Naivism (1)

NAIVISM

Referaat

Mai-Liis Pukk
8.a klass
Paikuse 2009
Naivistlik kunst on isikuline kunst . Näiliselt lihtne nähtus polegi nii üldiselt mõistetav. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti , laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus , soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele.
Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust . Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab-lõbustab vaatajat (P.Kondase “Riigivargad”, “Ühinenud rahvad ”) või paneb heldima (sama autori “Näärivana kalastab”).
Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine.
Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir -sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu “päris”. See, et tal kukub välja isemoodi , natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav.
Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure , naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel ). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik “päris” kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks.
See, kuidas üht või teist kunstisuunda nimetatakse, on alati tinglik , sest sõna maht on väike ja kunst oma pidevas muutumises ja tegijate paljususes on ikka rikkam, mitmekihilisem ja tabatum kui termin, millega teda püütakse iseloomustada. Nii on see ka naivismiga. Paljudele selle märgi alla sattunuile pole naivistideks nimetamine meeldinud, sest nad on pidanud seda kategooriat millekski alaväärseks. Ent siingi on asi vastupidine , sest see visuaalselt lihtne, ent siiras ja sügav, oma tekke ajal ilmselt paljusid funktsioone täitnud kujundikeel on sama vana kui inimkond , kui meenutada koopamaale ja paljude rahvaste etnilist kunsti.
Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vahetades teadvuse kõrgete ideede pealetungist. Naivist kujutab asju ja nähtusi oma isiklikust elust või ümbrusest ning ei tunneta sealjuures oma võimete ja võimaluste piire . Täidetuna isiklikust ettekujutusest, julgeb naivist pöörduda kõige keerulisemate teemade poole. Luues pingevälja oma tehniliste puudujääkide ja sisemise kujutluse õigsuse vahel, ideelise lihtsuse ja visuaalse arusaama vahel, saavutab ta sellise kunstilise ühtsuse, mis eristab teda teistest kunstnikest. Objekti muutmine ja deformatsioon ei ole tema püüdluste eesmärk, vaid sisemise tõe peegeldus. Arvatakse, et mõiste “naivism” pole küllalt tabav või mõiste kasutamine tuleks koguni ära keelata.
Uuesti, nüüd juba teistsuguses majanduslik-kultuurilises taustsüsteemis ja kindlate autorite poolt kantuna kerkis naivism esile XIX sajandi lõpul – XX sajandi algul, s.o. ajal, mil ametlik kunstisuund jõudis kriisi. Modernistlikud kunstnikud eesotsas Picasso , Delaunay ja Apollinaire’iga nägid naivismis mõttekaaslast ja liitlast kunsti piiride avardamisel, eluõigluse võitmisel seni ainuvõimalikuks peetud klassitsistlik-akadeemilise kunsti kõrval. Ja niiviisi, kui imelik see ka ei tunduks, said kokku ja leidsid ühisosa intellektuaalne avangard ja amatöörlik kodukootus. Nüüd on sellest möödas 100 aastat ja näib nii, et naivism on end selle aja jooksul enam-vähem võrdväärsena kinnitanud teiste kunstitegemise viiside hulka.
Naivism on harrastatud ka kunstihariduseta inimeste seas. Tuntumad naivistid on H. Rousseau , I.Generalic, A.Buchant, D.Peyromet, N.Pirosmanašvili, L.Vivin. Eestis on naivismi enim viljelenud Kihnu meremehed, P.Kondau, Navitrolla .
Henri Rousseau, prantsuse kunstnik, naivist ( 1844 – 1910 ).
Henri Rousseau “Karnevaliõhtu”.
Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on sündinud 10. augustil 1970 Võrus.
Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Navitrolla, “ Pilves ”.
Nerva (kodanikunimi Koit Nerva) on sündinud 16. septembril 1972 Põlvamaal.
Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end ise naivistiks ei pea.
Nerva, “Madal kuu”.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Naivis m
http://www.kondas.ee/sisu.php?Kast=tk.php&Tekst=naivismist.html&Ssm=sm.php&Gal=gk.php&Gsisu=plt.php&main=1&sm=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla
http://et.wikipedia.org/wiki/Nerva_(kunstnik)
http://et.wikipedia.org/wiki/Rousseau