50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liluse4ka
Õppematerjali autor
kas inimene tajub ohtu enda tervisele kas inimene usub, et teatud tervisekäitumine annaks tulemusi selle ohu vähendamisel Nt võib isik toitumises üle minna madala kolesteroolisisaldusega toitude tarbimisele, kui väärtustab tervist, tunneb end ohustatuna südamehaigusest, usub, et see südamehaiguse tekke oht on tõsine ning usub, et käitumise muutus aitab ohtu vähendada 10. Enesetõhusus ja selle olulisus tervisekäitumise muutmisel. Oluline tervisekäitumise praktiseerimise määraja on enesetõhususe tunne (self-efficacy) - uskumus, et isik on suuteline ise kontrollima oma teatud käitumise praktiseerimist. Nt suitsetaja, kes ei usu, et ta suudaks oma suitsetamisharjumust muuta, ilmselt ei püüaks loobuda, kuitahes palju ta ka ei usuks, et suitsetamine on kahjulik ja loobumine soovitav. Enesetõhusus mõjutab selliseid tervisekäitumisi nagu nt suitsetamise
..) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel):
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei
Eneseselgus- kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina karakteristikud. Enesetõhusus. Enesetõhusus- udkumud, et ollakse võimelineteatud ülesandeid edukalt sooritama selleks, et saavutada teatud eesmärk. Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu. (Bandura) ..................... Enesetõhusus on inimese veendumus oam võimetesse tulla toime teatud ülesandega ning kontrollida sündmusi, mis mõjutavad nende elusid. Enesetõhusus on sõltumatu inimese tegelikest võimetest. Enesetõhusus mõjutab inimese motiveeritust ja tegevust. Enesetõhususe tunne soodustab psühholoogilist heaolu kujunemist ja hõlbustab eneseteostamist. Vähese enesetõhususega inimesed on seisukohal, et......... .................... Mida tugevam on tajutud enesetõhusus, seda kõrgemaid eesmärke inimene endale püstitab ja seda kindlamini ta nende poole pürgib.
kriitiline mõtlemine enda ja teiste mõtete järjepidev kontroll. Lubab analüüsida probleeme erinevatelt lähtekohtadelt. Demagoogika. EMOTSIOONID JA ÕPPIMINE Enesekäsitus kõik see, mida me teame või rvame teadvat iseendast Vastavalt Carl R. Rogersile (1951) väljendub meie suhtumine enesekäsitusse põhiliselt sõnaga kooskõlalisus (consistency). Enesetõhusus on veendumus, et teatud eesmärgid on meie poolt saavutatavad. Bandura (1977) väidab, et meie enesetõhususe ootused on määratud 5 omavahel seotud inormatsiooniga. Tulemuslik tegevuse sooritamine Kaasnev kogemus Sõnaline veenmine Emotsionaalne stimulatsioon Situatsioon Isiksuse jooned ja õpimotivatsioonid Termin isiksus tähendab suhteliselt stabiilseid, kooskõlalisi ja püsivaid käitumisstiile, mis iseloomustavad meist igaühte ja muudavad meid unikaalseks. Tajutavaid kooskõlalise käitumise tüüpe ja malle nimetatakse isiksuse joonteks.
väljakutsetele vastam, enesearendam. Need sportlased on tegevusest sisemiselt enam huvitaud, pingutavad rohkem ja kestvamalt. Usuvad, et pingutus toob edu. Kasutavad stressiga toimetulekuks probleemlahendust.. Enesetõhusus nim. indiviidi subjektiivseid uskumusi oma võimete ja oskuste kohta, mis ei pruugi peegelduda objektiivseid võimeid ja oskusi. 1. Kui sportlasel on objektiivselt eeldused hea soorituse tegemiseks, siis kõrge enesetõhusus parandab sooritust, madal enesetõhusus aga takistab võimete ja oskuste realiseerimist. 2.Enesetõhusus määrab ära sportlase valikud (soovi treenida) ja pingutuse määra, millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine:
Terviseuskumuse mudel (HBM-mudel) Võimalus, et isik muudab oma tervisekäitumist, on seotud demograafiliste faktoritega: vanus, sugu ning uskumuste määraga, mis võivad tekitada vajaduse järgida kindlaid internaalseid või eksternaalseid märguandeid tegevuse suunamisel. Need uskumused hõlmavad ettekujutusi võimalikust hädaohust ning küsitava käitumise väärtustamisel, mis annab tõuke tegevuseks ja tervisealasek infootsinguks hilisemal ajal.Toimib kaks asja: ohutunnetus ja enesetõhusus. Veendumus ohust oma tervisele · Üldised terviseväärtused (olen mures) · Üldised ja spetsiifilised uskumused haavatusest (suits=vähk; vastuvõtlikkus??) · Uskumus haiguse tõsidusest Veendumus, et teatud tervisekäitumine vähendab ohtu · Uskumused, et teatud käitumine võib olla efektiivne mingi ohu suhtes. · Uskumus, et teatud käitumine toob rohkem kasu kui kahju Tervisekäitumine: ei suitseta enam, lõpetan. Põhjendatud tegutsemise teooria
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid