O.Wilde, E.A.Poe jt. (0)

Oscar Wilde 1854-1900
Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja „puhta kunsti“ kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses .
Kunstimuinasjutukogu „Õnnelik prints ja teisi jutte“
muinasjutt „ Isekas hiiglane “. Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda – kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks.
Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle.
Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan „ Dorian Gray portree“ Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele, otsima elus mõnusid ja vältima kannatusi. Lord Henry ütleb, et ilu õigustab kõik patud. Dor oli väga õnnetu, et tema ilu jääb ainult pildil püsima ja ta hakkab elama Henry õpetuste järgi: käitub isekalt, otsib naudinguid. I isekas tegu- noor näitlejanna Sybil Vane’i hülgamine. Dor hülgas, sest too oli temasse nii armunud, et hakkas halvasti mängima. Dor ei hoolinud, et neiu teda armastas . Neiu tegi enesetapu. Dor märkab, et tema portree on muutunud inetumaks – nägu kalgim. Dor lõbutseb edasi : seks, narko , valud . Pilt läheb inetuks ja vanaks. Dor jääb aga välimuselt ilusaks ja nooreks, süütuks. Pildilt paistab tema tõeline olemus ja see häirib teda väga. Dor süüdistab kunstnikku ja tapab Basili. Ta soovib hävitada viimase tõendi oma olemuse kohta – võtab noa ja tahab pilti hävitada, sureb sel hetkel, laip on vana ja inetu, pilt on nüüd ilus.
Mõte : in ei saa tegelikult varjata oma tõelist olemust.
romaanis on palju arutlusi in. olemuse üle ja püütakse näidata in silmakirjalikkust, sest paljud tõstavad moraalist ja väärikusest kõrgemaks ilu.
Wilde on tuntuks saanud oma näidenditega, mis kujut inglise kõrgklassi elu ja üritasid paljastada nende silmakirjalikkust ja tühisust ning edevust. O.wilde tekstid on väga teravmeelsed, iroonilised ja humoorikad. Kõrgklassile heidab ette põhiliselt seda, et väline mulje on nede jaoks palju olulisem kui asja sisuline külg.
Komöödiad „Leedi Windermere’i lehvik “ „Kui tähtis on olla tõsine“
„Leedi wind. lehvik“ Peateg . leedi W kahtlustab et tema mehel on armuke, sest ta leiab, et tema mees on kulutanud pr. Erlynne’ile ( lesk ) Üritab mehega sellest rääkida, aga mees kutsub Er-i hoopis enda juurde ballile. Leedi W-l on ka austaja lord Darlington. Dar kutsub leedi enda juurde, teeb lähenemiskatse. Vihahoos leedi lähebki Dar-i juurde. Dar seal pole, aga leedile järgneb Ei ja ütleb, et on ise kunagi sama teinud : hülgas mehe armukese nimel. See oli viga, armuke jättis ta maha, hea nimi rikutud ja et leedi ei tohiks sama viga teha. Sel hetkel saabub sinna hulk mehi, ka leedi abikaasa ja Dar. Naised lähevad peitu . Leedi lehvik jääb nähtavale, härrad hakkavad oletama, kes lordi armukestest külas on. W mees tunneb lehviku ära, mehed otsivad, et armuke üles leida. Välja tuleb Er ja võtab süü enda peale, ohverdab oma maine ja abiellumislootused. Järgmisel päeval: leedi lepib ära oma mehega. Selgub tõde et Er on tegelikult leedi ema, keda leedi ise peab surnuks. Leedi mees maksis Er-le, et ta ei tuleks ja avalikustaks kelle ema ta on. Er seletab ära ja abiellub ikkagi ühe vanema mehega.
Mõte : näidend näitab, kui tähtis on maine ja kui ohtlik on varjamine perekonnas. Näitab ka silmakirjalikkust. In ei saa varjata oma tõelist olemust. Teost võib vaadelda ka kui romaani kunstist : kunst aitab säilitada ilu, kunst kestab kauem kui in, kunstist tuleb välja in tõeline olemus.
Edgar Allan Poe 1809-1849
Üks kuulsamaid dekadentsi esindajaid. Pärit rändnäitlejate perest , kavas üles kasuperes, Allanite peres, õppimises polnud väga edukas, aga huvi kirjanduse vastu oli tal kogu oma elu. Elas tädi juures hiljem, abiellus täditütrega, kes oli siis 13aastane. Abielu oli õnnelik ja kui naine suri 1847 siis pärast seda oli Poe masendunud ja hakkas jooma, suri 2 aastat hiljem
Looming: novelližanrile alusepanija Ameerikas, tuntud ka kuuletused, läbiv surmateema, elu sünge poole kujutamine, peateg sageli vaimselt häiritud in, kellel on kinnisidee. Novellides ka irooniat, mida pole luules (must huumor). Poe on väga sisendusjõuline ja oskas hästi kujut sünget ja hirmutavat õhkkonda, osav meeleolulooja – hea fantaasia . Meelsiteema – noore ilusa naise surm.
*õudusnov. – kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid, peatg suguvõsa viimane järeltulija, kellel on vaimne häire.
*kriminaalnov – kujut kuritöö avastamise loogilist käiku. Peetakse üheks kriminaalkirjanduse algatajaks
*ulmelise alatooniga nov. – käsitleb nt. Teemat, kuidas teadlased üritavad in surnust tagasi tuua
Kuulsaim luulekogu „ ronk ja teisi luuletusi“
„Ronk“ – mehel, kelle kallim hiljuti surnud, tuleb öösel külla ronk. Mees hüüab, kas saaks hingerahu või oleks lootus armsam unustada või temaga taevas kokku saada? Lind vastab kogu aeg : ei iialgi. Meeleheide, mis rongaga tuli, jääb talle kogu eluks.
Luuletus „ Annabel Lee“ räägib armastusest, mille peale inglid said kadedaks ja saatsid tuule, mille tõttu annabel suri. Armastus oli aga nii võimas, et see jäi ikka püsima.
Tema novellides on oma koht ka iroonial nt. „ Reetlik süda“, kus peateg on vaimselt ebastabiilne, enda arvates hästi tark, kes otsustab oma vana sugulase tappa, sest sellel on kaega silm. Hästi kavalalt ja pikalt valmistub, lõpuks sooritab mõrva. Pediab laiba põrandalaudade alla. Politsei tuleb majja, vaatama, mis kisa , ta vestleb nendega rahulikult . Istus ise tooliga kohale, kus laip oli põranda all. Hakkas kuulma südametuksumist ja ei kannatanud seda välja. Reetis ise oma mõrva- tunnistas üles.
„ Berenike “ novell räägib enda arvates erilisest noormehest, kes abiellub noore ilusa tütarlapsega Berenikega, kes on ilus kuid ta on suremas haigusesse, aga üks osa temas on endiselt ilus ja terve (tema valged ja korrapärased hambad). Neiu sureb peagi ja pannakse lossi keldrisse hauakambrisse. Kui noormees ärkab tunneb ta, et on midagi teinud, kuid ei mäleta mida. Teener tuleb temaga rääkima ning noormees mõistab, et ta oli elusalt maetud naiselt hambad välja tõmmanud. Meest reetsid tema verised riided ja karp hammastega.
„ Ovaalne portree“novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb.
„ Must kass “ novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga.
Dekadents
Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism , jäi tagaplaanile ka romantism , millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne. Rõhutati elu süngemat poolt ja peateg-l ei ole ideaale ega unistusi . Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus , vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika .
Sümbolism
Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul. Hakkas tähele panema spirituaalsust e. vaimude maailma, kujutlusvõimet ja unenägusid. Sümb sai tõuke Charles Baudelaire’i luulekogust „Kurja lilled“. Esindjad : Paul Verlaine, Arthur Rimbaud , Stephane Mallarme. Nad kujut reaalsust sümbolite ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine , luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded.
Charles Baudelaire 1821 -1867
Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu „Kurja lilled“ seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus (ilus ja inetu ühendatakse), inetuse ilu, kurjuse kohalolek, pessimistlik, seostab ülevat madalaga. „Väiksed poeemid proosas “ luulelised jutud, kujut linna (Pariisi), hea linnakirjeldus, mis annab edasi autori hingeseisundit : igatsus , üksindus, iroonia , viha ja armastus. Sümb.teos.
Paul Verlaine 1844 -1896
Pr. luuletaja, oli ka kirj .kriitik. A.Ribaud armuke. Luulekogu „Galantsed peod“ – vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest. Verline mõjutas sümbolismi, tema luule on sugestiivne (sisendusjõuline) varjundi- ja tundmusrikas. Kõige kuulsam luulekogu „Sõnadeta romansid“- rõhutab sõnade seost muusikaga ja sõnade kõlatähtsust.
Arthur Rimbaud 1854- 1891
Pr. luuletaja, kirjutas luuletusi vaid 15-19 eluaastatel, siis leidis, et kunst on lollus ja elas rändurina Aafrikas. Tähtsaimad proosaluulekogud „Hooaeg põrgus“ „Illuminatsioonid“ .
Poeem „Joobunud laev“ on mitmeosaline jutustav luuletus, mille kaudu antakse edasi tegelikult in rännakut elus (laev = in , meri = elu). In rännak elus on kaootiline ja sõltub paljuski juhusest, elu on väga tormine , aga seda tuleb nautida ja igast kogemuses viimast võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks .
Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised , aga olulised ongi kujutluspildid , mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine . Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes . Kõige sümbolirikkam oli luulekogu „Illuminatsioonid“
Maurice Maeterlinck 1862 -1949
Sümbolistliku draama rajaja, mis kujut elu sümbolite abil. Esimene kuulsaim näidend draama -„ Pimedad “ . Tegevus toimub üksildasel saarel keset merd , kus on pimedate varjupaik. Nende hooldaja vana preester on toonud nad välja jalutuskäigule. Näidendi alguses istuvad pimedad õues ja ootavad preestri tagasitulekut, kuid pr on ka tegelikult laval, kuid ta on surnud. Pimedad saavad oma olukorrast aru ja enamik neist tunneb hirmu. Arutavad, mida teha, kõige passiivsemad ja pessimistlikumad on sündinud pimedad, kes on kurjad, et neid üldse välja toodi, tunnevad ainult mulla lõhna. Neid ei huvita preestri saatus, vaid koju pääsemine. Kõige positiivsem on naistegel, noor naine, kes lapsena on näinud maailma ja otsib igalt poolt ilu ja oskab seda märgata. Ta sümboliseerib kunsti. Näidend lõpeb sellega, et keegi tuleb nende juurde ja ainus nägija – laps hakkas nutma. Sõnum: in on ka elus pimedad (nt armastuse, enda vigade suhtes) nad ei tea oma otsuste ja valikute tagajärgi. Pimedad enese ja teiste suhtes sageli ja on kaitsetud ja üksildased oma saatuse ees. Sümboliseerib usupuudumist. Laps on tuleviku ja lootuse sümbol.
Näidend „Pelléas ja Mélisande“ ainestik on võetud juba vanadest rüütliromaanidest , traditsiooniline armukolmnurk. Peateg on noor neiu, kelle metsas leiab vana kuningapoeg, abielluvad. Pelléas on kuningapoja noorem vend. Mélis ja Pel armuvad. Vana kuningapoeg tapab Pel . Mel sureb ka ja tema surmale pole seletust (ilmselt hingevalusse)
Sõnum: näid. näitab, et armastust ei saa sundida . Armastust ei ole mõtet ka alla suruda. Tõeline armastus ei tohiks olla kättemaksuhimuline.
„ Sinilind “ olid puuraiduri lapsed – poiss Tyltyl ja tüdruk Mytyl . Olid jõulud ja neil piirdusid need sellega, et nägig aknast naabrite pidu. Nende juurde tuleb haldjas , kes ütleb, et otsige sinilindu , sest see toob õnne ja haldja laps on haige ja vajab ka õnne. Rändavad öökuningriigis, võlu metsas, mälestuste maal, kus kohtavad oma surnud lähedasi ja tulevikuriigis kohtavad sündimata lapsi, kes teavad ette oma elu. Paljud neist toovad leiutisi maale kaasa, kohtavad oma tulevast venda, kes toob neile kaasa leetrid, sarlakid ja läkaköha ja ütles, et see järel sureb. Leiavad ka siniline, aga need osutuvad pettelindudeks. See tähistab seda et ka in oma elus kogeb õnne vaid üürikeseks hetkeks. Lapsed läksid koju, avastasid , et on järgminse päeva hommik (endale tundus et oli aasta ära) Avastasid, et sinilind on tavaline puurituvi, kes neil kogu aeg oli olemas. Nad andsid selle sinilinnu naabrinaise lapsele, kes saabki terveks.
Sõnum : jaga oma õnne, õnne tuleb otsida, kuigi vahel ei oska me seda õnne näha, mis meil olemas on aga ka eksimused aitavad meil saada targemaks ja õnnelikumaks.