Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matsalu rahvuspark (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Matsalu rahvuspark
Matsalu ajalugu
· Matsalu looduskaitseala
(pindala 48 610 ha) loodi
1957. aastal pesitsevate,
sulgivate ja läbirändavate
lindude kaitseks.
· 1976. aastal kanti Matsalu
rahvusvahelise tähtsusega
märgalade ehk Ramsari
nimekirja.
· 2004. aastal nimetati Matsalu
Looduskaitseala ümber
Matsalu rahvuspargiks.
Asukoht
· Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla
territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila).
· Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja
Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade,
rannaniitude, roostike ja metsadega.
· Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas.
Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40
saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18
km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav.
Looduskaitseala
· Matsalu looduskaitseala on Eesti
rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa
veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks
suurimaks.
· Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki.
Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning
33 liiki on rändavad veelinnud.
· Matsalu looduskaitsealal on registreeritud
kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on
175 ning läbirändavaid veelinde 33.
· Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2
miljoni veelinnu.
· Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu
300 000 veelindu.
· Märgala on tuntud Euroopa suurima
sookurgede sügisese peatuskohana. Neid
on siin loendatud maksimaalselt 21 000
isendit.
Linnud, kalad, imetajad,
sootaimed
· Matsalu rahvuspark on üks suurimaid
ja olulisemaid rändlindude sügisesi
peatuspaikasid Euroopas ning täielik
paradiis linnuvaatlejaile.
· Matsalu märgala on ka oluliseks
sigimis- ja noorkalade turgutusalaks
Väinamere kaladele. Siinsetesse
luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb
kudema rohkesti haugi, särge, säinast
ja vimba.
· Siiski on Matsalu lahe ja jõgede
liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik
möödunud sajandi jooksul tuntavalt
vaesunud.
· Matsalu rahvuspargi
unikaalse maastikuga
pääseb tutvuma jalgsi,
jalgrattal ja Matsalu lahel
paadiga.
· Rahvuspargis on 6
linnutorni (Keemu,
Haeska , Suitsu, Penijõe,
Kloostri ja Jugassaare)
· Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud
ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks
jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on
suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad.
· Penijõe matkarada
· Suitsu matkarada
· Salevere matkarada
· Näärikivide õpperada
· Kiideva ­ Puise matkarada
Rõngastuskeskus
· Eesti linnurõngad kannavad signatuuri
ESTONIA MATSALU.
· Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja
koordineerib lindude ja nahkhiirte
märgistamist kogu Eestis. Siia kogutakse
andmed kõigi Eestis rõngastatud lindude
kohta, samuti leitud rõngaste kohta
Eestist ja mujalt.
· Lõviosa lindudest rõngastatakse
linnujaamades - Kablis, Laos ja Sõrves.
· Rõngastatud lindude taasleidude hulk
ulatub ca 1500-ni aastas. Kaugeimad
meil rõngastatud linnud on leitud Lõuna-
Aafrikast
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Matsalu rahvuspark #1 Matsalu rahvuspark #2 Matsalu rahvuspark #3 Matsalu rahvuspark #4 Matsalu rahvuspark #5 Matsalu rahvuspark #6 Matsalu rahvuspark #7 Matsalu rahvuspark #8 Matsalu rahvuspark #9 Matsalu rahvuspark #10 Matsalu rahvuspark #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marriliis Õppematerjali autor
slaidshow

Sarnased õppematerjalid

Referaat - Matsalu rahvuspark
9
doc

Referaat - Matsalu rahvuspark

REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976

Bioloogia
Matsalu rahvuspark
1
docx

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 772 erinevat kõrgtaime

Geograafia
Matsalu-Soomaa-Alam-Pedja
3
doc

Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja

MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi

Looduskaitse
Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, Kursi­Kärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved.

Keskkonna ja loodusõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (1)

Janno3 profiilipilt
Janno Ott: Jah väga hea ja põhjalik.
12:41 10-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun