Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Selje, Sigrid, Helin, Enely, Riina ja Andra Kuidas areneb emotsioonide reguleerimine? Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas tundereageeringu ohjamise protsesse, mis tagavad turvalise sotsiaalse funktsioneerimise (Rydell et al, 2003 kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib ...
Laste areng sotsiaalses keskkonnas KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse
kogemused Optimistlik suhe probleemi Kognitiivne pr-s isiklikku lahendusoskused Koostöö ja Sotsiaalne uskumus Motivatsiooniline tõhusesse üksteise pr-s abistamine tõstab Enesetõhususe Affektiivne pr-s enesehinang
alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema. Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund
Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine
Vägivald kui laialdane sotsiaalne probleem. 1 kasvatab teadlikkust inimõigustest 2 traagilised sündmused mis on juhtunud laste ja noorukitega sest nad pole olnud võimelised leidma väljapääesu 3 meedia roll, tähelepanu Vägivalla terminit kasutatakse institutsionaalses või grupi(sotsiaalne süsteem) kontekstis, kuid agressioon on vaadeldav indiviidi tasandilt. Agressiivne käitumine Tahtlik agr käitumine, teist in või asja kahjustav käit. 1. Emotsionaalne 2. Motivatsiooniline 3. Käitumuslik Õpilastel vägivalt=agressioon, teadusmõistena vägivald < agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel.
pealetükkivatena Vältiv kiindumusstiili - indiviidid kirjeldasid oma emasid külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine
Kontrollivad kas saavad armastust vastu. Hindavad oma lapsepõlve õnnetuks. 2) Pragma- praktiline armastus, kus eelistakse mingit ühisosa nt varanduslikku jne.Lapsepõlv keskmine ja väidavad, et nende vanemaid on koos hoidnud mingi praktiline osa. 3) Agape- ennastohverdav armastus. Armastus teise inimese vastu on kohustuslik, sest ainuke tõeline armastus on Jumala vastu. Robert Sternberg: 1) Emotsionaalne e lähedus- oluline on usaldus, empaatia ja vastastikune toetus 2) Motivatsiooniline e kirg- võimalus kõiki oma tundeid väljendada 3) Tunnetuslik- kohusetunne seda suhet säilitada ja kui vaja, siis ka selle nimel vaeva näha. Seksuaalsus: 1) Olen teadlik 2 soolisusest ja vanemad on paar 2) Iidolite armastus 3) Kannan armastust südames 4) Jagan saladust sõpradega 5) Avaldan talle armastust 6) Hoiame käest kinni 7) Suudleme 8) Oleme kaisus. Oleme valmis seksuaal vahekorraks. Paarisuhte 3 etappi:
Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants! Sõnumi muudab VEENVAKS: 1. Võimu omamine 2. Pos suhe mõjutatavaga 3. Atraktiivsus 4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks . Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: · füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste
lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks. 8, Oskuse säilitamine kus?- Pikaajalises mälus paikneb lai valik mälu struktuure nagu motoorsed, tajulised ja probleemilahenduse oskused, teadmised jne. 9. Sotsiaaalse õppimise teooria?- Selle teooria kohaselt on tähelepanu, mälu, kehalised võimed ja motivatsiooniline suundumus olulised tegurid, mis mõjutavad laste vaatlemise ja ettenäitamise vahendusel toimuva õppimise (observational learning) kvaliteeti ja mahtu. 10.Juhendatu avastamine võimaldab?- see võimaldab implitsiitsemalt õppida. Üleliia täpselt treeneri määratud õppimisprotsess võib tõenäolisemalt sisaldada üleliigseid ja ebaefektiivseid piiranguid, mis ei too kaasa häid pikaajalises perspektiivis toimivaid lahendusi. Kui treener
Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine)
tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajjusaabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. (Vikipeedia 2013) Motiivide tavapärane liigitamine: bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid organismi vajadused, ilma nendeta võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid psüühilise heaolu tagamine- tunnustus-, suhtlemisvajadus ja uudishimu; sotsiaalsed motiivid ümbritsev kultuuriline keskkond. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab isik ennast kultuurilises keskkonnas.
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks2. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Küsimus on selles, kuidas end motiveerida? Ning selles küsimuses võivad inimest aidata motiivid ehk reeglid, põhjused või nõuanded, mille efektiivsus on enesemotivatsiooni tõstmiseks väga vajalik. Kui inimene oskab neid oma elus järgida, siis kaob motivatsiooni tõstmise küsimus ise ära. Oma essees tahan mina tuua mõned faktorid, mis tõstavad minu motivatsiooni ning ükski nendest ei ole otseselt rahaga (välise faktoriga) seotud. Tihtipeale
Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust, tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid
1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS 1.1 Motivatsioonide ja motiivide liigitamine Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks. Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mis määral inimesed näeb oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele
● Hoiakud Mõjustamine. Teise isiku mõjustamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine või kujundamine. Mõju avaldamine emotsioonidele,teadmistele ja käitumisele. Teadvustus mõjutamisel; mõjustatav,mõjustaja. Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine. Erinevaid mõju avaldamise viise. Hoiakud, veenmine. Veenmine – sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine. Hoiakud – motivatsiooniline nähtus. ● Õpitud ● Kestvad ● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent ● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine)
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.
12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajalikkusest. Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. Ventromediaalne hüpotaalamus kahjustatud toimub rasvumine, imetaja ei suuda söömist lõpetada. Äärmuslik liigsöömine. Kultuurilised tegurid moes on olla peenika, sotsiaalne surve, kõik tahavad olla peenikesed, näljutamine. Toitumisprobleemid: · Bulimia nervosa · Anorexia nervosa · Liigsöömine
J. Lee armastuse stiilid: · eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö armastuse kolmnurk toob välja kolm komponenti: · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr Võimalikud mitmed kombinatsioonid: · meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), · romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), · kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Läheduse erinevad tüübid
saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus. Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks? Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja
töönädalat, paindlikku tööaega, kaugtööd. Töötasu tulemuslikkuse alusel. Tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada individuaalset tootlikkust, meeskonna või töörühma tootlikkust, osakonna tootlikkust või kogu organisatsiooni kasumit. Töötasu tulemuslikkuse alusel on tõenäoliselt kõige sobivam ootuste teooriaga. Inimesed tajuvad tugevat seost oma tulemuse ja selle eest saadava hüvituse vahel. Avatud juhtimine. Motivatsiooniline lähenemine, mille puhul organisatsiooni finantsseisud ("raamatud") on avatud kõigile töötajatele. Avatud juhtimise eesmärk on panna töötajaid mõtlema nagu omanikud, kes näevad, millist mõju nende otsused ja tegevused avaldavad finantsseisule. Professionaalide motiveerimine. Professionaalsed töötajad on pühendunud oma tegevusalale. Nad on sageli lojaalsemad oma erialale kui tööandjale. Et olla kaasaegsed oma alal, vajavad nad regulaarset täiendamist
12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? · Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. · Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. · Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Söömishäired · Liigsöömine
olnud ühistegevust. - agape (alturism) on kõike andev isetu armastus, see on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine. Sellel tasandil on suhtlemine hinnangu vaba - Otsustus külg ehk kohusetunne Mõtte ehk loogika tasandil tehakse otsus, kas seda suhet hoida või mitte. Nende kolme komponendi osakaalud suhetes annavad kaheksa erinevat armastuse liiki:
