Naine- rahu või rahutuse allikas. (1)

Naine- rahu või rahutuse allikas?
Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust?
Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon . Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele , siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele . Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse katoliiklased aga vaidlesid selle üle, kas naisel on hing või mitte. Keskajal põletati Inglismaal elusalt tuhandeid naisi, kahtluses, et nad on nõiad. Islami usus on tänapäevalgi kehtestatud naistele väga suured piirangud. Õrnema soo esindaja peab katma oma keha läbipaistmatu rüüga, vältima situatsioone, kus ta on omapead vastassoo esindajaga ning katma oma juukseid, kuna selles kultuuris peetakse naise üheks suuremaks iluks tema juukseid. Araabiamaades on tavaks aumõrvad, mida pannakse toime just pereliikmete poolt, tavaliselt kas isa või siis naise enda poja või venna käe läbi. Valitsus ei pea seda kuriteoks ja ei võta ka midagi ette, sest au on see, mis vajab kaitsmist.
Lisaks religioonist tingitud rollidele mõjutab naise positsiooni ühiskonnas levinud veendumused. Uuringute põhjal selgub , et nii naised kui mehed arvavad , et naiselikud isiksuseomadused on arglikkus , tundlikkus, naiivsus, abitus ja sõltuvus.Seda arvamust tahtis ümber pöörata naisõiguslane Emmeline Pankhurst, kes õhutas naisi tegema meeste töid, et viimased saaksid sõtta minna. Tema veendumuste kohaselt oli õrnem sugu võimeline tegema ka kõige raskemaid töid ja tahtis, et mehed seda mõistaksid. Just tema võitles välja valimisõiguse naistele, mis tekita 19. sajandil ühiskonnas palju poleemikat-paljud kõrgetel positsioonidel paiknenud mehed ei aktsepteerinud seda väga pikka aega.
Ajalooürikute vahendusel saame teada, et maailmas on olnud ka sõjakaid naisi, kes eirasid igasuguseid tabusid ja ühiskonnanorme, et saavutada seda, mida nad pidasid õigeks. Tuntuim neist on prantslanna , kes juhatas saja- aastases sõjas Prantsusmaa väeüksusi. Ta põletati tuleriidal süüdistatuna ketserluses, kuid ta jäi elu lõpuni truuks oma vaadetele ja usule. Temast on saanud Prantsusmaa rahvuskangelane.
20. sajand on toonud olulisi muutusi naiste positsiooni ühiskonnas. Tärganud naiste võimekust näitas maailmale ka esimene naisvalitsusjuht- Margharet Thatcher, keda tunti ka hüüdnime all „ Raudne Leedi“. Tema poliitilised vaated tõidki talle sellise nime. Näiteks toetas ta Ameerika Ühendriikide pommirünnakut Liibüale.
Kuid naised ise pole enamasti relvasid tõstnud ja lahingusse läinud, on nemad olnud siiski nende põhjusteks. Kreeka antiikmütoloogiast teadaoleva Trooja sõja põhjuseks osutus näiteks Ilus Helena. Kogu poleemika algas kolme jumalanna- Hera , Athena ja Aphrodite vahelisest tülist selle üle, et kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et  Paris  peab otsustama kumb neist on kõige ilusam.  Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Lõpuks pakkus Aphrodite talle maailma ilusamat naist- Helenat, kes oli juba abileus Sparta kuningaga. Aphrodite lasi oma Pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas Helena abikaasa sõja Trooja vastu.
Võimuka naise üks ilmekamaid näiteid on vana Egiptuse valitseja Kleopatra , kes suutis Rooma valitsejad oma naiselike võludega osavalt ümber sõrme keerata. Seda selleks, et säilitada enda ja oma riigi positsiooni. Tema käitumine oli tolle aja kohta ootamatult isepäine ja väga julge - ta julges eirata paljusid tavasid, mis olid tema eluajal ühiskonnas domineerivad.
Kuigi võib tuua näiteid mõlema poole toetuseks , kaldun siiski arvama, et naine on pigem rahutuse kui rahu allikas. Eriti palju rahutusi on kaasa toonud naiste muutuv roll ühiskonnas, mida ju tegelikult naised ise võimendavad. Samas ei ole muidugi õige teha nii suuri üldistusi kogu soo kohta, sest lõppude lõpuks on iga inimene erinev ja selle, kas ta on rahu või rahutuse allikas valib ta ise. Olgu ta siis mees või naine.