Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed
iseloomustavad keha. Hing on seotud alludes oleksid alati valmis vaid keha organite tervikuga. peegeldama kehade seisukohta. Keha ja Hing teostab oma funktsioone Kehade vastastikmõju toimub vaimu väikeses näärmes, kus ta hinguste, mehaanikaseaduste järgi ning hinged kooskõla närvide ja vere vahendusel mõjutab alluvad otsuseid tehes headuse ja kogu ülejäänud keha. Hingused kurjuse moraalsetele seadustele. Kui suunduvad erineval viisil lihastesse hing ja keha alluvad erinevatele ning liigutavad kehaosi väga seadustele, siis saab selle erinevalt. vastastikmõju ära seletada Jumala olemasolu/mõjuga. Võrdlus
Katolik kirik peab seda elu pühadust arvestades mõrvaks ning sünd ja surm on osa Jumala loodud eluprotsessidest, seega peaksime neid austama. Ometi ei ole kõik inimesed usklikud ega ei ela oma elu Jumala sõna järgi, mistõttu ei tohiks religiooni tuua asjadesse, kuhu see ei kuulu. Teisisõnu peaks siinkohal kehtima kiriku ja riigi lahusus. Eelnevast lähtudes on eutanaasia legaliseerimise poolt ja vastu mitmeid keerukaid argumente, kuid vaadates asja keskendudes moraalsetele küsimustele, oleks eutanaasia legaliseerimine üle maailma pigem positiivne samm.
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks . See toimus põhilisel 1920 -30. aastatel . Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 1929-1933.a
ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis tekkis sobiv keskkond diktaatorite võimuletulekuks. Sobiv aeg oli ka sellepärast, et laiendati valimisõigust, mis kaasas poliitilisse ellu uusi rahvakihte, kellega oli lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia
Johanna Saarnits, 11.d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele mõtteviisile on see, et abordi tegemiseks on meditsiinitöötajatel kindlad kriteeriumid. Üks tähtsamaid kriteeriume on, et on kindel aeg, kuna loodet lubataks...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st
Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt
rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang. Eneskohased emotsioonid annavad vahetut ja olulist tagasisidet inimese käitumise sotsiaalse ja moraalse sobivuse kohta.Enesekohased emotsioonid juhivad inimese käitumist, motiveerides inimest käituma ja reageerima kohaselt
,,Kärbes") · 1920-1930 ilmus 14 raamatut · Romaanid ,,Kõrboja Peremees", Tõde ja Õigus", ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja · Lõi eestluse müüdi · Näitab eestlast tema sisemistes vastuoludes · Analüüsib eestlase ürgolemust · Paneb lugejad mõtlema eetilistele ja moraalsetele probleemidele August Kitzberg (1855-1927) · Elas Penuja külas, Niitsaadul · Töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna Looming. · Algul kirjutas külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge · Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid tragöödia ,,Libahunt", draama ,,Kauka jumal" · Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhizanride väljaarendaja.
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed.
igavust tundnud või lasknud mõtteid mujale uitama minna. Sain teadmisi pidalitõve ja ajaloo seisukohalt. Tegelaskujud olid huvitavad, erinesid üksteisest ja mis peamine elasin neile ka kaasa. Loo edenemine kuni lõpuni oli kergesti jälgitav ja huvitav. Erilisi üllatavaid kohti ei esinenud, oli suht ette oletatav. Tegelaste tekstid panid kuulama ja kaasa mõtlema. Film oli meeldejääv ja meelepärane tänu filmi poolt esitatud moraalsetele küsimustele. ,,Tuli sinu käes" on väärt Eesti film.
7 Panseksuaalsus Panseksuaal on mees, naine, transseksuaal või interseksuaal (inimene, kes ei ole enda sugu tuvastanud), kelle jaoks on atraktiivsed erineva seksuaalse orientatsiooni esindajad. Osaliselt on tegemist sarnast tähendust omava biseksuaalsusega, erinevus on aga selles, et panseksuaale ei huvita partneri sugu ega nende enda seksuaalne identiteet. Panseksuaalid leiavad endale kaaslase olles keskendunud partneri isikuomadustele, moraalsetele väärtustele, emotsionaalsusele ja tunnetele, mida on suhtlus teise indiviidiga panseksuaalis tekitanud. Seda terminit kasutati küll juba 1990ndate alguses, kuid tol ajal ei kogunud see populaarsust. Seksuoloogid usuvad, et panseksuaalsus muutub aktuaalsemaks, kuna uued generatsioonid üritavad põhjalikumalt intiimsuse küsimusi mõista ja pööravad seksuaalelu nüanssidele rohkem tähelepanu. Samas rõhutatakse, et panseksuaalsed inimesed on enamasti väga valivad ning kuigi nad
pedagoogilisi strateegiaid sotsiaalsete probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks. Juan Luis Vives (1492-1540) visandas laiaulatusliku sotsiaalse uuendusprogrammi haigete ja vaeste aitamiseks inimväärsele elule. Nõudis rahvakoolituse laiendamist ja avaliku võimu vastutust sotsiaalsete ebakohtade likvideerimisel. Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist
Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2
.................................................................... 6 Eetilised printsiibid:............................................................................................. 6 Eetiline valik:....................................................................................................... 7 Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit?..............................................................7 Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on – vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja –vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed.
Inimese võimekus probleemi kontrolli all hoida. Mõju katastroofilisus. Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased 7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest.
sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida väiksem on laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused. Lapse tajuvad täiskasvanu hinnanguid absoluutse kriitikata, pidades hinnangut toimingu atribuudiks, millele täiskasvanu reageerib
tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi, mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele. Kohtu- ja halduspretsedent
ja sellega seoses omakasu ja erapoolikus. Abiks tulevad n.ö hüpoteetilised inimesed, kellel puuduvad seisukohad- neil peab olema „teadmatuse loor“ - kõik valikud tulenevalt puhtalt teaduslikest faktidest. Valijad on ratsionaalsed majanduslikus tähenduses. Õigluse printsiibid peavad olema: Üldised ja universaalsed reeglid – hästi korraldatud ja kohalduvad kõigile moraalsetele inimestele avalikud rakendatavad – peavad tõhusalt lahendama konfliktsete huvide kokkupõrkeid ülimuslikud – neist fundamentaalsemat alust ei ole olemas. Võimalikud printsiibid: ● Suurim võrdne vabadus – Igal inimesel on võrdne õigus kõige laialdasemale võrdsete põhiõiguste ja vabaduste süsteemile, mis on ühitatav kõigi teiste samasuguse õigusega. „Vabadust võib piirata vaid vabaduse enda nimel“. - teatud paternalistlik
paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusnormide, mis kehtivad ühe riigi piires, teatatud kvalitatiivselt määratud ühtsus. Õiguse allikad õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Vorm, milles on käitumisreegel arusaadav kõigile, õigusnormide väljendusvorm: 1) õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seega on püsiv 2) õigusteadus (juristi arvamus) silmapaistvad juristid andsid tsiviilvaidlustes arvamusi 3) kohtu- ja halduspretsedent õigusvormina hakatakse kasutama kui riik omistab kohtulahendile kohustusliku jõu teiste samalaadsete juhtumite puhul 4) leping õigusvorm, mis määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerib suhteid, nt rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid)
