Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust? (2)

Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust?
Armastus kaasinimeste vastu võib olla mitmesugune: sugulase, sõbra või kallima armastamine. Kallimad tulevad ja lähevad, kõik sõbradki ei käi tervet eluteed inimese kõrval, ent sugulastevaheline armastus, kui see kord olemas on, jääb. Isaarmastus tütarde vastu võib olla üks ennastsalgavamaid tundmusi.
Kas selline piiritlematu, ennastsalgav isaarmastus on hea lastele? Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse , millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks liiga hea tema arvates, ent tema tütred kasvades harjusid sellega, kuni lõpuks miski polnud tütarde arvates piisavalt hea. Juba noorukitena harjusid nood uhke tõllaga sõitma ja saama kõike, mis neile vaid huvi pakkus ja silma ette sattus. Võimalik, et mingil hetkel, muutus nende hellitav ja südamlik isa Delphine ja Anastasie mõtlemises kellekski teenrisarnaseks, täites nende soove vaidlemata. Goriot mureks sai nüüd tütardele piisavalt hea abikaasa leidmine, et nood võiksid elada oma soovitud kõrgseltskonna elu. Goriot oli raskelt rabanud, et anda kummalegi tütrele hiiglaslik kaasavara . Üks neist otsustas abielluda vana aadlisuguvõsa esindajaga ja teine otsustas uusrikkurist pankuri ja paruni kasuks. Isa Goriot mõtles, et nüüd on ta ülesanne täidetud ja et talle jääb õnnelik kohustus oma tütreid külastada. Pikapeale aga sulguvad tema tütarde abikaasade survel uhkete residentside uksed temale, kui vaesele nuudlikaupmehele, kes praktiliselt kogu oma eluga teenitud varanduse neile elamiseks andis. Kui raha käes on, miks enam oma naise isa taluda? Sel hetkel tajus Goriot alles esimest korda oma helde kasvatusmeetodi tagasilööke. Ta tõmbus rohkem endasse.
Miks siis ometigi tütred tema vastu pöördusid? Kuigi isa nende vastu piiritult hea oli ja nende väiklased unistused täitis, ei suutnud nad seda hinnata, sest nad olidki nii harjunud . Alatine nõusolek kõigega ja kuldtaldrikul tütardele soovi serveerimine jättis isa Goriot’st endast madalama mulje. Isafiguur joonistub lastele vaid siis välja, kui nad tunnevad , et on siiski kindlad piirid, mida nad peavad jälgima, ja mille ületamisel ootab neid mingisugune karistus või keeld. Tütred said aga kiitust lihtsalt olemise eest, mis kergitas nende egosid kõigi kasvuaastate jooksul. Nende jaoks oli isaarmastus ja tähelepanu ümberarvutav rahaks, mis muutuks nende kinnisideeks. Kuigi iseloomult küllaltki sarnased, vähemalt nooruses, ei saa õed omavahelgi hästi läbi.
Nad hakkavad kõrgseltskonnas kõrgema positsiooni nimel võitlema. Oma kõrgkihi mängude juures neile isegi ei meenu nende isa, kuni kõik hästi läheb. Kui aga ilmevad võlad, läbilöödud raha ja pankrott, meenub just Anastasieleta oma kunagi rikas isa, kel praegugi varanatuke hinge taga ja ta avaldab Goriot’d tükihaaval maha müüma kõike, mis tal veel alles on. Goriot on nii ennastsalgav ja naiivne , et ta müüks ennast ka maha, kui vaid sellega tütreid aidata saaks. Tema tagasihoidlik , ent rahuldava elamissummaga pensionipõlv kuivab kokku kuskil kuu ajaga . Teda ei huvitagi see tollel hetkel absoluutselt, ta on lihtsalt joovastavalt rõõmus faktist, et tema tütred teda ka külastama on tulnud, kuigi ainult raha küsima, oli seegi midagi.
Goriot’le, kui vaesest perekonnast pärit madalama klassi töölisest,
saab oma ärivaistu ja pühendumuse tõttu rikas mees, keda imetletakse ja kadestatakse. Teose tegevuse alguseks pole sellest aga muud kui mälestus järgi. Peale laste ema surma, tahtis ta tõepoolest kõik teha, et neil hea elu oleks ja et nad ei peaks kurvastama kogu aeg. Goriot’s lõõvad lõkkele küll isatundeid, aga neid varjutab oma ja tütarde ühine kaotus, mis suunataksegi tütarde armastamisse. Goriot on kergelt upsakas, hästi riides käiv, enda eest hoolitsev kena välimusega mees, ent kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab, mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli sattunud Rastignac on talle elu lõpus toeks ja neid hirmsaid sajatusi vaheldumisi „oma inglikeste“ kiitmistega. Vaestemaja väikeses toas saab ta tõesti aru, et tütardesse pandud tohutu vaev oli asjatu . Goriot tuleks hukka mõista oma tütarde elude rikkumises, nende ärahellitamises ja tuimaks muutmise eest, ent mitte tahtlikult. Ta oli naiivne ja ohvritoomiseks valmis härra ja selle eest teda süüdistada ei saa. Ent oma naiivsuseks oleks ta siiski võinud aru saada, et ta oma tütred totaalselt nii rikub.
Kui head on liiga palju, muutub ta halvaks, ka armastus. Normaalne inimene tahab ikka oma lastele parimat, ent harilikult mõistab ta piire , millesse ta jääma peab, et last kasvatada vooruslikuna, hoida teda eemal ahnusest. Mina hindaksin härra Goriot isaarmastust sõnaga utoopiline, sest nii naiivset isaarmastust küll olemas olla ei saa, vähemalt tänapäeval.