Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid teda ja panid ta südame sulama, mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. Isa Gorioti iseloomustas eneseohverdus (tütarde soovid), naiivsus (uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta. Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg ja raha keskenduda õukonna glamuurile
EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga Moonutatud ruumikujutus, naturalistlikult täpne, hajutatud, lopsakad värvipinnad Hilisem looming realistlikud traditsioonid Kasutatud materjal http://thispublicaddress.com/tPA2/images/11_2002/bacon.jpg http://www.flickr.com/photos/hanneorla/3590847650/ http://gerryco23.files.wordpress.com/2011/08/henrymoorerecliningfigure1936.jpg http://www.artinfo
Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla
Algul eneselegi teadmata ta enam ei vanane ning hakkab elama Henry eeskujul elu, mis on täis naisi, joomist ning pidusid, kuid see maal hakkab tema eest vananema ning näitab Doriani tõelist hinge. Film on üsnagi hästi tehtud ning meenutab mulle Manoj Shyamalani filmi ,,Purunematu", mille süzee on mõneti sarnane ,,Dorian Gray" omaga. Londoni tänavad näevad välja väga ehtsed ning oma ajale sobivad, kõrtsid samuti. Doriani algupärane naiivsus ning enesekindluse vähesus on väga heaks kontrastiks lõpuks välja kujunenud isiksusele. Näitlejatöö on samuti rahuldav. Kuigi ,,Dorian Gray" on hea film, kaasnevad sellega ikkagi ka mõned miinused. Esimene ja vast kõige suurem miinus oli raamatu ja linateose vaheline lahknevus. Filmist oli palju osi ära jäätud, mistõttu tundus teos kohati üsna sisutühi. Ilmselt on selles süüdi ka minu jaoks liiga pikk ning veniv algus
Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt lapsvampiir, kes enam eal füüsiliselt ei kasva, hakkab ta hing täiskasvanuks saama Ringreis Euroopas, sealhulgas Transilvaania, Ungari, Bulgaaria Louis' ja Claudia vahel tekib emotsionaalne lõhe, Lestat mälestus kummitab neid edasi Teine osa Pariisis; Louis on Claudiasse armunud, kuigi hakkab mõistma, et ta on muutumas kellegikski, keda ta ei tunne: Claudias tärkavad naiivsus, edevus, uhkus, võim Claudia kasutab Louis'i härrasmehelikkust enda kasuks ära Vampiiriteater (Théatre des Vampires), Louis' sõprus Armand'ga, Claudia lähenemine Madeleine'ga (nukupoe omanik) Louis tunnistab Claudiale, et armastab Armandi ja tahab temaga ära minna; Claudia on vihane ega lase oma "mänguasja" ära minna Madeleine ja Claudia surm, Armand talutab Louis eemale nad ei jõua naisi päästa Louis ja Armand saavad lähedaseks, sõber leevendab leina, tundes ise valu
" Häppening e juhtimatu etendus/sündmus. esimesed meistrid olid dadaistid. Kehakunst: Bruce Nauman "Autoportree purskkaevuna". Performance e etendus, Joseph Beuys "Kuidas seletada pilte surnud jänestele" Düsseldorfi galeriis. Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu", "Unenägu", Ta on maalinud nii olustiku pilte oma übrusest kui ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud. Niko Pirosmanasvili "Tüdruk õhupalliga", "Viis vürsti pummeldamas". Maurice Utrillo "Vaade kirikule".
