Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9
kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadus Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadused
Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust *eustaasia see on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest *isostaasia maapinna kõikuvliikumised *ingressiooni rannikud - rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Kusjuures selle mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses. Peamiselt kujuneb lainetus veekogudes tuule tegevuse tagajärjel,sest võib olla ka juhuseid, kus n. maavärinad v. vulkaaniline tegevus põhjustavad lainete kujunemist. Tuule mõjul, hõõrde tagajärjel hakkavad veeosakesed liikuma. Üksikud veeosakesed liiguvad teatud ringi mööda v. teatud orbiidil, kusjuures ta jõuab algasendisse tagasi ühe laine
algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea. Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid nii sõnavara, morfoloogiat kui ka ortograafiat.. nii näiteks määrati teisel keelekonverentsil kindlaks h-ga algavad sõnad, sest künes jäi h tihti hääldamata. Kolmandal keelekonverentsil otsustati muu hulgas, et ahvaste nimed kirjutatakse väikese algustähega, riikide omad aga suure algustähega. Seegi reegel kehtib tänapäevani,
and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri Kentis 19. aprillil 1882. Talle korraldati riiklikud matused ning ta maeti Westminster Abbeysse Isaac Newtoni lähedale. Aastal 2000 paigutati Charles Dickensi pildi asemel Suurbritannia 20-naelastele rahatähtedele. Öeldavasti oli üheks põhjuseks tema muljetavaldav habe.
Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti. Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi
nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja propageerija täpset ja ühest fikseerimist · Parandas sõnajärge · Koostas palju oskussõnavara · Uute sõnade loomine · Osales kõikidel keelekonverentsidel · Arendas morfoloogiat · Huvi keele arendamise vastu Aavik Veski Näited: võttis kasutusele sark, embama; Näited: oskussõnad: iive, valk, elamus;aitas ,,Tuleviku eesti keel" seal esitas oma koostada üle 30 oskussõnaastiku, seisukohad, ,,Noor-Eesti" liige 19. saj keskel elanud kirjakeele arendaja 20. saj alguse keelekorraldaja ja teadlane
sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936).). Oma peamised seisukohad pani ta kirja 1912. aastal ilmunud Noor-Eesti 4. albumi artiklis "Tuleviku eesti keel". Ideaalis tahtis Johannes suurendada ja rõhutada keele väljendusrikkust, rahvuslikku omapära ja ilu. Selleks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth"
ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema
Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat. Käesolevas töös antakse ülevaade Kalana Lagerstätte’st leitud meriliiliate ehk krinoidide fossiilidest. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliad on enamjaolt väljasurnud, kuid tänapäeval on teada veel 80 eksisteerivat liiki [1]. Krinoidid on ebatavalise välimusega, kuna meenutavad pigem taime kui
organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%.
Grammatilised väljendusviisid Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus on sõnavormide moodustamise viis, mille korral muudetakse sõnatüve. Sõnavormi ei ole võimalik jagada selgelt tähendust kandvateks osadeks. kinno tüvi ja käändetunnus pole eraldatavad, sisseütlevat käänet väljendab spetsiaalne tüvevariant Morfoloogiline tüpoloogia Selle järgi, milliseid grammatilisi väljendusviise keel eelistab, öeldakse, kas see on: (a) analüütiline vähe morfoloogiat (eriti analüütilist keelt nimetatakse isoleerivaks) (b) sünteetiline palju morfoloogiat (eriti sünteetilist keelt nimetatakse polüsünteetiliseks) Morfoloogiline tüpoloogia Isoleeriv keel kasutab ainult analüütilist väljendusviisi ning vormimoodustus puudub. ? Hai ú.a bo nhau là ti gia-ình thàng chông Kaks isik lahkuma üksteise
teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses. Erasmus Darwin leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest (protoplasma). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel. Muundumist põhjustaks kolm tungi (): · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises see omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja. Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks
Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teadusliku meetodi abil jõutakse teadusliku faktini. 4.Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistus. 5.Millepoolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile. 6.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? 1)hüpotes on valesti püstitatud. 2)katse käigus võib sisse tulla viga. VÕRDLE 1.Anatoomiat/morfoloogiat/füsioloogiat ühine: tegelevad eluslooduse uurimisega organismi tasemel 2.tsütoloogiat/histoloogiatühine:tegelevad eluslooduse uurimisega raku tasemel 3.organismi elundkondade neuraalset/humoraalset regulatsiooniühine:püsiva sisekk kindlustamiseks 4.organismide mittesugulist/sugulist paljunemistühine:paljunemine vajalik liigi säilitamiseks
Kordamine 1.C3 leht :Tunnete lehe morfoloogiat: epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3
- ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv
koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad. 10. Loomulik ja kunstlik süsteem. Loomulik süsteem 17.saj John Ray loodud, mille all ta mõistis klassifikatsiooni, mis kajastaks loomise jumalikku korda. Ta uuris taimede üldist morfoloogiat ehk ehitust: ühe- ja kaheidulehelised. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. Loomuliku süsteemi ideaaliks sai põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Organismide süsteemi hakati sageli kujutama fülogeneesipuuna. Kunstlik süsteem 18.saj Karl Linné loodud, üritas järgida loomulikku süsteemi, kuid lõi hoopis uue. Ta nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks
Esita eesti keele nimisõnade morfotaktiline skeem TÜVI LIIDE ARV KÄÄNE - LIIDEPARTIKKEL Morfotaktiline skeemi põhjus on lisatakse tüvile KORDAMISEKS: MIS ON MORFOLOOGIA? Morfoloogia eestikeelne nimetus on vormiõpetus, õpetus sõnavormidest. Morfoloogia tasand keelesüsteemi sees on morfeemide tasand. Kas vormimoodustus on morfoloogiline süntees või analüüs? Süntees Kas sõnamoodustus kuulub morfoloogia alla? See ei ole morfoloogiat Mitu grammatilist tähendust väljendab -sime sõnavormis elasime? Kolm (arv, isik, aeg) Kas lill 'õitsev taim' on leksikaalne või grammatiline tähendus? leksikaalne Kumb on tekstiüksus: kas sõna või sõne? sõne Kas võib juhtuda, et sõnal on ainult üks sõnavorm? jah Kas sõna külmik on tuletatud sõna või liitsõna? Küülik? Õigekeelsussõnaraamat? Külmik tuletatud, küülik liht, õigekeelsussõnaraamat liit. Kas eales on vaba või seotud morfeem? vaba
Johannes Aavik Johannes Aavik -- (1880-1973) eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt
tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus
mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul: • agrogeoloogiline • agrokultuurkeemiline Justus von Liebig - 1840 Geneetilise mullateaduse sünd
kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia, nagu nimigi ütleb, uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operatsioonide abil moodustada uusi sõnu. morfonoloogiline vaheldus- morfoloogilistel põhjustel foneemide vaheldumine morfotaktika- määrab morfeemide omavahelist järjestust morfosüntaks- praktikas on süntaksit ja morfoloogiat raske teineteisest lahutada, kuna lause osade vahelisi suhteid väljendatakse ka morfoloogiliste vahenditega. Vormi- ja lauseõpetuse vahelisi seoseid silmas pidades räägitaksegi morfosüntaksist. nasaalkonsonant e. ninahäälik, iseloomulik tunnus, et õhk väljub ka nina kaudu negatsioon e. eitus nominaalne- rõhutab, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi noomen e. käändsõna noorgrammatism- saksa noorgarammatism oli 19. sajandi silmapaistvaim ajaloolise keeleteaduse koolkond
Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1)
Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees – mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia – murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate
MIRAId kasutatakse mehhanismide selgitamiseks, mis kaasnevad muutustega ookeanis. · Ookeani materiaalse tsirkulatsiooni lahendamine. Suurenenud atmosfääri CO2 põhjustab globaalse soojenemise suurenemist. · Ookeani ökosüsteemi lahendamine. Ookeani ökosüsteem, mis koosneb organismidest nagu plankton, arvatakse mõjutavat ülemaailmset keskkonda. MIRAId kasutatakse selle suhte klaarimiseks. · Merepõhja dünaamika lahendamine. Morfoloogiat ja merepõhja struktuure õppides saame selgust minevikus toimunud keskkonna muutustele ja ookeanide taimestiku liikumisele. · Ookeani vaatluspoide positsioonidele paigutumine. 18 poid on paigaldatud üle piirkonna, mis ulatub Vaikse ookeani lääneosast India ookeanini. Karakterid: Suur laev on võimeline teostama vaatlusuuringuid suurtel aladel rasketes ilmastikuoludes. MIRAI on üks suurimaid uurimislaevu maailmas
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka
1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14
NB! Mitte kõik ühesuguste immunoloogiliste markeritega E. coli serotüübid ei ole suutelised tootma verotoksiini, järelikult pole nad ka haigusetekitajad; verotoksiini määratakse koekultuuridel tsütopaatilise efekti alusel • EAEC – määratakse adhesioonivõimet Hep-2 või HeLa koekultuuri rakkudel 19 Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda mikroskoobis soolepatogeenide morfoloogiat, värvituna Grami meetodil Ülesanne 2. Vaadelda eelmises praktikumis tehtud rooja külve MacConkey agarile, Hektoen-enteric agarile ja XLD söötmetele. Hinnata: Pesade arvukus erinevatel söötmetel (külvati ühest materjalist!) Mikroobipesade morfoloogia HEA, XLD ja MacConkey söötmetel. Millised pesad võivad kuuluda soolepatogeenidele? Mikroobide morfoloogia Grami järgi värvitud preparaadis. Ülesanne 3
Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatakse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega.
