Looduskaitse ja säästev areng (0)

Tööleht 12. klass
Looduskaitse ja Säästev areng
1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus .
Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku  loomastiku ,  taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine.
2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus.
Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku,
teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust  omavate  maa-alade või looduslike
objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja
tulevaste inimpõlvede hüvanguks.
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu
elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse säilitamiseks.
3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus?
Igaüheõigus annab igale inimesele võimaluse nautida loodust meelepärasel viisil ning saada osa selle rikkusest ja ilust , olenemata maa omandist. 
4. Mida tähendab keskkonnaseire?
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist 
5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid.
a) I Kategooria kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Sinna kuuluvad näiteks ebapärlikarp, Must- toonekurg
b) II Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga
c) III Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised , kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg
6. Selgita mõisted. Too näiteid Eestist.
Endeemne liik- liik mis esineb üksnes teatud piiratud alal, näiteks saaremaa robirohi
Võõrliik- on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala , kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal, näiteks karuputk
Võtmeliik- liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks. Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid .
7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab?
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele.
8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti?
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994.  Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu  jaotamine.
Ramsari konventsioon
Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke - ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.
Washingtoni konventsioon ehk CITES
Cites ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta. Konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. aastal. CITES'i eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega.
Berni konventsioon
Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõusse astunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe.
Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele.
Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal. Eesti liitus 1995. aastal. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega , mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu.
Bonni konventsioon
Rändavate loomade ( linnud , nahkhiired, vaalad jt) kaitseks on asutatud Bonni konventsioon, millega tähtsustakse loomaliigi rändteede kaitse vajadust. Eesti liitus Bonni konventsiooniga 1. oktoobril 2008, samuti on Eesti liitunud selle konventsiooni juurde kuuluva Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga 2004.a. ja Aafrika- Aasia rändsete veelindude kaitse (ehk AEWA ) leppega 2008.a. Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone , kes liiguvad ühest riigist teise.
8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on:
a) tagada inimeste elutaseme tõus, inimeste heaolu suurenemine
b) loodusvarade läbimõeldud kasutamine
c) ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine
9. „Agenda 21st“ lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud „Säästva arengu seaduse“, mis sätestab…..
a) looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
b)
„Agenda 21st“ lähtudes on Eesti 2007. aastal vastu võtnud „Eesti keskkonnastrateegia 2030“, mis tugineb 2005. aastal vastu võetud „Eesti keskkonnastrateegia 2010-le“ See on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikade, maastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele.
Selle sisu:
-tuleb rakendada meetmeid, mis vähendaks saastamist ja kahju keskkonnale;
- iga tegevuse puhul tuleb hinnata mõju keskkonnale;
- lähtutakse printsiibist „saastaja maksab“.
10. Säästev Eesti 21- mida tähendab? Millal vastu võetud?
Säästev Eesti ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. Sääatev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline raamdokument, mis kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Säästva Eesti 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Säästev Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030:
a) Eesti kultuuriruumi elujõulisus
b) inimese heaolu kasv.
c) Sotsiaalselt sidus ühiskond.
d) Ökoloogiline tasakaal.