Kahetiivalised putukad (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Kahetiivalised

Kahetiivalised nimi 8.A kool  Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid  Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga.  Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees.  Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahlade

Bioloogia

5

docx

Pistesääsklased

Kaks viimast moodustavad sigitid. Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja sääsklaste süstemaatikas väga tähtsal kohal. Hüpopüügi kõige suuremaks osaks on valvid (tangjad moodustised emaslooma kinnihoidmiseks sugutamise ajal.) (Remm, 1954). Kaheksa esimest lüli koosnevad igaüks aga kahest plaadist, mis painduvad pehme kelme abil (Remm, 1954). 3. Bioloogia Sääsed on täismoondega putukad, kes oma arenguteel läbivad 4 järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Munad munetakse otse vette. Esimesel juhul arenevad munadest mõne päeva või mõne nädala möödudes vastsed, aga see oleneb nii vee temperatuurist ja ka munade individuaalsusest (Remm, 1954). 3.1 Vastne Vastse areng kestab keskmiselt 3 kuni 4 nädalat. Sellel ajal nad toituvad palju ja kasvavad intensiivselt. Vastsed kestuvad oma elu jooksul 4 korda (Remm, 1954).

Loodus

86

doc

Eesti putukad

asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli)

Bioloogia

28

docx

Putukad

Termiitide pesas hoitakse kindlat niiskust ning ka õhu koostis pesas on erinev väliskeskkonnast. Termiitide toiduks on peamiselt surnud taimed ja puit. Selts: Tsorapterilised (Zoraptera) 1,5-3mm pikkused suure eesrindmiku ja lühikeste nn. urujätketega putukad. Valmikutel võib eraldada laias laastus kolme kujutüüpi: tiivulised, pigmenteerunud, liitsilmade ning kolme lihtsilmaga valmikud, tiibade ning

Bioloogia

33

doc

Vee Zooloogia

Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid) Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega

Vee elustik

22

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.  Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid

Vee elustik

47

doc

Puisniitude loomastik

Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf) 9 Putukad Kogu maailmas on teada vähemalt 1 017 018 putukaliiki (rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest). Ei ole kahtlustki, et tegelikult elame me ajal, kus putukad on domineeriv loomarühm. Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast. Pea: Putukate pea koosneb 6 lülist, mis aga valmikul kokkukasvanud - lülide piire neil näha enam ei ole. Putukate pea tagumist osa nimetatakse kuklaks, pea eesmises osas on ülalt alustades kiirmik, tundlate vahel asuv laup ja tunnaldest allpool asuv näokilp. Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi, mis koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele on putuka pea ülaosas paar liht- e

Pärandkooslused

35

doc

Pärandkoosluste loomastik

(Wikipedia, 2011) Röövkärblased (Asilidae) Röövkärblased on suur, ligikaudu 5 000 liiki hõlmav sugukond valdavalt suurte mõõtmetega (kehapikkus kuni 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste pea on suhteliselt väike, kuid väga liikuv, varustatud võimsa imikärsaga. Rindmik on väga suur ja tugev. Kogu keha on kaetud pikemate või lühemate karvadega. Röövkärblaste valmikud on väga head lendajad. Nende toiduks on peamiselt teised putukad, keda püütakse lennult. Kuna röövkärbeste sülg 7 on väga mürgine, hukkuvad kättesaadud saakloomad silmapilkselt. Surmatud saakloom imetakse tühjaks. Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev, võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada. Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks

Pärandkooslused

Meedia

Kommentaarid (0)