Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03.13) 4. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Mullaerosioon Eestis. [WWW- materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/mullaerosioon-eestis (vaadatud: 19.03.13) 5. Väderstad. Erosioon. Veeerosioon, tuuleerosioon [WWW-materjal]
Enne kartuli ülesvõtmist eemaldatakse pealsed kas mehaaniliselt niites või kemikaalidega, esimene neist on levinum ja odavaim. Pealsete eemaldamine kinnistab koore ning teeb saagikoristuse lihtsamaks. Peale koristust on võimalik muld taas kobestada ning põld siluda. Sügisene mullaharimine on taas hea võimalus umbrohu tõrjeks. [1,2,3] KASUTATUD KIRJANDUS 1) Enn Lauringsoni loetud õppeaine Põllumajandus alused I loengu konspektid.(2015 a.) 2) Kartulikasvatuse agrotehnikad. MES Nõuandeteenistus Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond (2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kartul/kartulikasvatuse- agrotehnikad#.WTaiCuuGOUl [6.06.2017] 3) Maheviljelus. MES Nõuandeteenistus [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.WTaiAeuGOUl [6.06.2017] 4) Muld. MES Nõuandeteenistus Toimetaja: Alar Astover (september 2014) [e-artikkel] http://www.pikk
on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Eestis on teda kasvatatud üle 100 aasta. Esmakordselt toodi karpkala meile 1893. a Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti karpkalakasvatuse jaoks otsustava tähtsusega keskusteks on Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandused, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuvine, aastane või kahesuvine kala). (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) 2.2Kasvatamise nõuded keskkonnale Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad 2.3Kasvatusviisid
Lk. 17. https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/aastaraamatud/aastaraamat_2013.pdf Viimati külastatud 9.12.2014 Kiiman, H. Üldloomakasvatus 1.osa, käsikiri. ois.emu.ee. 2011. Lk 4-5. Petrova, A. Magistritöö, Tartu. Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil. 2012. Lk 4-14. PIKK 2014a. Piimajõudlus. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/piimajoudlus#.VGEiQnuc xNH Viimati külastatud 9.12.2014 PIKK 2014b. Tõuaretustöö. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/aretus/touaretustoo#.VGE iQnucxNH Viimati külastatud 9.12.2014 Sonets, A. jt 2009. Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus http://www.agri
taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate,
rohukogus. Söödud rohu kogus (söömus) sõltub rohu maitsvusest, mida omakorda mõjutavad eelkõige karjamaa botaaniline koosseis, taimede arengufaas ja kasutatud väetisekogused. 6 Söömusele avaldavad väga olulist mõju veel rohutagavara, looma kaal ja isu, tervislik seisund, vanus, väljalüps jms faktorid (Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus 2012) 3. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus on lehmade arv eraldatud karjamaaosal (elektrikarjus) või kopliviisilisel karjatamisel kopli ühel hektaril. Loomade arv piiratud karjamaaosa ühel hektaril sõltub rohutagavarast ja taimiku söödavusest. Intensiivse rohukasvu korral peaks lehmade arv olema 80-100, keskpärastes tingimustes 50-60. kevadel võib karjatamiskoormus olla suurem, aga sügisel võiks lehma kohta pinda rohkem olla
http://aedjakodu.tarbija24.ee/409742/kaks-pilti-vaata-kuidas-rajada-turbapeenart/ (17.12.2012) 3) Aed ja Kodu ,,Metsamarju saab edukalt kasvatada ka koduaias" 12.09.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/560928/metsamarju-saab-edukalt-kasvatada-ka-koduaias/ (16.12.2012) 4) Calmia Istikuäri ,,Jõhvikas" http://www.calmia.ee/mari2.html (16.12.2012) 5) Eesti Entsüklopeedia ,,Jõhvikas" http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvikas3 (17.12.2012) 6) Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus ,,Metsamarjade kasvatamine" http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/metsamarjade- kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012) 7) Hansaplant ,,Metsamarjade kasvatamine koduaias" http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=5&art=935 (17.12.2012) 8) Hortes ,,Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias" 09.07.2010 http://www.hortes.ee/? op=body&id=13&art=220#art220 (17.12.2012) 9) Metsa Talu ,,Kultuurjõhvikas" http://www.taimed.ee/index.php?page=91 (17.12.2012)
Kasutatud materjalid AS Maves. 2006. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Keskkonnaministeerium. Brosüür. 25 lk. ELLE OÜ. 2010. NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Aruanne. 80 lk. Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistused, AS Maves. 2004. Hoiame Pandivere põhjavett. 2. lk. Jüris, M. 2010. Nitraaditundlik ala. Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. [http://www.pikk.ee/upload/File/Keskkond/NTA-2010-5_Maarja.pdf] 09.01.2011. Keskkonnaministeerium. 2009. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009-2011. 9 lk. Keskkonnaministeerium. Nitraaditundlik ala. [http://www.envir.ee/NTA] 08.01.2010. Metsur, M., Valdmaa, T. Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal. Eesti Loodus, 4/2004. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitseeeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr 17. 21.01
paremini jahedama ja niiskema ilmaga. Pealsete juurdekasv on maksimaalne mõõdukalt niiskes mullas ja temperatuuril 17-22 °C. Tõusmete kahjustus algab -2 °C, massiline -4 °C juures. Õitsemise ajal on sobivam temperatuur 18-21 °C. Valguse suhtes on kartul nõudlik. Vähese valguse korral kasvavad varred ebaloomulikult pikaks. Kartul on küll niiskuse lembeline, kuid liigniiskust põlgav. Kartul eelistab kobedat ja õhurikast mulda. (Kartul. Eesti Põllu- ja maamajanduse Nõuandeteenistus.) Kartulite kvaliteetne koristus on hilisema säilivuse tagamise aluseks. Koristamisel tehtud vigu ei ole hiljem võimalik heastada. Vältida tuleb mehaanilisi vigastusi. Masinatele tuleb panna leevendid, mis vähendaksid köögivilja kukkumisel tekkivaid vigastusi. Erinevad sordid taluvad mehaanilisi vigastusi erinevalt. Mida vähem erineb kartuli temperatuur koristamise hetkel õigest säilitustemperatuurist, seda kauem kartulid säilivad. Koristatud saadused tuleb hoida varjus.
11 4. VIIDATUD ALLIKAD 1. Kalvist, I., 2001 Alternatiivtegevusalade lühitutvustus. Abiks maaettevõtjale. Maaelu Arengu Instituut OÜ Lk129 [WWW] http://www.halingavald.ee/failid/alternatiivtegevusalade_lyhitutvustus.pdf (06.02.2013) 2. Piirsalu, P., Eesti Põllu ja maamajanduse Nõuandeteenistus. Kitsekasvatus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/ (06.02.2013) 3. Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. (2011) Lambakasvatuse valdkonna käsiraamat. Setomaa Valdade Liit ja Ape vald, Eesti-Läti koostööprojekti ,,BUY LOCAL" raames. Tartu. Lk 44. 4. PMS006 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi Statistika andmebaas [WWW www.stat.ee (06.02.2013) 5
X Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks X sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise? Kui töötajad kaebavad luu-lihaskonna (kael, selg, õlad, jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha X ergonoomiat? 15 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Terviseriskide hindamine. Kasutamise kuupäev: 14.12.2015, allikas Maamajanduslik töötervishoid ja tööohutus: http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide- hindamine/riskide-hindamine Riigikogu. (15.11.2000). Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Kasutamise kuupäev: 14.12.2015, allikas Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 16
loomakasvatusharudega nii kiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile toob kaasa suuri ümberkorraldusi. 10.KOKKUVÕTE 11. 12.LISAD Lisa 1. Mahesead Viljandimaal Sillaotsa talus 13.KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ökoloogiliste Tehnoloogita Keskus „Mahepõllumajanduslik seakasvatus“ Tallinn 2010 2. Eesti Põllumajandusministeerium „Mahe turg 2011.aastal“ 3. Eesti Põllu-ja Maamajanduse nõuandeteenistus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/seakasvatus 4. Põllumajandusamet http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=128&sub2=319 5. Eesti Statistika http://www.stat.ee/loendused 6. Eesti Põllumajanduse Sihtasutus „Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus“, 2011 7. Eesti Maaülikool, Mahekeskus, Eesti Põllumajanduse Sihasutus „Teaduselt mahepõllumajandusele“ Tartu 2012 8
Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt
annaabi.ee 
