1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma.
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta
Isa Goriot 1. Kuidas on Goriot oma hiigelvaranduse saanud? Kas selline teguviis on teie meelest eetiline? Põhjendage oma seisukohta. Goriot oli olnud nuudliärimees, kes oli olnud revolutsiooni ajal oma sektsiooni esimees. Tema edu saladus on see ,et ta müüs "kuulsa nälja" ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis. Mina arvan, et see ei olnud eetiline, kui ta oleks müünud kaks kuni kolm korda kallimalt, siis see oleks olnud arusaadavam. 2. Kelleks peavad Vauquer`i pansioni elanikud Goriot` tütreid? Kui selgub tõde, muudavad paljud oma suhtumist Goriot`sse, miks?
Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik.Ta oli täielik proffesionaal-oskas pärast leiva nuusutamist määrata jahu sordi.Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks armastus-
,,Isa Goriot" Kuidas hinnata Goriot´i isaarmastust? Peale oma naise surma jäi Goriot oma kahe tütrega, kes võtsid kogu ta armastuse, kogu ta elu. Goriot armastas isegi seda valu, mida ta tütred talle tegid. Kummalgi neist oli oma tõld. Kõik, mida isa saab anda. Ta tegi neist inglid. Tänu tema rahale võisid nad endale abikaasa valida. Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse
Jutustaja tunneb proua Vauquer' pansioni küll ulatuslikumalt kui kes tahes sealsetest elanikest üksikult võttes, kuid ei ilmuta teadmi- si, mida ühel või teisel pansionäril ei võiks olla. Lugeja ei näe tervet pansioni, näiteks perenaise enda ruumidesse ta ei ,,pääse". Samuti piirdub pilt, mille lugeja pansionäridest saab, (esialgu) ainult olevikuga, ajaga, millest jutustus algab. Ainus, kelle ellu heidetakse romaani alguses pikem tagasivaateline pilk, on Goriot ise. Kuid ka tema puhul ei ole ülevaade terviklik. Goriot' kõige varasematest aastatest ei kõnelda ning ka informatsioon tema hilisema elukäigu kohta on otsekui kogum teda tundnud inimeste muljetest: neid ei esitata nõnda, kuid jutustaja laseb meil näha ainult seda, mida Goriofga kohtunud inimesed oleksid võinud näha. Balzac on ka näitekirjanik ning see, et ta juba romaani esimesel leheküljel draamast kõneleb, ei ole juhuslik
annaabi.ee 
50 punkti
~ 3 lehte
47 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid