Palumaa maastikurajoon (0)

Palumaa maastikurajoon
Eva-Mai Männiste
Tartu  2018
Asend, piirid ja suurus
●
Kagu-Eestis  Peipsi  madaliku ja Ugandi 
ning Irboska  lavamaa  vahel. 
Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga 
●
Pindala 827 km2 
●
Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses         
~ 120 m
Geoloogilised iseärasused
●
Palumaa põhjaosa asub  Gauja  ja lõunaosas  Amata  lademe peenteralise li vakivi ja aleuroli di 
avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas  paksuses  savikihte
●
Aluspõhi- Devoni  ajastu li vakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning 
oruveerudel
●
Pindkate-punakaspruun li vsavimoreen
Pinnamood
●
Palumaa on üldkujult  tasandik
●
Mõhnastikud,  sood , järved, jõed, ni dud, metsatukad, li vikud ja põllumaad
●
Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile
●
Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses  kerkib   maapind  kõrgemale
●
Jõeorgudes on hulgaliselt li vakiviseid kaldakaljusid 
●
Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini
Härma müürid
●
Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid
●
Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni  paljand . Paikneb 43 m kõrgel  Piusa  ürgoru 
paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m li vakivi läbilõiget
●
Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune
Meenikunno  looduskaitseala
●
Asub Põlvamaal  Veriora , Lasva ja  Orava  vallas
●
Pindala 3028 ha
●
Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja 
kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks
●
Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe 
selgeveelisema Eesti järvega
●
Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav  loomastik : hallõgija, sarvikpütt,  teder , metsis, väikepistrik, 
sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder,  pruunkaru , ilves, hunt jt
Meenikunno  raba
●
Paikneb Võhandu jõe valglas
●
Raba  pindala on 1448 hektarit
●
Meenikunno raba on tekkinud li vakõrgendike 
haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade 
rabastumisel
●
Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, 
keskmine paksus on 2,6 m
●
Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4)  
Ilumetsa  meteoriidikraatrid
●
Pi rkonnas on vähemalt vi s lohkvormi mil est kahe puhul – Põrgu- ja Sügavhaud – on kindlalt teada 
nende meteori tne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on  Ingli -,  Tondi - ja Kuradihaud
●
Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 75–80 m ja sügavus 12,5 m
●
Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m
●
2017 . aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset 
päritolu ning nende vanuseks määrati 7170–7000 aastat.
Vetevõrk
●
Palumaa soostumus on 13.0%
●
Palumaast  jookseb  läbi Piusa jõgi. Jõe  pikkuseks  on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe 
langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim
●
Palumaa läänepiiril voolab oma  keskjooksul  li vakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 
162 km ja see on Eesti pikim
●
Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad
Mullastik
●
Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad  mullad
●
Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud  leetunud  mullad
●
Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad
●
Näivleetunud põllumul ad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on  huumus  väga nõrgalt 
happeline
Taimestik
●
Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja 
sõnajalakaasikuid
●
mõned kaitstavad li gid: palu- karukell , aas-karukell ja roomav öövilge
Piusa koobastiku LKA
●
pindala 46 hektarit
●
Piusa  li vamaardla  on  üleri gilise  tähtsusega  li vamaardla.  Karjääri   servas   asub  1,4  km   pikkune  
matkarada,  millelt   avanevad  vaated karjäärile
●
1948.  aastal  avastati  koobastes  seal   talvituvad   nahkhiired.  1981.  aatal  võeti   koopad   kaitse  alla 
eesmärgiga  kaitsta  Baltimaade  suurimat  talvituvate  nahkhiirte  kolooniat.  Praegu  loendatakse 
Piusas ligikaudu 3000 isendit
Piusa koopad
●
Piusa koopad on inimese rajatud koopad
●
Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest 
kaevandatud li vakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km  pikkuses
●
Piusa li v sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks.
●
Vi mastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri.
●
Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. 
aastal.
Inimmõju
●
Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7%
●
Soode  kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mil e  taastumine  võtab väga 
kaua aega, või ei  taastu  üldse
●
Metsaraie , turba kaevandamine, erinevad karjäärid
●
Kaitsealade loomine-
Kasutatud kirjandus
● Eesti  Maastikud .  Ivar  Arold
●  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 
●  https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054
●  http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998
●  http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel
isand ;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976
●  https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala 
TÄNAN KUULAMAST!
 

Document Outline

• Slide 1
• Asend, piirid ja suurus
• Geoloogilised iseärasused
• Pinnamood
• Härma müürid
• Meenikunno looduskaitseala
• Meenikunno raba
• Ilumetsa meteoriidikraatrid
• Vetevõrk
• Mullastik
• Taimestik
• Piusa koobastiku LKA
• Piusa koopad
• Inimmõju
• Kasutatud kirjandus
• TÄNAN KUULAMAST!