mängulises situatsioonis teeb ta seda rõõmuga. Näiteks: Meri on rahutu - jälle täies hoos - kaks täies hoos - kolm. Seisa! Lapsed kangestuvad ja seisavad, isegi kõige rahutumad poisid ja tüdrukud seisavad ühel jalal ( 1999). · Moraali kool. Võib väga kaua selgitada lapsele, mis on hea ja mis on halb, aga muinasjutt ja mäng annavad võimaluse tunda emotsionaalset empaatiat ja ennast kellegagi samastada ning see õpetab tegutsema vastavalt moraalsetele nõuetele. Psühholoogilised uuringud on näidanud, et mäng õpetab tolerantsust: kui "vaenlasi" mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus
olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese
Ebasoovitavat olekut põjustab mingisugune pahatahtlik vägi. Lunastus võidakse saavutada ühelt poolt füüsiliste vahenditega, aga ka vaimsete vahenditega, nt budistliku või hinduistliku meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus, riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed
mõjutab keskkonda. Hiljem Bandura leidis, et isiksus on kolme komponendi interaktsioon: keskkond, käitumine ja inimese psühholoogiline protsess (võime taastada kujutlusi). (5) 5. Struktuuri arengu teooria Tehakse vahet moraali sisu ja selle ülesehituse vahel (Kohlerg, 1981, Piaget, 1932). Vahe tegemisel on heaks näiteks avalikul esinemisel toetumine grammatika reeglitele, selle keele struktuurile nagu seda on ka isiku moraali sisu, mis toetub tema moraalsetele väärtustele, uskumustele, hoiakutele ja hinnangutele. Need viimased on aga muutuvad arengu käigus. Muutused on mõjutatud tema suhetest teda ümbritseva keskkonnaga. (6) 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria Jean Piaget (1896 1980) oli bioloog, kes esialgu uuris molluskite elutegevust (publitseeris 20 teaduslikku uuringut nende kohta), kuid hiljem hakkas tegelema laste arengu uurimisega. Seda tegi
kirikutesse ja lossidesse, modernse kunsti kogudesse koondatud ning nii kunstiajaloo raamatutes kui suveniiridel reprodutseeritud vanad kunstiteosed tunduvad meile tänapäeval põlised, ajatud, tingimusteta väärtuslikud ning vaatajatel palutakse neisse selgelt austavalt suhtuda. Selline olukord on aga üsna erandlik kunstiteose jaoks, mida ümbritseb elav keskkond, kuhu ta on loodud kindlale vaatajaskonnale mingit sõnumit edastama ning kus ta allub ideoloogilistele ja moraalsetele ümberhindamistele, kunstniku ja tellija soovidele või tujumuutustele, õnnetustele ja tahtlikule vandalismile. Oluline on meeles pidada, et iga muuseumis olev teos on olnud kunagi hoopis vähem kaitstavas, ent vähestele inimestele ligipääsetavas keskkonnas, Leonardo ,,Mona Lisa" kaunistas näiteks François I kümblusruume, Henri Matisse'i ,,Tants" oli mõeldud aga ärimees Sergei Stsukini häärberi trepikotta. Iga kunstiteos on olnud kunagi kaasaegne ja allunud praktilistele või
järgneva karistuse tõenäolisust) ja kooperatiivne ehk vastastikune moraal (hinnangu andmisel arvestatakse kavatsust ja teoga kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka kergendavaid asjaolusid, ning reeglite ja normide kokkuleppelist olemust). Kohlbergi moraalse arengu teooria (pikendas Piaget teooriat) väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset (ja on pidev protsess), millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4
Kui moslemist indiviid sooritab terrorismiakti, on see inimene süüdi islamiseaduste rikkumises. (Islam 2009) 4.1. Terrorism teke Egiptuse kooliõpetaja Hassan al-Banna asutas 1928. aastal noorteklubi, mis sai nimeks Moslemivennaskond. Aastatega kasvas vennaskond riigi mõjukaimaks ühiskondlik- poliitiliseks liikumiseks, mille ideoloogia kohaselt vastab islam täielikult kõigile ühiskonna ja üksikisiku vajadustele nii poliitilistele, moraalsetele, sotsiaalsetele, kultuurilistele kui ka majanduslikele.(Postimees 2009) Vennaskonna haruorganisatsioonid tegelesid hariduse ja heategevuse kõrval ka valitsuse vastu suunatud terroriaktide korraldamisega. Tähelepanuväärseim neist oli peaminister 17 Nuqrashi mõrvamine 1948. aastal. Et vennaskonna mõju piirata, arreteerisid võimud tuhandeid liikmeid ja lasid eriteenistustel al-Banna tappa.(Ibid)
Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 5. loeng 21.11.08. Isiksuse omaduste käsitlus juriidilises kontekstis Nii tavakeeles kui ka juriidilises kontekstis (sh seaduste tekstides) sageli segistatakse mõisteid ,,isik" ja ,,isiksus".
ülimuslikuks individuaalse suhtes. Alamal astmel olev inimene isikute huve (viimane on aga võimatu, kuna teised vabade huvides, vaid kasutab ettevõtet kui ainult vahendit seega näokreemi, arvutiprogrammi jne ta vajab), kuid ta ei suuda ja on lojaalne perekonnale ja seal valitsevaile moraalsetele isikutena ei oleks sellega nõus tõestuses käsitletakse kategoorilise imperatiivi järgi ei saa tema tegevust täiesti tal pole mõtetki püüda olla kompetentne selle toote veendumustele. Kõrgemal astmel taotleb inimene suurema muidugi ideaalset olukorda, kus osalejatel on kasutada täielik eetiliseks pidada. Manipulaatorit võib utilitaarses mõttes tootmisprotsessi üksikasjades (tootmise knowhows). Seetõttu
PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt. Laiemalt aga küsimus inimelu mõttest üldse; küsimus inimese kohast looduses ja ajaloos; inimese saatusest.
* enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab * ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid * võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine * ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu * stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine * illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele * surve teisitimõtlejatele * rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma kui ajutiselt kokku kutsutud töötajate koostöövorm. Alalisteks koostöörühmadeks, mis peavad periooditi koosolekuid, on nõukogud, juhatused ja komiteed
1. Enesetsesor- inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab 2. Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid 3. Võimu pmava domineeriva isiku kõigutamise illusioon, tema arvamuste usaldamine 4. Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu 5. Stereotüüpsus- kindlaks kujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine 6. Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele 7. Surve teisitimõtlejatele 8. Rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinni olek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda. Jagatud vastutus Polariseerimine grupi mõtlemise vastandiks- osalejad kalduvad eelarvamuslikult antud teemat pooldama või on selle vastu
terminaalsete ja teiste haiguste vahel. Ravist keeldumise õigust pole piiratud ei riigi ega kolmandate isikute huvidest lähtuvalt. Näiteks kui ema ei anna nõusolekut keisrilõikeks, siis loote huvides ei saa Victoria meditsiinipraktikas sellist operatsiooni ka ette võtta. Kõnealune 1988. aasta seadus väljendab seega eriti kindlalt patsiendi autonoomia doktriini ja piirab märkimisväärselt arsti võimalust ravida patsienti oma äranägemisel vastavalt erialastele ja moraalsetele standarditele (1., lk 144-145). Praeguseks on teada, et ka Austraalias (täpsemalt küll ühes Austraalia osariigis) on sarnaselt Hollandile mindud eutanaasia teatud viisil seadustamise teele ja mõned juhtumid on praktikas ka juba aset leidnud. Austrias aga näiteks puudub indiviidil selline õigus oma elu käsutada. Enesetapp on seal seega õigusvastane tegu, mille karistamine lõpetati alles möödunud sajandil. Niisamuti ei tohi ka ükski kõrvalseisja (nt arst) elu käsutada (4
Islami õigusperekond, hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad oluliselt religioossetele põhimõtetele ja normidele. 26. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 27. Õiguse väljendusvormid õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm; toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitses sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid õigusteadus – etendas õiguse tähendust teatud ajalooperioodil vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud kohtu- ja halduspretsedent – saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse
Grupimõtlemise tunnused on: · enesetsensor inimene ei julge öelda seda, mida arvab. · Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoidmine. · Võimu omava isiku arvamuste usaldamine · Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu · Stereotüüpsus- kindlaks kujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine · Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele. · Surve teisiti mõtlejatele · Rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks. Selline rühm nagu eksisteeriks väljaspool seadusi, ei eksi, teeskleb täielikku toetust kõigile oma tegevustele. Vastuvõetud otsused halvenevad ning nende rakendamisel esineb sageli ebaõnnestumisi. Grupimõtlemise vältimiseks kasutada: 1. ,,kuradi advokaati" 2. polariseerumine grupimõtlemise vastandiks jne
Moraalsed pühakud · Moraalse kohustuse järgimine muutub kõikehõlmavaks, moraalivälised teod (nt kitarrimäng oma lõbuks) ei ole enam võimalikud. · Susan Wolf väidab artiklis "Moral Saints" (1982), et moraalsed pühakud on väga ebaatraktiivsed, sest neil pole võimet nautida nautimisväärset elu. Nad on igavad, huumorimeeleta ja "nii, nii kenad". · Wolf rõhutab, et ei tohiks keskenduda ainult ühte tüüpi voorustele, nt ainult moraalsetele. Vooruseetika puudused · Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. R. Hursthouse'i vastus
· enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab · ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid · võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine · ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu · stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine · illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele · surve teisitimõtlejatele · rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinniolek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda. Jagatud vastutus Polariseerumine
enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele surve teisitimõtlejatele rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinniolek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda. Jagatud vastutus Polariseerumine grupimõtlemise vastandiks - osalejad kalduvad eelarvamuslikult antud teemat pooldama või
kohtupretsedente minevikust, nt USA UK Islami seosed religioossete teoste/normidega 4. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste. Õigusvorm (ehk õigusallikas)on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 5. Õiguse väljendusvormid. Õiguse väljendusvormid jagunevad kuueks: ·Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, konservatiivse kaitsja ·Õigusteadus juristide õigusalastel seisukohtadel oli seaduse jõud ja viidati kui õigusaktidele ·Kohtu- ja halduspretsedent kohtupretsedentide lahendustele omistatud jõud ·Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, õigusvorm on ta siis, kui on kindlaks määratud kindlad õigused ja kohustused ja reguleeritud edaspidised suhted.
Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 28. Õiguse väljendusvormid. 1)Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitses sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid. 2)Õigusteadus etendas õiguse tähendust teatud ajalooperioodil vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud. 3)Kohtu-ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina
Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 28. Õiguse väljendusvormid. 1)Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitses sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid. 2)Õigusteadus etendas õiguse tähendust teatud ajalooperioodil vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud. 3)Kohtu-ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina
seadusega - Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine Teema 3. Õiguse allikad 1) Õiguse allika mõiste ja liigid. Õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – ajaliselt esimene õigusvorm, toetub moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele. Õigusteadus – etendas õiguse tähendust vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud. Kohtu- ja halduspretsedent - üldine reegel, õiguvormina kasutatakse kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste samasisuliste asjade
Luria ja Võgotski - saab aru keerulistest juhenditest, reguleerib käitumist keele abil kujuneb metatunnetus - teadmine oma võimetest, nt metamälu ehk teadmine mälu piiratusest annab idee, et tuleks kasutada kordamist asjade meelde jätmiseks Piaget -konkreetsete operatsioonide staadium ◦ reeglitel põhinevad mängud, nt nipsumäng ◦ tänu mängudele tekivad arusaamad ühiskonna moraalist ja võimalusest reegleid muuta ◦ moraalsetele dilemmadele vastates ei arvestata enam ainult tagajärgi, vaid ka tagajärgedele viivat tegevust, täiskasvanul kujuneb lisaks arusaam kindlale ühiskonnale omadest normidest (üleminek prekonventsionaalselt konventsionaalsele moraalile ja konventsionaalselt postkonventsionaalsele moraalile) ◦ saab aru aine jäävusest ja oskab otsust loogiliselt põhjendada ◦ mõtlemine toetub kontreetsetele objektidele
1.Õiguse vormid ehk allikad Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava vanim õigusvorm. Tekkis ühiskondlike tavade kasutuselevõtmisel riigivõimu imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite tagamisel. Tavaõigus (õiguslikke tavasid tunnustav õigus) toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, st on püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus e juristide arvamus etendas õiguse teadust vanas roomas, kus mõned silmapaistvamad juristid said õiguse avaldada arvamust tsiviilvaidlustes. Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis kui riik omistab jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kohtu- või haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega.
põhiväärtuste olemasolu tunnustama, õigus ei loo neid põhiväärtusi, need on igal pool ja igal ajal olemas. Praktiline vajadus nõuab õiguselt selgust ja kindlust. Sellest tuleneb omakorda vajadus õiguse instituutide ja normide korrastatud süsteemi järele. Loomuõigus ei vastandu positiivsele õigusele ning loomuõigusõpetlased ei ürita seda nõrgendada, vaid loomuõigus peab positiivset õigust toetama. Õigusloome õigusriigis peab rajanema eetilistele, moraalsetele alustele. Sest õiglased seadused evivad moraalset autoriteeti, ebaõiglased vastavalt mitte. Samas Finnis tunnistab seaduste formaalse kehtivuse kriteeriume. Kriitika. Nagu arvata võib, saab kõige enam kriitikat Finnise põhiväärtuste kataloog: miks selles on just sellised väärtused, miks pole mõnda teist, mis meil mõtiskledes mõttesse näib tulevat, ning mida mõni põhiväärtustest õiguspoolest ikka tähendab? Positiivseks on oodatult peetud mitterelativistlikku eetikat.
poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Õiguslikke tavasid tunnustav ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid. Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
tegurite mõjust organismide arvukusele; y koostab toiduahelaid ja toiduvõrgustikke kodukoha levinumatest organismidest; y lahendab biomassi juurdekasvu püramiidi reegli alusel koostatud ülesandeid; y hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ja taimede näitel; y teeb keskkonnaalaseid (nii lokaalseid kui globaalseid) otsuseid tuginedes teaduslikele, ma- janduslikele, seadusandlikele ja eetilis-moraalsetele aspektidele; y hindab organismide kaitsmise vajadust ja analüüsib erinevate kaitsemeetmete sobivust; y põhjendab olmeprügi sorteerimise vajadust vastavalt selle taaskasutamise ja ümbertöötle- mise võimalustele ning keskkonnaohtlikkusele; y analüüsib kodukoha lokaalsete keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja kavandab tegevusi probleemide lahendamiseks tuginedes erinevatele aspektidele; y planeerib säästva arengu põhimõtetest lähtuvat majandustegevust metsas, põllul, niidul ja
ühiskonna ees aruandekohustuslik. Firmal on otsene kohustus säästa ökoloogilist keskkonda 59 ja loodusressursse, hoida ja kaitsta inimesi, kujundada sotsiaalset heaolu, koolitada tarbijaid jms. Sotsiaalsele käitumisele tõukavad ettevõtet seadus ja sisemine motivatsioon. Eetika tähelepanu keskendub juhtimiskäitumisele, „õige“ ja „vale“ tegevuse moraalsetele otsustele (ettevõtte suurimat kasu pakkuv otsus ei pruugi olla ühiskondlikult eetiline). Eetilisi konflikte kohtab kõikides turunduse valdkondades: - müük – altkäemaksu andmine/võtmine; - reklaam – valelik ja eksitav reklaam; - pakendamine – ebakorrektne markeerimine; - hind - diskriminatsioon, hinnakokkulepe; - konkurents – sisenemisbarjäärid. 10.1 SOTSIAALSE TURUNDUSE OLEMUS
rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. 5. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel: · õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele · juristide arvamus 2-3. saj Roomas, juristide seisukohtadele anti seaduse jõud · kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse, kui riik omistab kohtulahendile või 16 haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasuguste asjade lahendamisel · leping kahe või enama isiku vaheline kokkulepe · normatiivne akt riigi poolt kehtestatud erilises korras
annaabi.ee 
