Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrollküsimused – mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid?
  • Mis on tuberkuliin?
  • Milleks teda kasutatakse?
  • Kuidas diagnoosida tuberkuloosi?
  • Millised on korünebakterite olulisemad reservuaarid?
  • Millised on bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid?
Kontrollküsimused – mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt.
  • Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat.
  • Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid .
  • Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust.
  • Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid?
  • Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat.
  • Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid.
  • Tuberkuloosi patogenees .
  • Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral.
  • Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse?
  • Kuidas diagnoosida tuberkuloosi?
  • Kirjeldage lühidalt mükobakterite profü­ laktika põhimõtteid.
  • Leepra tekitaja – ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi.
  • Kirjeldage lühidalt korünebakterite morfoloogiat.
  • Nimetage olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid.
  • Millised on korünebakterite olulisemad reservuaarid?
  • Iseloomustage difteeria epidemioloogiat.
  • Loetlege olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid.
  • Difteeria patogenees.
  • Difteeria diagnostika põhimõtted. Eleki test.
  • Kirjeldage difteeria profü­laktika põhimõtteid.
  • Difteeria ravi põhimõtted.
  • Kirjeldage lühidalt bordetella morfoloogiat.
  • Millised on bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid?
  • Iseloomustage läkaköha epidemioloogiat.
  • Loetlege olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid.
  • Läkaköha patogenees.
  • Läkaköha kliiniline kulg.
  • Läkaköha diagnostika põhimõtted.
  • Kirjeldage Läkaköha profü­laktika põhimõtteid.
  • Haemophilus influenzae poolt põhjustatud nakkused.
  • Listeria poolt põhjustatud nakkused.
    1
  • Kontrollküsimused – mükobakterid-korünebakterid-bordetella-hemofiilus jt #1
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liluwa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Anaeroobid
    9
    docx

    Anaeroobid

    · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos · Naha ja elundite mükobakterioosid 3. Mükobakterite rakuseina ehitus

    Mikrobioloogia
    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8

    Bioloogia
    Mikrobioloogia
    39
    docx

    Mikrobioloogia

    Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

    Mikrobioloogia
    C hepatiit
    23
    docx

    C hepatiit

    Äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka 100päeva köhaks.  eriti ohtlik imikutele,  enamus surmajuhte on alla 3kuu vanuste imikute hulgas.  võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks;  tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia. HAIGUSTEKITAJA: tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Bakterid produtseerivad mitmeid toksiine, mis kahjustavad limaskesta ja nõrgendavad organism kaitsemehhanisme. LEVIMINE: inkubatsiooniperiood 1-3 nädalat  levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Haigustekitaja Bordetella pertussis levib ainult inimeste hulgas.  Läkaköha on väga kergesti nakkav haiguse varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul  Haiguse inkubatsiooniperiood on keskmiselt 7 kuni 10 päeva, ulatudes 5 kuni 21

    Kategoriseerimata
    kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine
    8
    docx

    kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

    läkaköha) esimene vatsiin 3 kuuselt.(lihasesisene vaktsiin) o Iseloomustab pikkaaega kestnud köhahood- näd., kuu. Nimetatakse 100 päeva köhaks 2 Ohtlik imikutele, alla 3kuu vanustel lastel surmajuhtumid, äkksurma põhjus, tüsistuseks kopsupõletik, krambihood, entsefalopaatia (aju struktuuri või talitluse häired), vaimse seisundi häire. o Haigustekitaja: bakter Bordetella pertussis. Toodavad erinevaid toksiine, kahjustavad limaskesta, nõrgestavad organismi kaitsemehhanisme. o Peiteperiood: inkubatsiooniperiood 1-3 nädalat. o Nakkusallikas: piisknakkus, inimeselt inimesele o Sümptomid: sarnanevad külmetushaigustele, infektsiooniga sarnanevad sümptomid Nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu, kerge köha (köha muutub järk-järguliselt 1-2 näd.

    Haige laps
    HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED
    5
    docx

    HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

    Teetanus- Teetanus on lihaskangestumisega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Esmalt tekib näolihaste jäikus, järgnevad neelamishäired. Tekivad kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Võivad tekkida hootised valusad krambid, mis võivad takistada hingamist. Suurenenud krambivalmidus, ehk ärrituse korral vallandub krambihoog. Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus, oksendamine, krambid hapnikuvaevusest, vilisev hingamine imikutel. Raviks antibiootikum Poliomüeliit- Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. 1-96%

    Õendus
    Bakterid
    86
    pdf

    Bakterid

    Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

    Bioloogia
    Referaat-Vaktsineerimine
    10
    rtf

    Referaat: Vaktsineerimine

    Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsi

    Meditsiin




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun