Headus ja kurjus (1)

Headus ja kurjus
Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: „Ükski heategu ei jää karistamata.“
Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel . Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt.
Vahel võib tulla olukord, kus headus ja kurjus pole väga selgelt kõrvutatavad, kuid hoolikamal süvenemisel on mõlemad siiski olemas. Säärase olukorra ideaalseks näiteks on „Tõe ja õiguse“ esimeses osas Andrese töökus. Üheselt mõistetav on see, et töö oli talus esmatähtis, et toit oleks laual ning katus peakohal. Seda teadis peremees hästi ning rügas suvel põllul ja talvel metsas ehast koiduni. Paari aastaga oli tulemus käes elujärje paranemise näol. Ometigi lähemal süvenemisel on sellelgi teol oma varjupool, sest Andrese rahmeldamisega põllul avaldus ka retsessiivne efekt. Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku. Mees tahtis, et lastel oleks hilisemalgi ajal hea elu. See pimestas meest oleviku suhtes. Ometi ei saa seda talle pahaks panna, sest laste sirgudes läkski pere elu paremaks. Seega on olemas olukordi , milles ei saagi positiivsust kohe, vaid enne tuleb üle elada halb pool, et näha teo tegelikku headust. Tihti on see hind, mis tuleb maksta tuleviku edu nimel. Antud juhul on hea ja halb siiski tasakaalus.
Headus ja kurjus võivad olla seotud ka teistmoodi. Vahel võib hea soov tuua täiesti ootamatult kaasa halva tagajärje. Tulemust ei pruugi olla kuskilt näha, kuid aega tagasi keerata ei saa ning olematuks midagi teha pole võimalik. „Tõe ja õiguse“ esimeses osas võttis Mari enda kanda sureva Krõõda soovi, mis oli väga üllas tegu. Noor perenaine hoolitses lahkunu laste eest ennastsalgavalt ning üdini pühendunult. Ometi toob ka nii hea tegu endaga halva poole. Tol korral ei osanud keegi ette näha, et selle tagajärjel võiks Juss enda elu kallale minna. Süüdi oli ka poisi nõrk iseloom, mis viis nõnda radikaalse teoni. Oma osa süüst oli ka siiski Mari kanda, kes heitis enda armastatu kõrvale, et täita surija soov. Seega reaalses elus kaks miinust plussi kokku ei tee, vaid vastupidi. Lapsed said küll hästi üles kasvatatud , kuid Mari hingele asetas Jussi surm tohutu raskuse kogu eluks. Siinkohal tundub, et heategu kaalub negatiivse tagajärje üles.
Vahel toob headus kurja esile arusaamatul viisil. Püütakse olla igast küljest hea ning teha kõike õigesti, ent segasel moel kaasneb ikkagi kurjuse pool. Kui Tiina viiendas teose osas Vargamäele tuli, oli neiu soov kõigi vastu hea olla, sest see oli ta loomuses . Tütarlaps soovis aidata, kus võimalik ning suhtuda igasse inimesse positiivselt, olgugi persoon kui tahes teistest erinev. Kord tahtis Tiina tuua kaevust vett, kuid ämber kukkus kaevu . Samuti suhtus neiu hästi Eedisse, kellega teised eriti kontakti ei loonud. Siiski tõi Tiina piiritu headus kaasa kurjust. Tema puhul sai määravaks liigne entusiasm. Kõike tahtis ta teha korrektselt aga tulemus tuli alati vastupidine . Tiina püüdis liialt olla igas aspektis hea ning õiglane. Seega tuleneb neiu tegelaskujust, et kõigile ei saa olla meelejärgi. Kõike pole võimalik teha õigest, sest selle püüdlus ei anna soovitud tulemust. Inimesel peaks olema prioriteet, mille järgi talitada. Ideaali ei maksa alati püüda, kui soovitud tulemus on liiga utoopiline, nagu Tiinalgi. Lahendus oleks see, kui iga inimene jääks heasoovlikkusega kindlatesse piiridesse. Tuleb säilitada reaalsustaju ning sätestada endale piirid, sest kogu maailma pole üksikisikul võimalik parandada. Ilma selleta toob headus rohkem kurjust.
„Tõe ja õiguse“ põhjal saab hästi väita, et headus ja kurjus on maailmas koos. Vahel ühel pool tugevam, teisel korral teistpidi . Mõnikord varjatud ajaga või inimeste rumalusega, kuid alati koos eksisteerimas kui yin ja yang. Ainult ühe figureerimine kaotaks maailmast tasakaalu. See balanss hoiab planeedil oleva elu sotsiaalsetes piirides, mis tagavad normaalse elu jätku ühiskonnas. Headus ja kurjus on nagu mündi kaks poolt. Isegi kui teist poolt pole näha, ilmub too varem või hiljem nähtavale.