Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid (0)

ÕENDUSTOIMINGUD I
Mikrobioloogia . Sissejuhatus.
Mikroorganismi elutsükkel.
Biotsiidide toimemehhanismid
Mikrobioloogia

• On üks bioloogiateaduste erialades
  
• Tuleneb kreekakeelsetest sõnades:
  

Micros – väike, Bios – elu, Logos – õpetus

• On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat
  
• meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega;
  

Mikroorganismid
Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu:

• Bakterid
  
• Seened
  
• Viirused
  
• Algloomad
  

R. Kochi (1843 – 1910) postulaadid

• Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema
  
• See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri
  
• Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused
  
• Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav
  

Mikrobioloogia kiire areng
Elektronmikroskoopide leiutamine , elekroforeesi kasutuselevõtt ja koekultuuride väljatöötamine, tõid murrangu mikroorganismide uurimises
Näiteks:

• Tekkis uus teadusharu - viroloogia
  
• Täpsustati bakterite koostisosi ja
  

ainevahetusprodukte

• Avastati DNA osatähtsus mikroobide geneetikas
  

Bakterid

• on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada
  
• Bakterid on looduses väga tähtsal kohal
  

Bakterite paljunemine

• Bakterid paljunevad pooldumise teel, kus ühest rakust saab kaks tütarrakku
  

Väliskuju järgi jaotatakse bakterid kuude põhitüüpi:
1. kerabakterid e. kokid ( coccus ) – kerakujulised
2. pulkbakterid e. batsillid ( bacillus ) – pulkjad, ka niitjad
3. spiraalsed bakterid e. spirill ( spirillum ) – nõrgalt keerdunud , pulgasarnane bakter , mille rakukeha teeb ümber kesktelje 1 - 2 tiiru.
4. keeritsbakterid e. spiroheedid (spirochaetum) – tugevalt keerdunud
5. punguvad ja jätketega bakterid
6. niitjad bakterid
Spooride moodustumine

• Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore
  
• Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud , veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus , niiskus)
  
• Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku “organellidest”
  
• Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis
  

BIOFILM

• Moodustuvad pindadele , sest sinna kogunevad erinevad toitained
  
• Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened)
  
• Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest
  

(nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.)

• Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada
  

BIOFILMI TEKE
Biofilmi tekke etapid:
1.Esialgne kinnitumine
2.Pöördumatu kinnitumine
3.Kasv
4.Küpsemine
5.Eraldumine
BIOFILMIDE KASUTAMINE

• Reoveepuhastid
  
• Keefiri tootmine
  
• Teeseen
  
• Taimede kasvu soodustamine
  

Viirused

• Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid
  
• Neil puudub rakuline ehitus
  
• Paljunevad nakatades elusorganismide rakke
  
• Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid . Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestel
  

Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku
VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON
Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:

• DNA-viirused – näiteks herpes , adeno, papilloom
  

• RNA-viirused - punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus jt
  

Viiruste paljunemine

• Väljaspool rakku on viirusosakesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel
  
• Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes
  
• Esmalt viirusosake seondub raku pinnale, seejärel siseneb rakku ja vabastab oma genoomi kapsiidist
  
• Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine
  

LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL

• Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi
  
• Kui iga viirusnakkus viiks organismi hukkumisele, siis lõpeks see ka viiruse enese surmaga – kuna poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda
  
• Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist
  

LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL

• Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga;
  
• Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;
  
• Rakk paljuneb;
  
• Järgneb lüütiline tsükkel
  

Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!
Viirushaigusi ei ravita
antibiootikumidega!

• Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse
  
• Organism toodab viiruste vastu antikehi
  
• Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused
  

Seened

• Seened on suured komplekssed mikroorganismid. Geneetiline materjal on organiseeritud tuumamembraaniga tuumaks
  
• Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus , seedetraktis ja välistel suguelunditel
  
• Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud , söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid
  
• Tuntuimad on Candida albicans, mis põhjustab inimestel naha seenpõletikke
  

Algloomad

• On lihtsad tuumaga üherakulised organismid
  
• Enamik algloomi eksisteerib looduses vabalt, omades suurt osatähtsust Maa ökoloogilise tasakaalu kujunemisel
  
• Algloomi jagatakse 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganite iseärasustes
  

Näiteks:
viburloomad , amööbloomad, eosloomad,
ripsloomad, mikrosporiidid

• Algloomad tekitavad inimestel ja loomadel haigusi. Nad võivad edasi kanduda toidu ja veega.
  
• Näiteks Plasmodium tekitab malaariat