Mõnedel aktinomütseetidel on spoorid varustatud viburitega ja seega liikuvad. · Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. Taksonoomilised tunnused. · Taksonoomias kasutatakse parameetritena substraadi- ja õhumütseeli olemasolu ja püsivust, spooride morfoloogiat, spooride paiknemist, mütseeli värvust, peptidoglükaani ehitust, eriliste suhkrute esinemist rakukestas. Loomulikult ka 16SrRNA geenide järjestusi. Roll looduses ja elukoht: muld sobib aktinomütseetide elupaigaks väga hästi. · Looduses on aktinomütseedid orgaanilise aine lagundajad. On biotehnoloogiliselt olulised, kuna toodavad antibiootikume. Nende põhiasupaik looduses on muld. Nad
- ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv
20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene
värvides ning värvi mahapestes, ei peseks maha ka rakke. 3. Millised fikseerimise viise kasutatakse? Millised on nende meetodite eelised, millised on puudused? Kuumfikseerimine (eelised kiire, lihtne, odav || puudsed oht üle kuumutada (võib muutuda mikroorganismide struktuur), liiga vähene kuumutamine (mikroobid ei kinnitu piisavalt kõvasti esemeklaasile). Keemiline fikseerimine (eelised muudab vähem rakkude morfoloogiat || puudused aeganõudvam ja tülikam 4. Miks ei ole bakterirakud hästi nähtavad valgusmikroskoobis? Sest, et bakterirakud on peaaegu värvutud ning seetõttu ongi neid ilma töötlemata valgusmikroskoobi abil raske vaadelda. 5. Milliste meetodite abil muudetakse bakterirakud nähtavaks? Bakterirakud muudetakse nähtavaks värvimise teel, kas elusrakkudest või fikseeritud rakkdest. 6. Milliseid bakterise värvimise meetodeid kasutatakse ja mis on nende põhimõte?
Püriit on sulfiidne mineraal.Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2) Eluks vajalikud mineraalid. Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide
Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik alates lihtsamast homogeensemast maastikuüksusest (paigast) keerulisemate territoriaalsete üksusteni. Koroloogilist süstematiseerumist kõrgemal tasemel, s.o. regionaalsel tasemel (maastikulisest rajoonist alates) nim. rajoneerimiseks, aga madalamatel tasemetel (topoloogilisel tasemel) kui maastiku morfoloogiat. Tüpoloogiline On klassifikatsioon tavalises mõttes, kus ühte gruppi ühendatakse mingisuguste tunnuste poolest sarnased üksused. Erinevatasemelised geokompleksid klassifitseeritakse eraldi. Nii koostatakse eraldi paikade, paigaste ja paigastike klassifikatsioone. kasutatakse maastikulisest rajoonist madalamatel astmetel. · Rajoneerimise üksused kui territoriaalsed üksused, mis on oma olemuselt individuaalsed üksused, s.t
Näiteks Turkana järve põhjast Keenias on leitud tigude kivistisi, mida punktualistide koolkond peab kuuluvaks erinevatesse liikidesse, mis on tekkinud suhteliselt lühikese aja vältel. Gradualistid seevastu arvavad, et antud leidude morfoloogilised erinevused ei viita mitte erinevatele liikidele, vaid erinevused on liigisisesed. Katkestatud tasakaalu mudelit toetavad Jeremy Jacksoni ja Alan Cheethami poolt teostatud uuringud. Nad analüüsisid korallilaadsete selgrootute fossiilide morfoloogiat ning paigutasid leiud erinevatesse liikidesse, lähtudes 46-st erinevast karakteristikust. Testimaks, kas sama klassifitseerimise süsteem töötab ka tegelikkuses, rakendasid nad samu karakteristikuid ka praegu elavate liikide klassifitseerimiseks. Süsteem sobis, valitud morfoloogilised iseärasused võimaldasid tõepoolest kirjeldada erinevaid liike. Kivististe analüüsi põhjal järeldati, et 15 miljoni aasta jooksul on need liigid püsinud 2 kuni 6 miljoni aasta jooksul suhteliselt
seost veealuses keskkonnas kohanemisega (Peredo, King, & Les, 2013). Teine artikkel käsitles Kanada vesikatku (E. canadensis) massilist invasiooni ühes Norra järves ning selle mõju makrofüütide bioloogilisele mitmekesisusele. Leiti, et Kanada vesikatk võib olla põhjus nõtke näkirohu hulga vähenemisele (Mjelde, Lombardo, Berge, & Johansen, 2012). Kolmandas artiklis võrreldakse omavahel kahe väga raskesti eristatava liigi, N. flexilis and N. canadensis, seemnete morfoloogiat (Les et al., 2015). Neljandas artiklis uuriti roosärje (Scardinius erythrophthalmus) toitumist Põhja-Ameerika vetes ning selgus, et roosärg eelistab eelkõige nõtket näkirohtu, takistades seeläbi nõtke näkirohu koosluste taastumist (Kapusci Nski et al., 2014). 9 Kokkuvõte Otsingute tulemusena leiti 31-st väga ohustatud liigist 22 liigi kohta teadusartikleid, kokku 51 artiklit
Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning sõnamoodustuse kõrgeim tasand ja süntaksi madalaim tasand. Morfoloogiat ja sõnamoodustust huvitab, kuidas sõnavormid ja sõnad on kokku pandud, ning süntaksit, mida sõnadest saab kokku panna. Aga sõnaga tegeleb veel üks keeleteaduse haru, nimelt sõnavaraõpetus ehk leksikoloogia
jalgade endi kohanemine väljendub selles, et lihaseline osa on suhteliselt kõrge. Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi eellase morfoloogiat jne. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärvus) - kohaneda saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia I-E linde sügisel L-E'sse, siis
Kromosoomid spiraliseeruvad ja lühenevad ning muutuvad jämedamaks. Tuumake kaob ja tuumamembraan laguneb. Hakkab moodustuma mitoosikääv raku poolustele lahknenud tsentrioolide vahele. Kromosoomid hakkavad liikuma ekvatoriaaltasapinna suunas. Metafaas kromosoomid on koondunud ekvatoriaaltasapinnale moodustades nn ekvatoriaalplaadi. Sellel tasapinnal asuvad kaht kromatiidi ühendavad tsentromeerid. Selles faasis on võimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karüotüüpi. Anafaas - Tsentromeeridega seostud käävniidid lühenevad, mistõttu tütarkromatiidid eralduvad üksteisest ja liiguvad raku pooluste suunas ning replikatsioonil tekkinud DNA molekulid eralduvad üksteisest. Telofaas - Kaob mitoosikääv, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kromosoomid meioosis Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo-loogsed
SUT kohta ei leidnud ma loengumaterjalidest ja õpikust mitte midagi. Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut.languageskill.co.uk . Uurige seda, võib-olla Tragel seda mõtleski, aga ma ei ole päris kindel. 31. Morfoloogia Morfoloogia e vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest - morfeemidest - lähtudes. Morfeemi fonoloogilise struktuuri ja selle vaheldumise tingimuste väljaselgitamine seob morfoloogiat fonoloogiaga. Teisalt ühendab morfeemide tiheduste ja funktsioonide uurimine morfoloogiat tihedalt ka süntaksi ja semantikaga. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Morfoloogiline loomulikkus - keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt, lihtsamat sisu lihtsamalt. 32. Morfeemianalüüs a) Kaks morfi on omavahel opositsioonis ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid/teisendid), kui nad on
on ,,Eesti-võru sõnaraamat" ja ,,Võru grammatika". VI toimetiste sarjas ilmunud kogumikes on avaldatud arvukalt artikleid eesti murretest. Eesti murdeid on üksikute teadlaste poolt uuritud ka Soome ja Rootsi ülikoolides. Helsingi ülikooli soome-ugri keelte osakonnas kaitses Eino Koponen doktoritööd lõunaeesti sõnavara algupärast (Koponen 1998). Läänemeresoome keelte emeriitprofessor Seppo Suhonen on uurinud lõunaeesti keelelist kujunemist (2002), setu morfoloogiat (1997a), leivu keelesaare murde erijooni (1997b) ja kirderannikumurde suhteid naaberkeeltega (2000). 203 Turu ülikoolis on tegelnud jätkuvalt eesti murretega emeriitprofessor Kalevi Wiik. Viimastel aastatel on ta avaldanud uurimused lõunaeesti keelelise algupära käsitlemisest (1998), põhja- ja lõunaeesti murrete piirist (1999b) ja lõunaeesti murdepiiridest (1999a). Samas ülikoolis töötav Ulla Palomäki on uurinud võrdlevalt soome ja eesti murrete häälikumuutusi (nt Palomäki 2002)
varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on
paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid. Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel. Histoloogia uuritavad probleemid - Rakkude, kudede ja organite morfogeneesi,ehituse ja talitluse uurimine,üldiste omaduste ja
Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall
päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 9. Kõik seened, näited. !!! Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide
seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide
aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult
Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatkse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega.
annaabi.ee 
