane Nidendid, novellid, esseed, artiklid GEORGE BERNARD SHAW Vrreldav Shakespeariga, loetavam muusikakriitik, inglise parim
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888)
Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta
Kõik kommentaarid