Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Romeo ja Julia" ning "Hamleti" võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ning mis põhjusel tappis kuninga?
Romeo ja Julia “ ja „ Hamlet
  • Tegevuskohad ja toimumisekestus
    „Romeo ja Julia“ sündmused leidsid aset Verona linnas Itaalias. „Hamleti“ tegevus toimus Helsingöri lossis Taanimaal.
    Sündmused „ Romeos ja Julias“ arenesid meeletul kiirusel – kogu tegevuse surus kirjanik 5 päeva. „Hamlet“-is andis kirjanik sündmuste arenguks kauem aega, tegevus oli jaotatud umbes kahele kuule . Mõlemas teoses olid peategelasteks inimesed nö „koorekihist“, „Romeo ja Julia“-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti . „Hamleti“-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel – „Romeo ja Julia“-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja „Hamleti“-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet.
  • Probleemid
    Probleemid teoses „Romeo ja Julia“:
    Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel.
    Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud.
    Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt.
    Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus.
    Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda.
    Probleemid teoses „Hamlet“:
    Kes ning mis põhjusel tappis kuninga?
    Hamleti kättemaks.
    Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt.
    Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ).
    Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte.
    Hamleti kahtlused oma ema suhtes.
    Claudiuse soov Hamletist vabaneda .
  • Mercutio ja Horatio
    Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: „Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees.“).
    Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas , olles Vürst Escaluse sugulane. Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab .).
  • Tybalt ja Laertes
    Tybalt on väga keevaline , pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel – torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist on Laertes väga kinni oma perekonnas, ta vandus kättemaksu oma isa ja õe surma eest. Laertes oli ka väga kergesti mõjutatav inimene – uus kuningas suutis väga kergelt rääkida Laertese ära Hamletile kätte maksma. Võib öelda, et Laertes on nõrk, sest ise ta otsuseid langetada ei suutnud.
  • Julia ema ja Gertrud
    Nii Julia ema kui Gertrud soovisid ise oma lastele abikaasad leida. Julia ema soosis Parist ning lausa põlastas Romeot, sest too tappis Tybalti. Gertrud lootis väga, et Hamlet abiellud Opheliaga ja uskus siiralt, et Hamlet hullus armastusest neiu vastu. Mõlemad naised olid väga kuulekad, kiites heaks oma abikaasade igat sammu ning neile igati alludes. Gertrud ilmselt teadis, et Claudius tema mehe tappis, kuid vaikis sellest ning Julia ema ei teinud midagi, et vaenu kahe perekonna vahel lõpetada.
  • Romeo ja Hamlet
    Romeo ja Hamlet erinevad üksteisest põhiliselt oma vanuse tõttu. Romeo on noor 15 aastane poiss ning kuna tal puudub igasugune elukogemus, seab ta armastuse Julia vastu oma elu prioriteediks, Hamlet on aga kolmekümnendates, kogenud mees ning esitab armastuses rohkem nõudmisi. Hamlet seab oma armastuse Ophelia vastu tahaplaanile, et maksta kätte oma isa mõrvalrile. Hamlet on ka naistes pettunud, sest tema ema abiellus vähe aega peale tema isa surma juba selle vennaga ning Hamleti meelest oli see väga riivav. Hamlet oli oma vanuse tõttu ka rahulikum, kaalutlevam kui Romeo. Näiteks oleks Hamletil olnud suurepärane võimalus tappa Claudius kirikus, kuid ta ei teinud seda ning kahtles lõpuni välja, kas ta üldse oma onu tappa tahab või suudab. Romeo aga tegutses impulsiivselt. Näiteks kui ta arvas , et Julia on surnud, jõi ta kohe mürki ning suri, sest arvas et oli Julia igaveseks kaotanud. Nii Romeo kui ka Hamlet tapavad tegevuse käigus kättemaksuks (Romeo tappis Tybalti, Hamlet Claudiuse), nii Romeo kui Hamlet on armunud ning mõlema armastatud surevad loo käigus.
  • Julia ja Ophelia
    Ophelia oli väga kuulekas oma isale, ta näitas oma isale Hamleti kirja, lasi tal nende vestlust pealt kuulata ja kuulas üldse oma isa sõna. Julia oli väga kaval ning hakkas oma vanematele vastu. Ta armus Romeosse vastu oma isa luba, keeldus abiellumast Parisega ning tegi kõike, mida vaid ise tahtis. Julia käitub impulsiivide ajel ning teeb kõike oma armastuse nimel, Ophelia kaalub igat sammu, on oma isa käpa all ja ei tee midagi, et Hamletit endaga siduda. Sarnasuseks on kindlasti see, et mõlemad naised olid noored, armunud ja hukkusid loo käigus.
  • Julia isa ja Polonius lapsevanematena
    Julia isa arvab , et kõik mis tema ütleb või otsustab on Julia jaoks õige. Ta tahab ise määrata kellega Julia abiellub ning ähvardab Juliat , kui too tahab isa käsule vastupidiselt talitada.ähvardab. Ilmselt arvab ta nii, sest tema tütar on veel väga noor. Polonius arvab sarnaselt Julia isaga, et ta teab mis ta lastele parim on ning isegi nuhib nende järele. Ta tahab teada igast nende sammust. Ta lapsed armastavad teda väga ning Laertes tahab isegi oma isa tapjale kätte maksta. Poloniuse surma võib lugeda ka üheks põhjuseks, miks Ophelia hullus.
  • Romeo ja Julia-ning  Hamleti-võrdlus #1 Romeo ja Julia-ning  Hamleti-võrdlus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janeli Normet Õppematerjali autor
    Tegelaskujude võrdlus. Sarnasused ja erinevused.