- teadlik katse muuta teise inimese või grupi hoiakuid, käitumist sõnumi edastamise kaudu - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse mustri aktsepteerimine - teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus 3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants
Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi. 51. Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil. Seal defineeritakse kindlakäeliselt õiget ja väära nagu seaduses , suverääniga analoogiliseks peeti Jumalat. Nüüd aga kahaneb teoloogiline tähtsus ja seega kahaneb ka sellise mõtlemisviisi õigustus. 52
mängima, see on võimalik kasvanud kognitiivsetele võimetele ja paranenud motoorsetele oskustele. 8 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI Lapsed alustavad liikumist läbi makrosüsteemi, institutsionaalsed struktuurid on loodud neid teenindama ja harima. Esimesse klassi astumist võib võrrelda kui kognitiivse purskega, mida läbib enamik 6 aastaseid lapsi. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud õpitegevusele. Isiksuse arengus on olulisim, et motiiv „ma pean“ muutub valdavaks motiivi „tahan“ ees. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja: - soodsat kasvukeskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. Kas laps on valmis kooli poolt esitatavateks ülesanneteks, sõltub olulisel määral sellest, mida kool temalt ootab. Uurijad on täheldanud, et
rikkumisega ühiskonnas b) Vastutus on dimensioonil, kontrollitav- karistatv, kontrollitava poolel- enesekontroll seoses sellega, mida hindab positiivselt enamik ühiskonna liikmeid käitumuslik kontroll lähtudes kehtestatud reeglite kinnipidamisega ühiskonnas TEGEVUST PEETAKSE on oma personaalseks produktiks Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Vastutuse olemus Vastutuse roll sotsiaalses elus Motivatsiooniline Vastutus ja prosotsiaalne käitumine Vastutus kõrge planeeritud Vastutus eelneb autonoomia arengule, autonoomia eelneb eneseteostusele. 05.01.2018 Abistava-, prosotsiaalse ja altruistliku käitumise mõiste (Bierhoff, 2002) Altruistlik käittumine Altruistlik käitumine Prosotsiaalne käitumine
Motivatsioon Sissejuhatus Enamus inimeste tegevusi on sihipärased. Nad on ette planeeritud ja omavad teatud eesmärki. Sõna motivatsioon ehk motiivide kogum tuleneb ladina keelest, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima. Motivatsiooni käitumise tõukejõuks on motiivid. Motiive tekitavad vajadused organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigidatakse kolmeks: Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda. Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest. Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Haapsalu 2009 Motivatsioon
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende
olemasolu. · eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö R.Sternberg - armastuse komponendid: pühendumine, kirg, intiimsus. · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat.
· eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö R.Sternberg - armastuse komponendid: pühendumine, kirg, intiimsus. · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat
Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima
kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks
kindlakujulise struktureerimise.Tekib motivatsiooniseisund,mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise(söönud organism ei reageeri eriti innukalt ka hõrgutavale toidule). Motivatsiooniseisundis aju modelleerib vajadust rahuldada võimaldavate objektide ja tegevuste parameetrid.See programm võib olla kaasasündinud,instinktiivne,rajaneda isiklikul kogemusel või siis hoopiski deduktiivselt loodud.Motivatsiooniline pinge tugevneb ning otsiv tegevus aktiviseerub.Kui korraga tekib mitu enam-vähem võrdset vajadust,siis domineerib see motivatsiooniline seisund,mis on organismi eksistentsile määravaim.Motivatsioon on lai mõiste.Ta hõlmab kogu inimese käitumist juhtivat ja kontrollivat mehhanismidekompleksi.Motivatsiooniprotsessi tsükkel väga üldistatud kujul on aga muutumatu ja näeb välja selline ,nagu toodud juuresoleval.Varem vahendina esinenud
Seda toetab ka uurimustulemus, et üksik psühhopatoloogiline sümptom võib samal ajal esindada mitut erinevat ja vahepeal ka vastanduvat iha. Seejuures on oluline teada seda, et ebatavaline on hoopis see et teol või teadlikul soovil on ainult üks motivatsioon. Motiveerivad seisundid. Teatud mõttes on iga organismiline seisukord juba iseenesest motiveeriv seisund. Praeguse aja motivatsioonikäsitlused näivad aga jälgivat eeldust, et motivatsiooniline seisu on eriline, isepärane seisund, mis eristub teravalt muust organismis toimuvast. Kuid motivatsiooniteooria peaks just eeldama, et motivatsioon on konstantne, lõpmatu, hoovav ja kompleksne ning see on peaaegu iga organismilise seisukorra universaalne omadus. Inimene tunneb end tõrjutuna - staatiline psühholoogia rahuldub ja paneb punkti asjale. Aga dünaamiline psühholoogia vihjaks sellega palju muudki, nt sellisel tundel on vastukaja terves organismis (nii kehalises kui ka
tegevuse kordumise tõenäosus suureneb) tagasiside kaudu. 12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? · Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. · Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. · Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid:
säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. ( Leon Festinger). Kognitiivne dissonants on üks mõjukamaid ja laialdasemalt uuritumaid teooriaid sotsiaalpsühholoogias. Kognitiivne dissonants kujutab endast pinget, mis tekib, kui inimene on silmitsi (vähemalt) kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastava teooria kohaselt on inimestel motivatsiooniline tung vähendada dissonantsi. Seda tehakse muutes oma suhtumist, uskumusi ja tegevust. Jean Piaget formuleeris sarnase mõiste- kognitiivne disekviliibrium- mis viitas vastuolule uue info ja vanade uskumuste vahel. Kogemus võib olla vastuolus ootustega, näiteks ostja kahetsus pärast kallist ostu. Dissonantsi seisundis võivad inimesed tunda üllatust, hirmu, süütunnet, viha või häbi. Inimesed kalduvad mõtlema, et nende otsused on õiged vaatamata vastupidistele tõenditele
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: 1. füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; 2. psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; 3. sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.
) Olen alaväärtuslik Kui ma ei tee, mida teised tahavad, tõrjutakse mind eemale Kriitilised sündmused Abielu puruneb Eelduste aktiveerumine Ma olen väärtusetu Negatiivsed automaatmõtted See kõik on minu süü ma rikkusin kõik ära Ma ei tule oma eluga toime Ma jäängi eluks ajaks üksi Ma olen rumal Depressiooni sümptomid käitumuslik motivatsiooniline afektiivne kognitiivne somaatiline alanenud aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8
käitumise uurimisel. Nimelt pani ta tähele, et paljud organismid lülituvad tegevustesse lihtsalt uudishimust, vajadusest uurida ja mängida, tehes seda ilma igasuguse agitatsiooni või tasuta. Neil spontaansetel käitumistel polnud mingisuguseid muid põhjusi peale harjutamise ja oma võimete arendamise. Nii on ka terve laps sünnist alates aktiivne ja uudishimulik olles alati valmis õppima ja uurima. See loomulik motivatsiooniline tendents on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu üks olulisemaid elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud tegutsemise korral on tasuks tegutsemine ise. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ
Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest). Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe – Seksuaalne, Emotsionaalne, Intellektuaalne, Esteetiline, Loominguline, Rekreatsiooniline, Töine, Kriisilähedus, Kohustustel põhinev, Vaimne. Takistused läheduse kogemiseks - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R
d) lahenduse kontrollimine e. verifikatsioon. St: probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel püsivust lahenduse kontrolliks ning vajadusel pealehakkamist ellurakendamisel. Liiga rasked/lahendamatud ülesanded võivad tekitada nn. õpitud abitust: see tähendab, et inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust
· eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik, omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö R. Sternberg - armastuse komponendid: pühendumine, kirg, intiimsus. · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav armastus (kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat
Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Kultuuriline motivatsioon tuleneb ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid end kultuurilises keskkonnas. Eesmärgiks saada ühiskonnas hästi hakkama. Uudishimu - uute muljete ja kogemuste vajadus Kontrollivajadus (turvalisusvajadus) Kuulumis - (armastus) vajadus, oluline enesehinnangu hoidmisel Saavutusvajadus - tekib tunne, et praegu või tulevikus võib midagi puudu jääda, suurema
kasutada individuaalset tootlikkust, meeskonna või töörühma tootlikkust, osakonna tootlikkust või kogu organisatsiooni kasumit. Töötasu tulemuslikkuse alusel on tõenäoliselt kõige sobivam ootuste teooriaga. Inimesed tajuvad tugevat seost oma tulemuse ja selle eest saadava hüvituse vahel. Kui hüvitused on seotud ainult mittetulemuslike faktoritega, nagu staazi, töökoha või üldise palgatõusuga, siis töötajad tõenäoliselt pingutavad vähem. Avatud juhtimine. Motivatsiooniline lähenemine, mille puhul organisatsiooni finantsseisud ("raamatud") on avatud kõigile töötajatele. Avatud juhtimise eesmärk on panna töötajaid mõtlema nagu omanikud, kes näevad, millist mõju nende otsused ja tegevused avaldavad finantsseisule. Kuid, kuna enamikul töötajatel ei ole teadmisi või tausta finantsseisu mõistmiseks, tuleb neid õpetada, kuidas lugeda ja aru saada organisatsiooni finantsseisust. Professionaalide juhtimine.
moel on realiseeritud isiku arengupotentsiaal eneseteostuses. Erikson toob välja igale eale iseloomulikud psühholoogilise kriisi sfäärid. Vanemate ja ümbruse käitumisest oleneb, milline isiksuse omadus antud staadiumis kinnistub. Jean Piaget´ käsitluses on peamine rõhuasetus nendel tunnetuslikel võimetel, mis on välja kujunenud mingiks kindlaks eluetapiks. Iga Sigmund Freud Erik Erikson Jean Piaget (motivatsiooniline (psühhosotsiaalne (kognitiivne/tunnetusli teooria) teooria) k teooria) Vanadus Rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettuse ja meeleheite vastu Keskiga Produktiivsus,
Personality, 16, 221-235. Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad, hindavad ja kuidas käituvad. Siiski on neil erinevusi. Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus. Seega isiksus on see, mis inimene ON ja see väljendub ka tema käitumises, väärtused aga see, kes ta on või tahaks olla aga see ei pruugi käitumises väljenduda (Roccas, Sagiv, Schwartz, & Knafo, 2002). Teiseks erinevust usutakse olema see, et isiksust peetakse enam kaasasündinuks ja bioloogiliseks, samas väärtuste allikaks on eelkõige kokkupuude sotsiaalse maailmaga, nagu kultuur, haridus, kasvatus ja elulugu.
Keeruliseks teeb uurimise see, et loom ei pruugi vajada lihtsalt “toitu”, vaid mitme erineva toitaine sobivat tasakaalu. Ehk on mitu põhjust, miks loom kuidagi käitub. Kaks põhiraskust uurimisel: 1)nii keerulist süsteemi inimesel praktiliselt võimatu ette kujutada 2)erinevaid käitumisi ei saa mõõta samades ühikutes – n: ei saa grammides mõõta sugemiskäitumist või agressiivsust. Põhieesmärgi saavutamise pidurdatus, motivatsiooniline konflikt ja asenduskäitumine. Asenduskäitumine toimub, kui loom ei saa saavutada põhieesmärki. Temas tekib motivatsiooniline konflikt ning ta lülitub ümber asenduskäitumisele. Tundub ebakohane ja on tihti ebatäielik. Asenduskäitumise seletamine Tinbergeni hierarhilise mudeli. Tinbergen seletas asenduskäitumise vallandumise põhjust oma hierarhilise mudeli baasil: tõkestatud energiavoolu korral näiteks sigimisinstinkt “ajab üle” ja motiveerib käitumist mõnes teises
annaabi.ee 
