Referaat Mati Unt (2)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
MATI UNT
Referaat
Birgitta Ots
9b
Juhendaja : Kristel Vaiksaar
Tallinn 2010
SISUKORD
SISUKORD………………………………………………………….……..2
SISSEJUHATUS……………………………………………………….......3
ELULUGU JA TEOSED................................................................................4
KOKKUVÕTE……………………………………………………………..6
KASUTATUD MATERJALID………………………………………….....7
SISSEJUHATUS
Mati Undi surm 2005. aastal oli kogu Eesti haritlaskonna jaoks valus löök. Tema matustel peeti mitu südantliigutavat kõnet, kus kadunukest kiideti ja öeldi, et Eesti jääb teda taga igatsema. Nende sõnadega sängitati meie raamaturiiulitele ja teatrilavadele palju erinevat kinkinud kirjanik, kelle produktiivsust võib võrrelda Eduard Vildega: 16 romaani ja jutustust, 15 näidendit, 3 filmistsenaariumit ning 6 esseed. Lisaks sellele on Mati Unt tõlkinud mitu põnevat teost ja lavastanud kümneid-kümneid teatritükke. Oma produktiivsuse kõrval võib öelda, et teoste kvaliteet pole üldises mõttes langevas seoses, neis on stiili ning kõiki teoseid läbib mingi kindlamat sorti mõte. Samas suutis Mati olla paindlik ning vajadusel kirjutada kommunistlikut ideoloogiat kajastavale filmile stsenaarium. Kuid Mati Unt ei tohiks jääda Eesti mällu vaid tänu „Sügisballile“ , eelkõige peaks võtma luubi alla selle, kui lennuka karjääri see härrasmees teinud on. Ning, kui erakordselt ning ebatavaliselt noorelt ta alustas.
Pilt V. Õunpuu filmist „Sügisball“, mis tehti M. Undi samanimelise jutustuse ainetel .
ELULUGU JA TEOSED
Mati Unt sündis 1944. Aastal Jõgevamaal, kasvas maal ning kolis keskkooliealisena kolkapoisi jaoks „suurlinna“ nimega Tartu. Linnapoisina õppis ta praeguses Forseliuse Gümnaasiumis, mis siis veel Tartu 8. Keskkooli nime kandis . Pärast keskkooli lõpetas ta 1967. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal. Ta töötas mitmed aastat Vanemuise teatris ning Draamateatris. Silmapaistavalt oluliseks võib pidada 1980. aastal koostatud „40 kirjale“ oma allkirja lisamist.
Oma ülimas produktiivsuses avaldas Unt esimese täispika raamatu ainult 17-aastasena, mis oli tollel hetkel Eesti NSV-s väga eriline just seetõttu, et läbi tsensuuri ning korrumpeerunud haritlaskonna sai autor suurteose avaldada vaid Kirjanike Liidu liikmena. Tema esimeseks raamatuks sai „Hüvasti kollane kass “, mille keskmeks kujunes maalt linna õppima asunud noormehe püüdlus leida iseennast ning läbi enesearengu jääda uue põlvkonna inimeseks. Olulist rolli mängib ka peategelase tädi, kes on nii-öelda „eestiaegne inimene“ ning pooldab ka vastavaid traditsioone ning ideid, mis sotsialistliku ideoloogiaga muidugi absoluutselt kokku ei sobi.
Siiski võib Undi populaarseimaks teoseks lugeda „Sügisballi“, millest on läbi Veiko Õunpuu käe saanud ka üks eesti edukamaid draamafilme.
Teose kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma elanike ning nende inimlike probleemidega. Teos jutustab elanikkonnast laialdasemalt, alustades rajajatest ning lõpetades tarbijatega. Unt kritiseerib selle mudeli kaudu linnastumist ning tahab öelda, et niimoodi minetab inimene on isiksuse, kaotab võime suhelda.
Peale kahe eelnevalt nimetatud teose peaks mainima veel raamatuid, nagu: „Võlg“, „Mõrv Hotellis“, „Tühirand“, „Mattias ja Kristiina“ ning „“ Doonori meelespea“.
Mati Unt kirjanikuna on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid Eesti kirjanduses. Talle on omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus, mille rakendamine kirjatükkides sai tõeks tänu Hruštšovi „sulaajale“.
Ta kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Mats Traadi ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate “noort proosat ” iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel lisades sinna tilgake propagandat, mis on seotud tolle aja ideaalide ja unistustega – ühiselt kommunismi ülesehitamisega. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem, ta toob oma romaanides välja indiviidi pürgimuste ja tingimuste vastuolu. Samas ei takista “ühiskondlikkus” leidmas tema kirjutistes sarkasmi, ajastu pilamist ja muud sarnast.
Modernistlikus vaimus kirjanikuks kujunedes saab tema üheks suurimaks eeskujuks kahtlemata Franz Kafka , kelle ülimalt eksistentsialistlikud ning sügavamamõttelised jooned kajastuvad ka Undi tegelaste üksinduses, nende ebareaalsetes visioonides ning kogu tegevuse mõttelises ja ruumilises tühjuses, mis kulmineerub tihtipeale samalaadse joonega – inimeste suutmatusega üksteiseni jõuda. Kuid samas võib tihtipeale märgata ka teiste maailmaklassikute tsitaate ning seisukohti, näiteks Brecht ja Remarque.
Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad ning olulisemad teosed. Nende omapäraks on saatuslik ja salapärane põhitoon ning “piiride ületamine”. Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, tihtipeale abitud. Mati Undi eesmärk nendes teostes on vahendada hetkeemotsiooni, kindlat pilti ja seisundit . Selles mõttes võib võrrelda Undi stiili ka luule- või filmikunstiga.
Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui muidusööja moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja ka üllatavalt suurel määral tundeid. Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised. Kuna Mati Unt ise oli ka ise küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada.
Kõik romaanid on täis binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides /alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Sellega seoses võib Mati Undi juures pidada väga eriliseks seda, et ta ei kajasta oma tegelasi vaid ühe nurga alt - iga karakter on kujutatud niihästi “mustana” kui ka “valgena”. Tegelaskuju positiivne külg on pea alati lahutamatult läbi põimunud ebameeldiva “varjuküljega”, tema negatiivse poolega.
KOKKUVÕTE
Mati Unti võib käsitleda kui lihtsalt kirjanikku, autorit . Samas ei tasu unustada, kui meeletult palju on ta lavastanud erinevaid lavatükke ning läbi selle andnud Eesti teatrikunstile märgatava panuse. Õnneks on aga tema värvikas elu ning mälestused talletatud ka 40 sõbra jutustuste näol raamatukaante vahele, „Undi-jutud“ annab hea ülevaate Mati Undi elust, tegemistest, pahedest ning sellest, kuidas see kõik tema raamatute ning tegelastega seotud on.
M. Unt ja M. Jakobson lavastuses „ Deemon “
KASUTATUD MATERJALID
http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt - 18.04.2010
http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/kneiman/unditeos_31.html - 18.04.2010
http://www.sygisball.ee – 18.04.2010
http://www.imdb.com/title/tt0834170/ - 18.04.2010
http://uudised.err.ee/index.php?06148208 – 18.04.2010