Krõõda varjust välja pugeda. Tegelikult ta väga ei üritanudki ja tundis ka endal pigem kohustust Andresega abielus, kuna viimase eelmine naine seda oma surivoodil palunud oli. Tõeliseks abieluks ei saakski vast Andrese ja Mari kooselu lugeda, puudus sealt ju kokkukuuluvtunne ja muud abielule omased emotsioonid. Ka kohtles Andres oma viimast naist palju halvemini kui esimest, kuid see tuli pigem sellest, et tema algne töötuhin ja naiivsus oli selleks ajaks juba ammugi vaibunud ning mõjule hakkasid pääsema rasked tööpäevad ja pidev Pearuga kemplemine. Andrese pereelu oli suhteliselt õnnetu. Kaotas ta ju oma esimese naise ning ka poja. Ei saaks öelda, et kumbki tema abielu õnnelik oli, kuid kindlasti oli tema kooselu Krõõdaga mõlemale osapoolele palju meeldivam. Ka pidas ta perest palju olulisemaks põllul vaevlemist, mis tõenäoliselt saigi tema õnne ja armastuse hukatuseks.
ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand
1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest. Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. A.R.Penckil õnnestus ühendada ekspressionistliku traditsiooniga ürgsed koopamaalid või grafiti naiivsus ja räpakad märgitaolised kujundid. Penck mõjutas ka tugevalt Jörg Immendorf'I, kes enne Penckiga kohtumist omas veidi lihtsameelset maailmapilti, kuid nüüd kujutas ta oma töödel Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid. Immendorf'I kunstis võidutseb äärmine literatuursus. Piltide aineks on enamasti allegooriad ja paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega.
meeldib eriline olla, sest erilisus on uhkus, mis teisi kadedaks teeb. Meile ei meeldi ühes kohas kaua olla, sest teises juba oodatakse. Kinkides parimaid sõnu, võtame need lahkudes kaasa, et neist tunneksid ka teised rõõmu. Mind ei huvita, et teised nii ei tee, meie teeme, teeme veel ja veel, terve elu, sest meile meeldib nii. Olles vaba, tunnen, mida tähendab olla mina ise, sest siis ei piira keegi minu kapriise, soove ja tegemisi. Pole tähtsust, et naiivsus maailma vastu toob vaid probleeme kaasa, sest olen teinud palju vigu kui minu eakaaslased , aga olen vaba ja valmis neist õppima. Olen alati tundnud kaasa inimestele, kes joonistavad endale igal hommikul Britney Spearsi näo pähe või prindivad välja kümneid Paris Hiltoni pilte, et leiaksid kaubamajast just sellised püksid nagu sellel kaunitaril. Nad meenutavad mulle vanaema lambakarja, kus ei teinud vahet ühelgi isendil
järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vahel võib tulla olukord, kus headus ja kurjus pole väga selgelt kõrvutatavad, kuid hoolikamal süvenemisel on mõlemad siiski olemas. Säärase olukorra ideaalseks näiteks on ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas Andrese töökus.
suuremaks iluks tema juukseid. Araabiamaades on tavaks aumõrvad, mida pannakse toime just pereliikmete poolt, tavaliselt kas isa või siis naise enda poja või venna käe läbi. Valitsus ei pea seda kuriteoks ja ei võta ka midagi ette, sest au on see, mis vajab kaitsmist. Lisaks religioonist tingitud rollidele mõjutab naise positsiooni ühiskonnas levinud veendumused. Uuringute põhjal selgub, et nii naised kui mehed arvavad, et naiselikud isiksuseomadused on arglikkus, tundlikkus, naiivsus, abitus ja sõltuvus.Seda arvamust tahtis ümber pöörata naisõiguslane Emmeline Pankhurst, kes õhutas naisi tegema meeste töid, et viimased saaksid sõtta minna. Tema veendumuste kohaselt oli õrnem sugu võimeline tegema ka kõige raskemaid töid ja tahtis, et mehed seda mõistaksid. Just tema võitles välja valimisõiguse naistele, mis tekita 19. sajandil ühiskonnas palju poleemikat- paljud kõrgetel positsioonidel paiknenud mehed ei aktsepteerinud seda väga pikka aega.
