Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pedosfäär (1)

1 HALB
Punktid
Pedosfäär
Muldkatet nimetatakse pedosfääriks.
Selles PPs sa õpid:
Mis on muld
Mulla koostis
Mulla teke
Maailma mullad
Mullatekkeprotsessid
Muldade kaitse
Muld on....
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist
kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad
taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse
organismide ja nende jäänuste laguproduktide
poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse
pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse
protsessi produktsiooni saadus sest kivimist
mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest.
Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.
Mullale on iseloomulikud:
Mullale on iseloomulikud:
kindla seaduspärasusega mullaprofiili
pindalaline levik
mullatekke tingimustele vastav mulla
koostis ja omadused
Viljakus
Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on
metsa ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla
õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb
vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on
kõikjal, kus on taimed.
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib
muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla
koostist, omadusi, geograafilise leviku
seaduspärasusi, suhteid ümbritseva
keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus
jaguneb:
Mullateadus
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis
uurib muldkatte ja teda moodust. muldade
arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk
morfoloogiat, mulla koostist, omadusi,
geograafilise leviku seaduspärasusi,
suhteid ümbritseva keskkonnaga ja
kasutamist. Mullateadus jaguneb:
Mullateadused
mullagenees ­ mullaareng
muldade klassifitseerimine
mullabioloogia
mullamineroloogia ­ murenemine
mullageograafia ­ paiknemine
Rakenduslik mullateadus
Rakenduslik mullateadus jaguneb:
agronoomiline (kuidas kasutada)
metsa
maaparanduslik
mullakaitse
Mulla osad:
tahkeosa 50% (mineraalid 45%,
orgaaniline aine 5%)
õhk 25%
vesi 25%
2 viimast võvad olla väga varieeruvad
erinevatel tüüpidel.
Mineraal
Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane
element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja
iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200
mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000.
Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99%
maakoore massist.
Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev
looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise
klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis
Kivimite jaotus:
tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel,
happelisusel:
happelised kivimid (hele)
neutraalsed kivimid
aluselised kivimid
ultraaluselised kivimid (tume)
Tardkivimid
Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si,
Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam
levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1)
kvarts 2530%, 2) Kna päevakivi 6570%
NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà
biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen.
Settekivimid
purdkivimid
keemilised kivimid
biokeemilised kivimid
organogeensed setted/kivimid
Settekivimid tekivad 3 protsessi
tulemusena
mureng materjali settimisel
organismide elutegevusest
lahustunud ühendite settimisel
Peamised settekivimid:
Settekivimeist võib leida fossiile.
Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali)
koosnevad savimineraalidest. Ka
orgaanilistest jäänustest.
Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja
hapnikku. See on alamkambriumi (enim
tuntud savi Eestis, sinaka värvusega)
materjal.
Savid
LõunaEesti savid on Devoni savid à 500
miljonit aastat vanad.
Moreensavi on jääsette materjal, mis
sisaldab üle poole füüsikalist savi.
Uhtsavid ­ uhutud maakera nõgudesse.
Argilliit ­ tuntuim diktüoneema kiltkivi
PõhjaEestis.
Settekivimid
Liivakivid ­ üle 50% liiva sisaldavad.
Mineraalide koostises domineerib kvarts.
Põhiliseks värvuse andjaks on raud
Moreenid ­ mandrijää või jääliustike
setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud
materjalist. Moreene jaotatakse keemilise
koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2)
kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele
(karbonaatne), 2) punakaspruun
Veel settekivimeid
Fosforiidid ­ settekivimid, mis sisaldavad
kaltsium fosfaati
Lubjakivid ­ tekkinud meredes settimise
tulemusena, koosnevad kaltsiidist,
dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja
raudoksiidist.
Settekivimid
Dolomiidid ­ sisaldavad magneesiumi, muidu
sarnased lubjakividele.
Merglid ­ lubjakivide ja savide vahepealne, 25
50% savikat materjali.
Allika ja järvelubi ­ tekkinud veekogudesse
Turvas ­ orgaaniline settekivim, mille tekkel
eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas ­ turvas 2)
toitainete vaene ­ raba
Põlevkivi ­ merevetikate settimisel ja edasi
moondumisel, 5070% orgaanilist ainet
moondekivimid ­ sette või
magmaliste kivimite sattumisel
muutunud füüsikalis-keemilistesse
tingimustesse.
marmor ­ lubja kivide dolomiitide moondel
(saaremaa, vasalemma, väo marmor)
kildad ­ kvartsiit
Savimineraalidest mullas
Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett
sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või
kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel
vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult
on nad kvartsi järel teisel kohal.
Savimineraalidega on mullas seotud mitmed
mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis
keemilised omadused: erikaal, poolsus,
molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus,
mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus,
taimetoiteelementide sisaldus.
Murenemine
Murenemine on kivimite ja teda
moodustavate ühendite moondumine.
füüsikaline murenemine ehk rabenemine ­
põhjustajad:
temperatuur
jää
vesi
tuul
Vasakule Paremale
Pedosfäär #1 Pedosfäär #2 Pedosfäär #3 Pedosfäär #4 Pedosfäär #5 Pedosfäär #6 Pedosfäär #7 Pedosfäär #8 Pedosfäär #9 Pedosfäär #10 Pedosfäär #11 Pedosfäär #12 Pedosfäär #13 Pedosfäär #14 Pedosfäär #15 Pedosfäär #16 Pedosfäär #17 Pedosfäär #18 Pedosfäär #19 Pedosfäär #20 Pedosfäär #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jmusike Õppematerjali autor
On lühidalt räägitud järgmistel teemadel: mullale iseloomulikud jooned, mulla viljakus, mullateadus, rakenduslik mullateadus, mulla osad, mineraal, kivim, kkivimite jaotus, tardkivimid, settekivimid, settekivimite teke, peamised settekivimid, moondkivimid, murenemine, savimineraalid mullas

Sarnased õppematerjalid

Mullateaduse I kontrolltöö spikker
10
doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise levi

Metsandus
Mullateaduse I seminar
20
docx

Mullateaduse I seminar

Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskko

Bioloogia
Mullateaduse I KT
6
docx

Mullateaduse I KT

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, üles

Mullateadus
Mullateaduse KT
5
doc

Mullateaduse KT

Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritsev

Metsandus
Mullateaduste kokkuvõte
2
doc

Mullateaduste kokkuvõte

1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50%

Mullateadus
Mineraloogia kontrolltöö
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se

Mullateadus
Mullateaduse kospekt
25
doc

Mullateaduse kospekt

Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad

Mullateadus
MULLATEADUSE I KT
9
pdf

MULLATEADUSE I KT

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (1)

Eliz_Liz profiilipilt
Eliz_Liz: ei olnud eriti hea, kuna rääkis rohkem litosfäärist kui pedosfäärist
20:16 15-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun