Paulo Coelho Alkeemik (2)

Kirjandusteose analüüs
Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega.
Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel . Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima „Oma Lugu“ ja uskuma, et kõigel ongi „OmaLugu“. Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet.
Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja „Oma Lugu“ otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane , inglane, karavanijuht, fatima , Santiago Matamorosest
Kõik teose tegelased olid võõrad ning ei tundnud üksteist, ühiseks jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida „Oma Lugu“. Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba.
Algatuses karjatas ta lambaid . Hiljem oli ta ümbritsetud kindlate tegelastega, kes aitasid tal jõuda „Oma Looni“. Santiago vanemad soovisid pojale preestri ametit. Santiagol oli aga hoopis unistus õppida maailma ja see oli poisi jaoks olulisem. Isa tegi pojale selgeks, et rändajad lahkuvad otsimas midagi uut aga tagasi tulles on nad samasugused. Santiagot see ei heidutanud ja ta jäi ikka oma unistuse juurde. Isa ei öelnud midagi. Järgmisel päeval andis ta pojale kolm kuldmünti ja käskis lambaid osta. Enne minukut ütles ta pojale:“ Rända nii kaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maad on kõige paremad ja naised kõige ilusamad.“ Iseloomult oli Santiago väga rahulik. Natukene naiivne uute inimestega kohtudes, mille tõttu jäi ta ka varguse ohvriks. Suhtumine oli Santiagol väga positiivne, ta ei kiirustanud kuhugi . Kristallpoes töötas ta koguni mitu aastat, enne kui ta edasi rändas. Santiago unistus oli rännata maailmas ringi, hiljem kui ta sai teada „Oma Loost “siis hakkas uskuma, et kõigil on olemas
„Oma Lugu“, et on inimesi, kes neid järgides on leidnud õnne ja on neid, kes on unustanud „Oma Loo“ täiesti. Santiago ei pidanud valetamist õigeks. Selle tõttu ei valetanud ise ka kunagi.
Noor ja õiglane poiss peaks lugejas tekitama poolehoidu. Autor on kujutanud Santiagot positiivselt, ainus nõrk külg, millele autor vihjab on naiivsus. Tegelase iseloomust võib aimu saada tänu sündmustikule.
Olulismad steenid on karjuse kohtumine kuningaga ning kohtumine Fatima ja Alkeemikuga. Santiago suhtus kõikide suhtes viisakalt, tarvitas korralikku kõnepruuki. Ei valetanud. Teose arenedes muutusid karjuse mõtted ja käitumis viis. Tema mõtted polnud enam ainult lammastel . Santiago näitas vähe emotsionaalsust hetkeni, mil ta kohtus Fatimaga, kellesse ta kõrvuni armus .
„ Alkeemik ” on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest – oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab.
Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi. Ta näeb unes püramiide ja varandust. Tekib põlev soov teada saada, mis see kõik tähendab. Ta teele satuvad mustlasest ennustaja ja Saalomoni kuningas. Viimane räägib talle Oma Loost ja Maailma Hingest. Santiago aare on püramiidide juures, seda kinnitab ka kuningas. Kuningas on väga vana ja tark mees. Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse – Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda .
Teos on ülesehitatud järjestikulistel sündmustel, vastavalt nii nagu Santiago reis kulgeb. Peatükid on päevade ja tähtsamate tegevuste järgi ülesehitatud. Dialoogid on kõik jutumärkides. Otsestkõne puudub. Autoripoolseid kõrvalpõiked puuduvad samuti. Tegevus toimub sujuvalt. Teos jaguneb kahte peatükki. Esimese ja teise peatükivahel on kolm kuud. Need kolm kuud tegi Santiago kaupmehe juures tööd. Koguülesehitus on tehtud nii lihtsaks , kui vähegi võimalik sest ainult siis jõuab autori teose põhimõte.
Autor kasutab hästi arusaadavat ja mõnusat stiili oma mõtte edastamisel.
Paulo on valmistanud väga hea teoe väga geniaalsel teemal, mida ta ise tunneb läbi ja lõhki. Ta on suutnud selle kirja panna piisavalt lihtsalt, et sellisest raskest teemast võiksid kõik arusaada.
Teos on üks parimatest mida ma olen lugenud terve kolme aasta jookul. Igal juhul olen ma avastanud enda jaoks täiesti uue autori, kelle teosed on mul plaanis kõik läbi lugeda. Teose mõte jõudis minuni väga lihtsalt ja kiiresti hakkasin ma oma tavaelus märkama samasuguseid märke ja nähtusi, mis meenutavad „Oma Lugu“.
Kasutatud kirjandus:
et.wikipedia.org
Paulo Coelho „Alkeemik“