ISA GORIOT (0)

ISA GORIOT
*Proua Vauquer ’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud.
*elab ka   Eugene , vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas
*isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda
*isapoolt hüljatud noor naine Victorine
*põgenenud vang Vautrin ( Collin )
* pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat .
*Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast
*Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
*Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara
*Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega
*Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu
*Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
*Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele-
* kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. 
* Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.)
*On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed-
*pansioniümbrust  (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre)
* pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi
*Härra Goriot’i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) “Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.
*vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. 
*Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest
Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? 
Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks?
 Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.)-
Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.)
miks osad inimesed peavad rohkem kannatama ku teised?
RAHA TOOB INIMESTES HALVIMA VÄLJA
Pansionaadi elanikud pidasid goriot tütreid armukesteks_
Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi.
Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaa, pansionadis elas 10 inimest,   Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Isa kuuleb oma tütre kohta eugenelt. vikontess de Beauseanti(aristokraat) õpetab eugenele kõrgklassi kombeid. kuidas edu saavutada julmas maailmas., et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.  agent Gondureau Poiret ’ile ja Michonneaule, et Vautrin on tagaotsitav kriminaal . Delphine süüdistas isa tema ja õe abieludes, et isa ei näinud ette, et need mehed on halvad. Claire’i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi.  Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,”ülejäänud maailmale ei jäänud armastustSurma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse „Kümme Tuhat“- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal
TEGELASED:
Proua Vauquer – pansionipidaja, paks, vana ja kole naine, lesk , tahtis grioga abielluda, kuna ta tundus rikas
Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini.
Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees
Victorine Taillefer – näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu . Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture , kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega.
Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk.
Eugene de Rastignac  – lõunamaalase välimusega (valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb isa Gorioti tütre Anastasie endasse armuma.tänu oma heale välimusele,riietus oli tähtis, kandis vana kuube, ülikondi, musta koltunud kaelasidet, tallutuid saapaid, üliõpilastele omane. Ei tahtnud sõltuda perekonnast, elates enda pere soov karjääri teha, pere tegi tema jaoks kõik, ei sallinud Vautrinit, pidas temaga duelli, küsib raha tädi proua de Marcillacil'i käest, hea süda, hoolitses geriot eest, ema kirjutas talle, et “Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused.”tundis ennast süüdi perelt raha võtmises, kui nägi goriot tütarde käitumist, pani kogu raha goriot ravimisele. Bakalaureuse kraad juuras, 2 õde,2 venda. Aadli pere, mõisas viinamarjakasvatus, polnud rikkad, 3000 franki a.  Ema kirjutas, “Kas tõesti on Su elu, Su õnn seotud sellega, et näida, kes Sa ei ole, käia seltskonnas, kus sa ei saa liikuda rahakuluta, mis ei ole Sinu tasku järgi, kaotades oma kallist õppimisaega?”muretses
Vautrin – „Näe, kus on kange poiss!“, musklis , tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. “surmanarritaja
Isa Goriot – Jean- Joachim Goriot 69. A.patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikantmüüs “kuulsa nälja” ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis. , keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu, rumal,heasüdamlik. Tal oli 2 tütart , keda ta väga palju armastas – Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast.  “Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”maksis  45 frangi kuus toidu ning toa eest. , kokkuhoidlik, vahetas korteri halvema vastu,talvel ei kütnud. ennastohverdav , ei suhtle tütardega, et nende abielu pääasta. Hellitas tütred liiga ära, sellep . Ei õppinud et kõike ei saa elus.naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda . „Ah mu inglid !“. Need olid ta viimased sõnad
Christophe – pansioni toapoiss
Sylvie – köögitüdruk
Horace Biancon – Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
Paruniproua Delphine de Nucingen – Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk
Krahvinna Anastasie de Restaud – Isa Goriot'i teine tütar. Goriot’il oli juustega täidetud medaljon , mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie.
Härra Poiret – Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. 
Arstiteaduse üliõpilane Bianchon jälgis Gorioti ja ütles, et tal on pöördumatu seroosne apopleksia ja et Goriot sureb varsti
“Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac)
  “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais)
  “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais)
  “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant)
  “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais)
  “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant)
  “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri.” (Eugene de Rastignac)
  “ Tasutud võlg on sõpruse alus,” (Eugene de Rastignac)
  “Ausus ei vii kuhugi.” (Vautrin)
  ““Prantslane armastab hädaohtu, sest sealt leiab ta kuulsust,” ütles härra de Chateaubriand,” (Eugene de Rastignac)
  “Raha on elu. Rahaga saab kõike.” (Hr Goriot)
  “Kuldsed ahelad on kõige rängemad.” (pr de Nucingen)
 “Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured.” (Pr de Nucingen)
 “Surm ei küsi meie nõusolekut.” (Pr Vauquer)
 “Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma.” (Eugene de Rastignac)
 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de  Beauseant  ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama “.9. Millest unistas Vautrin ? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine , kui viimasel oli vaja 6000 fran