Ükski inimene ei sünni siia ilma kurjana, see kes temast kasvab on paljude asjade tulemus. Näiteks keskkond, kus inimene sirgub ja kasvab. Määravaks teguriks on ka kindlasti kodu, kus me kasvame ja meie haridustase. See määrab kindlasti, kas inimesest kasvab hea, või siis halb ja kuri isik. Kui selliselt võib üldse inimese kohta öelda. Aga kurjusel ongi mitu nägu. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena, kui tundub, et halvast olukorrast polegi muud väljapääsu. Aga kahjuks ei väljendu inimese kurjus ainult tema iseloomus, käitumises ja olemuses. Tavaliselt kaasnevad kurja inimesega ka tema kurjad teod: varastamine, vandaalitsemine, vägivalla kasutamine teiste inimeste ja isegi loomade suhtes, halvemal juhul nende tapmine. Lisaks on üks pahategude halb vorm petturlus. See on enamalt jaolt suunatud vanadele
kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi
Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega
Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega
· kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks II. Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks:
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen ?
Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega
vastandlikud: helged vene muinasjutudsalapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine. Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Sokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Pärast sunnitööd Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks. Hariduselt insener. Abiellus 2 korda, esimene naine suri tuberkuloosi, teisega 2 last (Anna, stenografist), poeg ja tütar. Elu hilisem periood oli rahulikum. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis. "Inimene on saladus." Teostes on sekundi murdosa hetki: oli salaühingus (Petrasevski ring)- surmaotsus, kuid viimasel hetkel anti armu; mängusõltlane; epilepsia
Kõik kommentaarid