    Sarnased õppematerjalid

    William Shakespeare- Hamlet-
    8
    doc

    William Shakespeare " Hamlet "

    HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",

    Kirjandus
    HAMLETI kokkuvõte-küsimuste-vastused
    5
    docx

    HAMLETI kokkuvõte, küsimuste, vastused

    HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi.

    Kirjandus
    Traagika Shakespeare i teostes
    2
    docx

    Traagika Shakespeare'i teostes

    Nad hakkavad kohtuma salaja ning lõpuks tehakse plaan, kuidas nad saaksid koos olla, kuid see ettevõtmine ebaõnnestub ning lõppeb traagiliselt. ,,Hamletis" saavad mõlemad perekonnad läbi, Polonius on isegi kuninga hea sõber ning kantsler. Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa ja vend keelasid tal Hamletiga suhelda, ning temalt kirju vastu võtta. Lõpuks hakkas ta isa soovil Hamleti järgi nuhkima, mille tõttu Hamlet lõpetas temaga suhtlemise. Peale Poloniuse surma muutub Ophelia imelikuks ning peagi hukkub ka ise. Teostes põhjustavad traagikat ka mürk. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo läbi mürgi, mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. ,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned

    Kirjandus
    Hamleti õpimapp
    12
    doc

    Hamleti õpimapp

    · "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki" · "Nagu teile meeldib" · "Windsori lõbusad naised" · "Kaheteistkümnes öö" · "Talvemuinasjutt" · "Torm" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra" · "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga.

    Kirjandus
    Hamlet-Shakespeare-analüüs
    4
    doc

    "Hamlet" Shakespeare (analüüs)

    Kirjandusteose analüüs 25.11.2007 Hamlet William Shakespeare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna

    Kirjandus
    Kirjanduse arvestus-10-klass
    13
    doc

    Kirjanduse arvestus (10. klass)

    15. pilet ­ ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Hamlet Ainestikku on Shakespeare saanud keskaegsetest kroonikatest, nimed on osalt Ladinapärased, osalt Taanipärased, algmaterjal on üks Taani kroonika. Shakespeare'i ainukene poeg kandis peaaegu sama nime, Hamnet. Helsingör'i loss on Hamleti loss. Tegevus toimub Taanis. Kui vana oli Halmet(30), kus õppis(Vitenbergi Ülikoolis), miks ta tuli Taanimaale tagasi(Isa matuste tõttu, sattus ema pulma), miks Hamlet laseb lavastada ühe näidendi(Paljastada kuninga kuritegu). Hamlet oli Renessanssi mees. Ta tahtis olla veendunud, et midagi kurja oli korda saadetud, ta oli humanistlik, 30 aastane Taani prints. Isa oli ka Hamlet, onu oli Claudius. Hamlet õppis Witenbergis, oli kaval, kaalutlev ja kahtlev. Tagasihoidlik. Oli põhimõtetega. 17.saj. Inglise haritlane. Mitmekülgne. I vaatuses saab teada oma isa surmast. Kohe ei uskunud vaimu. V vaatuses tapab Claudiuse.

    Kirjandus
    Romeo ja Julia
    9
    docx

    Romeo ja Julia

    lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.

    Kirjandus
    Romeo ja Julia sisukirjeldus
    6
    rtf

    Romeo ja Julia sisukirjeldus

    Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun