Palumaa maastikurajoon (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?

Lõik failist

Palumaa maastikurajoon
Eva-Mai Männiste
Tartu 2018
Asend, piirid ja suurus
●
Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi
ning Irboska lavamaa vahel.
Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga
●
Pindala 827 km2
●
Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses
~ 120 m
Geoloogilised iseärasused
●
Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise li vakivi ja aleuroli di
avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte
●
Aluspõhi- Devoni ajastu li vakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning
oruveerudel
●
Pindkate-punakaspruun li vsavimoreen
Pinnamood
●
Palumaa on üldkujult tasandik
●
Mõhnastikud, sood , järved, jõed, ni dud, metsatukad, li vikud ja põllumaad
●
Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile
●
Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale
●
Jõeorgudes on hulgaliselt li vakiviseid kaldakaljusid
●

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maimai Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054

Sarnased õppematerjalid

pptx

Palumaa maastikurajoon. Eesti Loodusgeograafia

Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad

Geograafia

docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg....................................................................9 1.8.Kanuu ja süstamatk

Bioloogia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia