Regilaul Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimäng...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud
vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi
Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3
saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele)
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid:
hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka
„Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja Põhiliselt kirjutanud koorilaule Kaks suurt koorilaulu tsüklit: „Eesti kalendrilaulud“ „Unustatud rahvad“ Looming tervikuna põhineb soome-ugri folklooril ja Eesti regilaulul. „Eesti ballaadid“ kantaat-ballett- uus žanr, milles on ühendatud regilaul ja tants „Raua needmine“- teos solistidele, segakoorile ja šamaanitrummile Laulude tekstideks on valinud palju ühiskonnakriitilisi tekste. „Lenini sõnad“ „Eesti rahva erakonnamäng“ Muusika filmile „Kevade“ Eino Tamberg Tuntud helilooja ja kompositsiooni professorina, filosoofina
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
8 Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Viis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinili...
Lüürika: tegelane kirjendab oma meeleolu, aga sellega ei kaasne süzeed (nutu põhjus teadmata); lauliku sõnal tohutu jõud (~liigutab lauluga kive paigast jne) · vaba kasutusseosega laulud (laulud laulust ja laulikust; laulud sõjast ja nekrutist jne)> laulmise kontekst pole seotud mingi konkreetse tegevusega. · töö ja tavandilaulud töölaulud seotud lastega, tavandilaulud pulmade või kalendrititähtpäevadega. Suulisus ja regilaul regilaulul peavad olema suuliskultuurilised reeglid, mille alusel saadi need laulud pähe õppida. Suulisus ei ole enam rahvaluulele omane tunnus, vaid üks paljudest tehnikatest, mida saab kasutada. Regilaul aga kuulub suulisse kultuuri ega ole olemas kirjalikuna(kui,siis teine elu või autori kirjapanduna). Rahvaluuleteooria sündis regilaulu baasil. Suulisuse paradigma traditsiooniline kultuur kui modernse kultuuri vastand 20. sajandi alguses. Rahvaluulet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