mälestus järgi. Peale laste ema surma, tahtis ta tõepoolest kõik teha, et neil hea elu oleks ja et nad ei peaks kurvastama kogu aeg. Goriot's lõõvad lõkkele küll isatundeid, aga neid varjutab oma ja tütarde ühine kaotus, mis suunataksegi tütarde armastamisse. Goriot on kergelt upsakas, hästi riides käiv, enda eest hoolitsev kena välimusega mees, ent kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab, mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli sattunud Rastignac on talle elu lõpus toeks ja neid hirmsaid sajatusi vaheldumisi ,,oma inglikeste" kiitmistega. Vaestemaja väikeses toas saab ta tõesti aru, et tütardesse pandud tohutu vaev oli asjatu. Goriot tuleks
Põhjuseid, miks see nii on, võib leiduda palju, ent üks arvatavaid põhjuseid võiks olla see, et inimesed on juba loomu poolest uudishimulikud. Samuti võimaldab ,,kümuuudis" lugeja mõistusel puhata ning argielust korraks mitte mõelda. ,,Kõmureportaazi" on inimestel samavõrra vaja kui globaalse kaaluga uudiseid. Samas ei tohiks lugusid staaride elust väga tõsiselt võtta. Ent just noori iseloomustab avatus, mõjutatavus ning sageli ka naiivsus ja enamasti on just teismelised ja noored täiskasvanud need, kes ,,tähtede" elust loevad ning endale sama hakkavad soovima. Trimmis ja päecitunud keha, palju raha ning luksuslik villa- just need elemendid on ihaldusväärsed, eriti aga esimene, mille täideviimisel mõned äärmustesse langevad, hakates anoreksikuks või buliimikuks. Võib jääda mulje, et haridus pole oluline, kuna kuulsad ja rikkas staarid nagu
palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, armastajatest mahajäänud, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, naiivsus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ja julgesid seda välja öelda, tehti teiste poolt maha. 8.Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit. Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis-ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.
Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes avas ta inimeste silmad, et nad märkaks asju, mis neid ümbritsevad ning hindaks rohkem oma nii-öelda tavalist tööinimese elu. Huvitav fenomen Nipernaadi juures on see, et tema väljavalitud naisi ühendab see, et nad on enamasti materiaalselt vähekindlustatud, vaesed ning neid iseloomustab ka mingi teatud naiivsus. Mees pakub neile põnevust, rääkides jutte kaugetest maadest ja põnevaid asju tema enda kohta. Enamus faktid, mida ta enda kohta esitab, on küllalt arusaadavalt väljamõeldised, kuid naised usuvad teda, sest mees toob nende halli argipäeva uuendust, mõnes mõttes rahuldab momendiks naiste tähelepanuvajadust ning tõstab nende enesekindlust, paneb neid tundma end ihaldusväärsetena, samas oma järjekordse lahkumisega murrab ta ka palju südameid
traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi
ta edasi rändas. Santiago unistus oli rännata maailmas ringi, hiljem kui ta sai teada ,,Oma Loost"siis hakkas uskuma, et kõigil on olemas ,,Oma Lugu", et on inimesi, kes neid järgides on leidnud õnne ja on neid, kes on unustanud ,,Oma Loo" täiesti. Santiago ei pidanud valetamist õigeks. Selle tõttu ei valetanud ise ka kunagi. Noor ja õiglane poiss peaks lugejas tekitama poolehoidu. Autor on kujutanud Santiagot positiivselt, ainus nõrk külg, millele autor vihjab on naiivsus. Tegelase iseloomust võib aimu saada tänu sündmustikule. Olulismad steenid on karjuse kohtumine kuningaga ning kohtumine Fatima ja Alkeemikuga. Santiago suhtus kõikide suhtes viisakalt, tarvitas korralikku kõnepruuki. Ei valetanud. Teose arenedes muutusid karjuse mõtted ja käitumis viis. Tema mõtted polnud enam ainult lammastel. Santiago näitas vähe emotsionaalsust hetkeni, mil ta kohtus Fatimaga, kellesse ta kõrvuni armus.
alustades rajajatest ning lõpetades tarbijatega. Unt kritiseerib selle mudeli kaudu linnastumist ning tahab öelda, et niimoodi minetab inimene on isiksuse, kaotab võime suhelda. Peale kahe eelnevalt nimetatud teose peaks mainima veel raamatuid, nagu: ,,Võlg", ,,Mõrv Hotellis", ,,Tühirand", ,,Mattias ja Kristiina" ning ,,"Doonori meelespea". Mati Unt kirjanikuna on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid Eesti kirjanduses. Talle on omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus, mille rakendamine kirjatükkides sai tõeks tänu Hrustsovi ,,sulaajale". Ta kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Mats Traadi ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja
kahetseb tehtut, aga naine ei ole nõus Kremeri pool käimisi lõpetama. Prillup langeb sügavasse ahastusse. Prillup oli oma traagikas ise kõige rohkem süüdi, sest tema tegi selle saatusliku otsuse. Ka Kremer ja Mari ei ole täiesti ilma süüta, sest ka nende tegevus viis Tõnu elu rööpast välja. See on täiesti loogiline, et vaene ja orjahingeline talupoeg tahab rikkaks saada ja austust teenida, aga selle nimel ei tohiks ta loobuda enseväärikusest ja südametunnistusest. Rahaahnus, naiivsus ja egoistlikkus on pahed ja teose lõpus Tõnu taipab seda. Ta taipab veel, et materiaalsetel väärtustel pole mingit hinda hingeliste ja vaimsete kõrval. Kunagine elu talupojana tundus palju parem kui hilisem elu piimamehena, sest siis olid veel alles väärtused ja väärikus. Hilisem kahetsus ei lugenud aga midagi, sest tagasi pöörduda endise elu juurde polnud enam võimalik. Mari oli selleks liiga kiuslik ja Kremer poleks lepingust loobunud. Avastus, et elu on
Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru
viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi nagu sisemine puhtus selles seltskonnas ei hinnatud. Lord Henry: Haritud mees, keda saadab pahelisuse võlu. Selles teoses on ta üheks keskseks tegelaseks, kuna tema ideed juhivad Doriani patuse eluviisi juurde. Sellest hoolimata pole lord Henry pahatahtlik, hoopis vastupidi: ta soovis, et Dorian naudiks elu ja hindaks oma ilu. Tema oligi see, kes rõhutas, et ilu on ajutine
Enamasti suhtuvad nad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. Üldjuhul ei kasuta naivistid tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid ega arvesta anatoomiat. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku isiksusest ning just sellega püütakse seletada naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlikes teostes on üldjuhul väga kindlalt konstrueeritud kompositsioon. Naivismi kohta on öeldud, et see on isetekkiv, see tähendab, et seal kus areneb naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivismile on iseloomulik pöördumine tagasi esemete alguse juurde, kohatine kohmakus ning detailiderohkus. Prantsusmaal vastandus naivism kunstivooluna teadlikult klassitsistlik-akadeemilisusele. Teatavasti soosis see ajajärk kunstiinstitutsioonidest eraldiseisvate kunstiilmingute levikut, traditsioonilistes kultuurides loodeti leida tõelist loovust, mida kogemusena modernismis rakendati.
vasikana, Johannes kotkana (Kristus oli inimene sündides, vasikas (härg) surmas, lõvi ülestõusmises, kotkas taevaminemises. Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid samas ka Kristust). Kristus kala, madu, lõvi Peetrus võtmega Püha Barbara torniga Püha Jüri tapab mõõgaga lohet silm, käsi Jumala kohalolu jne. Figuurid olid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks.
arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab endast vanemate seltskonda, hea huumorimeel, laialdased huvid, õpib varakult lugema, arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru või võimendab oma hirme), väga loominguline, iseseisev, protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete, väga varajane huvi eksistentsiaalsete probleemide (elu ja surma küsimused) vastu, teatav naiivsus, keerukate 2 lahenduste eelistamine, kirglikkus ja ägedus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest (Sepp 2010). Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist, sest neil on tavaliselt palju häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda. Oluline on nende mõttetegevuse arendamine. Andekatele lastele on iseloomulik 1
näitus pealkirjaga "Les Pentres ducæur sacré". Seejärel kasutusele tulnud termin "puhta hinge kunst" või "süütu kunst" kannab poeetilis-sentimentaalset varjundit. See aga ei sobi eriti meie tänapäeva, sest väga raske on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades.
Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes ,,Mein Kampfi" kirjutas, tekitas Viin temas üksnes ,,süngeid mõtteid" ja ta nimetas seal veedetud aega ,,kõige kurvemaks perioodiks" oma elus. Ent ta rõhutab, et Viinis veedetud aastad olid tema iseloomu ja poliitilise mõtlemise kujunemisel määrava tähtsusega. ,,Sel perioodil avanesid minu silmad kahele ohule, mida ma varem polnud tundnud. ... Need olid marksism ja juudid." Hitleri poliitiline naiivsus asendus sel ajal nagu ta väidab - ,,maailmavaatega" , millest sai tema poliitilise võitluse ,,alusmüür". Ta ise kirjeldab neid aastaid ,,Mein Kampfis" ja näitab, kuidas kõigest ilmajäämine, koletu vaesus, elu ühiskonna heidikute hulgas ja innukad õpingud tõid kaasa poliitilise selguse ja ,,maailmavaate" kujunemise. ,,Viin oli ja on jäänud minu jaoks raskeks, kuid põhjalikuks elukooliks, " kirjutas ta rohkem kui kümmekond aastat pärast sellest linnast lahkumist.
võrreldes eestlaste ja meeste ohufaktoriga. Majandusliku olukorra parandamise motiiv seob valdavat osa inimkaubanduse ohvritest. Naistel ja mitte eestlastest elanikel on märksa raskem edukalt sulanduda Eesti tööturule. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Eesti noored suhtuvad hästi välisriiki tööle minemisse, kuid ei tea piisavalt, mida tuleb ja saab teha inimkaubanduse ohvriks sattumise riski vähendamiseks. Positiivsed ootused kombinatsioonis naiivsus ning teadmatusega vajalikest ettevalmistustest kujundab ohtliku olukorra. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Noorte peamisteks väärarusaamadeks on: ootus teenida kiiresti palju raha; oletus, et lühiajaliseks tööks ei ole vaja tööluba ja töölepingut; oletus, et ohvrid ise on oma saatuse "esile kutsunud"; veendumus, et minuga ei juhtu midagi halba. KUIDAS SAAVAD NOORTEST INIMKAUBANDUS OHVRID? · Värbamine on rahvusvaheliselt
· Bulgakov/Unt "Meister ja Margarita", 2000 · Tsehhov "Kirsiaed", 2001 · "Vend Antigone, ema Oidipus", 2003 · Ibsen "Ehitusmeister Solness" 2004 5 Kokkuvõte. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev
enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. *Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.)- Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) miks osad inimesed peavad rohkem kannatama ku teised? RAHA TOOB INIMESTES HALVIMA VÄLJA Pansionaadi elanikud pidasid goriot tütreid armukesteks_ Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi.
Osad liigid vaid liigivaestel saartel Ohtruse kompensatsioon Nisside nihked Evolutsioon saartel Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus kiivi, todo · Puitunud taimed · Keha suurus ( saarte seadus e. Fosteri seadus) Suured loomad muutuvad väiksemaks Väiksed loomad evolutsioneeruvad suuremaks (komoodo varaan) · Kaitsetus ökoloogiline naiivsus Varjevärvuse puudumine Väljasuremine saartel · 400 aastaga 171 linnuriiki välja surnud · 90% saartel · ökoloogiline naiivsus · Mittekohastumus interaktsioonidega · Pole kuhugi põgeneda Looduskaitse biogeograafia · Hea : · Halb : Deborah Rabinowitz: seitse harulduse tüüpi : 1. Areaali suurus väike suur 2
palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas. Õnnelikul kombel kujunes nii, et ilmselt mitte kuskilt ega mitte kellegi jaoks ei läinud nende repertuaar ega esinemismaneer liiga keerukaks, liiga agessiivseks ega ka liiga labaseks (nn süldiansamblid). Teatud naiivsus, lapsemeelsus, süüdimatus, pealetükkimatu erootilisus; vihjeline "läbi lillede riiki kukutav" hoiak (näiteks loo "Tule metsa" tagamaaks on metsavendlus), kõik need olid selle ajastu jaoks väga sobivad, kui mitte ainumõeldavad. Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud
Sellele lisas ta veel, et kui Tesla saab küpseks ameeriklaseks, hakkab ta ehk ka hindama Ameerika nalju. Sokeeritult ja vihaselt astus Tesla koheselt tagasi oma töökohalt. (pbs, 2012) Selleks ajaks aga oli Tesla saanud piisavalt kuulsaks ja saanud endale hea maine. The Tesla Light and Manufacturing Company asutati ja see hakkas tootma induktsioonmootoriga valgusteid. See projekt ilustas Rahway linna ja New Jersey't ning peale seda lootis Tesla oma firmaga edasi areneda, kuid tema naiivsus viis ebaõnnestumiseni. 1886. aasta sügisel Tesla toetajad polnud enam leiutajaga nõus enamus teemadel ning meelitasid ta eemale oma rahast ja privileegidest ja jätsid ta purupaljaks. Järgmisel etapil tema seiklusrohkes elus, töötas Tesla 1886. aasta talve kraavi kaevajana. Seal ta muidugi rääkis kõigile oma induktsioonmootorist. Kolleeg mõistis tema paljutõotavaid oskusi ning tutvustas teda inimestele, kes aitasid teda edaspidi. (fi.edu, 2012) Niagara rakendamine
orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahrisse. Ta ei sobi hästi ei traditsionaalse dzässi, svingmuusika ega hilisemate dzässi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale, kuigi ta kõigist neist perioodidest midagi omandas" Paljude kriitikute arvates oli Ellington tihti liiga lähedal Euroopa muusikale. Nad peavad silmas tema kiindumust suurematesse vormidesse. Aga see kiindumus paljastab ka nõrkuse, mis pole kindlasti euroopalik: üliarmas naiivsus. Naiivsust oli ka nendes pikkades popuriides, millega Duke kontsertidel aina pahandas oma nõudlikumaid austajaid. Ellington on korduvalt avaldanud uhkust oma nahavärvi üle. Mitu tema suuremat teost on räägivad mustade ajaloost. ,,Ma tahan luua Ameerika neegrite muusikat" ütles Ellington ükskord, rõhutades sõna Ameerika. Ta oli teadlik sellest, et Ameerika neegril oli rohkem ühist valge mehe maailmaga kui musta Aafrikaga.
kirja ei kõrvaldaks. Taruk oli ise peagi kõrtsis kohal. Kui ta poisiga hotelli jõudis, siis soovis ta teha kokkuleppe, et ta ei põhjusta poisi sõpradele halba, kui Timm nendega aasta jooksul kontakti ei otsi. Poiss muretses sõprade käekäigu pärast ja lubas seda. Edasi hakkas Timm elama ja reisima koos paruniga, elu oli luksuslik ja ta õppis palju maailma kohta, äride kohta. Ka enesevalitsemise kohta ja kuidas mitte reeta oma mõtteid ja emotsioone. Tema süütus ja naiivsus tegid ta ka tugevaks ja parun ei suutnud talle muljet avaldada oma hookuspookustega, ämblike ja laest kukkuvate lühtritega. See, et poiss ei paistnud pelgavat midagi üleloomulikku ega selle vastu ka huvi tundvat ning sellele tähtsust omistavat ning ei olnud vaimustuses vanakurja väest ja võimust, see ajas Taruki kohati väga endast välja. Samas oli tal Timmi naer. Kui varem oleks ta olnud kaua suures raevus selliste asjade peale, siis nüüd oli ta sisemiselt vabam
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort
Lapsed peres tähtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel. Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, süütu, truu, naiivne. Tekkis rõhutatud huvi vaimuelu vastu. Palju korraldati balle ja maskiballe. Rõivastuse kujunemine Naistemoode loodi Pariisis, meestemoode aga Londonis. Moodne rõivastus ei olnud enam teatud valitute privileeg. Ilmus rohkem moelehti. Moes andis tooni mõni kuulus näitleja või kirjanik. Põhitähelepanu naisterõivastusel. Moes siirus ja naiivsus. Rõivastust iseloomustasid ülepaisutatud vormid, jäikus ja liialdamine igasuguste kaunistustega. Materjalid mitmekesised. Kleidid sageli puuvillasest riidest ja värvikirevad. Kasutati ka hinnalisemaid ja raskemaid materjale nagu samet, musliin, muaree, siiddamast, taft ja brokaat. Mustritest enamlevinud heledates toonides väikeseõieline lillemuster aga ka 10
matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane
Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane
matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac vaene üliõpilane
Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a)Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b)Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c)Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d)Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e)Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. „ROSINKÜSIMUS”: MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane
Maal: Richard Estes Ralf Goings Robert Cottingham John Salt Chuck Close Michelangelo de Pistoletto (kollaaz ja fotomontaaz) Skulptuur: Duane Hanson John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid. Kohati liideti iidsete koopamaalide naiivsus ja tahumatus. Ollakse mõjutatud ajaloost. Saksamaa: Georg Bazelitz A.R. Penck (ühendas ekspressionismi ürgse koopamaali ja graffitiga) Jörg Immendorf (käsitleb Saksa ajaloo traagilisi vastuolusid, literatuurne) Anselm Kiefer (algselt performance, maalid teatraalsed, sümboolikast küllastunud) Gerhard Richter (abstraktsem ekspressionism) Itaalia: Sandro Chia Mimmo Paladino Enzo Cucchi
See hõlmab filosoofilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi sündmusi tollases Euroopas. Märksõnad perioodi kohta: sõda, haigused (nakkused) 19.Kirjeldage teose peategelast Hans Castorpit kui arenguromaani (Bildungsroman) kangelast.Missugused Castorpi omadused on tüüpilised arenguromaanide tegelastele, missugused pigem mitte? Klassikaliseks arenguromaanile on omane kangelase kasvamine ja küpsemine. Hans Castropi naiivsus ja äsja kooli lõpetanu annab jutustajale võimaluse tuua sisse tegelasi, kes astuvad õpetajarolli ja jagavad Castorpile selgitusi. Kuigi Castorp näiliselt ei tundu oma keskpärasusega välja kandvat kangelase nimetust siis tegelikult seda ta on. 20.Haigus ja haiged ,,Võlumäes. Mida sümboliseerib haigus romaanis üksikisiku ja ühiskonna tasandil? Üksikisiku tasandil: Konkreetsemalt, tegelase tasandil väljendub haiguse kaudu mingi sisemine valu, igatsus või vastuolu
kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi. Pärast 1940. aasta annekteerimist NSV Liidu poolt asusid paljud vasakpoolsete vaadetega kirjandusinimesed uue korra takkakiitjateks. Põhjuseid ning arvamusi, miks Eesti vasakpoolsetest said nö juunikommunistid on mitmeid. Nt ideoloogiavaba naiivsus (Varese puhul ka poliitiline võhiklikkus) ning moraalse selgroo puudumine. Kuid põhjusteks võib olla ka opositsioonivaim, rahulolematus Eestis kehtinud autorataarse režiimiga ning ka Saksa ohtu, millele nähti vastukaaluks koostöö NSVL-iga (kuigi teati selle riigi olemust, peeti seda liialdusteks, seega siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes
kahe üliõpilase kulul". a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) Eugene de Rastignac vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad
algatajaks oli mr Darcy, ning Anne, kes kaptenit südamest armastab, allub siiski leedi Russelli veenmisele ja katkestab kihluse. Positsioonilt leiab ühiseid arusaamu Sir Walteri ja leedi Catherine’i vaadetes - eneseteadlike inimestena peavad nad oma seisust kõige olulisemaks ja ei väsi seda ka teistele meelde tuletamast. Selge sarnasus esineb ka noorima miss Benneti ja preili Musgrove’i vahel - neid seob eale vastav naiivsus ja pealiskaudsus, imetlus ohvitseride ja mereväe vastu ning valmisolek mõtlematult abielluda. Lydia Bennet on viimase kirjelduse veidi elavam versioon kui preili Musgrove, kuid ühiseid jooni leidub neil küll. Märkimist väärib ka Austeni nägemus täiuslikust abielust, mida ta väljendab “Uhkuses ja eelarvamuses” Gardineride ja “Veenmises” Croftide kaudu, kus vastaspooled austavad ja abistavad teineteist. Pealtnäha kahes täiesti erinevas armastusloos esineb palju sarnasusi
5 NAIVISM Naivistlik kunst on isikuline kunst. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaal-toonide kasutamine. Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vabastades teadvuse kõrgete ideede pealetungist. Naivist kujutab asju ja nähtusi oma isiklikust elust või ümbrusest ning ei tunneta sealjuures oma võimete ja võimaluste piire. Täidetuna isiklikust
Ta võetakse vaimustusega vastu. Võtab endale tiitli Genfi kodanik. Kirjutab vigase traktaadi teatri kohta. Kõige halva looja. Rikub vooruslikkuse, töölt kõrvale. Kirjutab kaks teost: ,,Uus Heloïse" sentimentaalne armastusromaan. Liigtundeline, sentimentalism: 1. kangelane lihtrahva hulgast, 2. rõhutakse tegelaste kannatusele, 3. sündmustik toimub looduses, 4. lihtrahvas vooruslik, aadel liiderlik, 5. kurjus saab karistada, 6. ülim tundelisus + naiivsus. Kirjutas seda pisarsilmi, mitu korda sinisele paberile hõbetindiga. Selle lugemise eest võetakse raha. Teiseks ,,Emile" e kasvatusest. Demagoogiline teos, kus R paneb kirja põhimõtte,kuidas kasvatada õiget inimest: Emil isoleeritakse, looduse rüppe, inimene loomult hea, inimene rikub, Emilit kasvatavate igasuguste sundimisvahenditeta, loodus kasvatab, füüsiliselt arenenud, tisler, sepp, puusepp, hea põlluharija. NB
Ta saab kõigiga, nii peremehe kui valitsejaga, hästi läbi. Rahvuslased Räägu Rein ja mõisas toapoisina töötav Ints sellist tüüpi rahvuslased, kes põhimõtteliselt ei salli mingeid saksu, ka neid eetlasi, kes sakste heaks töötavad. Neil on mingid utoopilised arusaamad sellest, mis on eestlaste ajalooline järjepidevus. Õuna Endel ropendaja tüüp. Väikese sõnavaraga tegude inimene. Kupja Hans tundlik, unistav tüüp. Koera Kaarel sulane. Teda iseloomustavad lollus, naiivsus, igalt poolt kõrvale hiilimene. Instinktide inimene. Imbi ja Ärni esindavad küla madalamat kihistust, keda kujutatakse äärmiselt väiklaste ja ahnete tüüpidena. Soovivad kõike tasuta saada ja kui ei saa, siis saab seda alati varastada. Kivirähu raamatutes ei ole tugevaid naistegelasi. ,,Rehepapis" on kõige olulisemaks naistegelaseks Liina tervemõistuslik, iseseisvusele pürgiv eesti naine, kes vabal ajal käib ka libahundiks. Siin pole raske märgata, et
*** Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. *** Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. *** Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. *** Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. *** Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... *** Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. *** Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. *** Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. ***
annaabi.ee 
