20. sajandi Eesti kirjandus (4)

Noor-Eesti

"Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena.

• Rühmitus tegutses Tartus.
  
• Nende moto on: „Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!”
  
• Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust.
  
• Pöörasid suurt tähelepanu vormile.
  
• Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat.
  

Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal- Ridala .
Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.
Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.

Tähtsus

• "Noor-Eesti" elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu
  
• Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
  
• Viis kirjanduskriitika paremale tasemele
  
• Tõstis raamatukujunduse taset
  
• Elavdas kunstielu
  
• Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
  
• Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
  
• Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
  
• Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik.
  

Tammsaare (1878-1940)

• Sündis ja kasvas Järva- Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal.
  
• 10-lapselise pere 4. Poeg
  
• Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare
  
• Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis – sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt
  
• Hugo Treffneri eragümnaasium
  
• Tartu Ülikool – juura – ei lõpeta, sest haigestus
  
• Viiulimäng ja muusikaarmastus
  
• Vene kirjanduse põhjalik tundmine
  
• Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919)
  
• Abiellus, elas Kadriorus
  

Looming.

• Sai tuntuks jutukirjanikuna – esialgu teemaks maa- ja külaelu („Vanad ja Noored“, „Kilbivere Kustas “), ülikoolis õppides kirjutas noorte haritlaste elust („Üle Piiri“, „Kärbes“)
  
• 1920-1930 ilmus 14 raamatut
  
• Romaanid – „Kõrboja Peremees “, Tõde ja Õigus“, „Elu ja armastus“, „Ma armastasin sakslast “, „Põrgupõhja uus vanapagan “
  
• Näidend – „ Juudit “
  

Tähtsus:

• Realism saavutas täisküpsuse
  
• Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja
  
• Lõi eestluse müüdi
  
• Näitab eestlast tema sisemistes vastuoludes
  
• Analüüsib eestlase ürgolemust
  
• Paneb lugejad mõtlema eetilistele ja moraalsetele probleemidele
  

August Kitzberg (1855-1927)

• Elas Penuja külas, Niitsaadul
  
• Töötas Viljandimaal , Lätis ja Tartus ametnikuna
  

Looming.

• Algul kirjutas külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge
  
• Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid – tragöödia „ Libahunt “, draama „ Kauka jumal“
  
• Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhižanride väljaarendaja.
  
• Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi probleemegi käsitles julgemalt
  
• „Kauka jumal” kandev mõte: „Kes rikas, on nagu jumal. /--/ Võib kõik – teeb mis tahab! Mida rikkam keegi on, seda enam on ta – jumal.”
  

Gustav Suits (1883-1956)

• Sündis Võnnus, Tartumaal
  
• Oskas juba 4 aastaselt lugeda
  
• Kasvatavad põhiliselt ema ja isa vend
  
• Õppis Aleksandrikoolis
  
• Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis
  
• Noor-Eesti üks asutajatest
  
• 1919-1944 – Ülikoolis kirjandusprofessor
  
• Läks Rootsi ja elas seal elu lõpuni
  

Looming:

• I luulekogu – „Elu tuli“ 1905
  

• Jõulised luuletused
  
• Luuletuste keskmeks inimene/inimesed
  
• Kasutatud palju võrdlusi
  
• Põhimõttekindlus
  
• Teemad: noored, aeg, tuli
  

• II luulekogu – „ Tuulemaa “ 1913
  

• Meeleolu sünge, pessimistlik, lootusetu
  
• Tule sümbol asendunud tuulega, mis kustutab tule
  
• Võitlusvaim ja nooruse rutt asendunud murega kodu ja inimeste pärast
  
• Teemad: inimeste pettumused , unistused; ideaalide ja tegelikkuse vastuolud; inimeste suhe loodusesse
  

Fridebert Tuglas ( 1886 - 1971 )

• Sündis Ahjal
  
• Õppis Treffneris, aga ei lõpeta
  
• Võttis osa revolutsioonist , oli vanglas
  
• Elas välismaal 1906 – 1917
  
• Lai silmaring
  
• Elas Soomes
  
• Siuru aktiivne liige
  
• Naine Elo Tuglas
  
• Tarapita aktiivne liige
  
• Kirjanike Liidu esimees
  
• „Loomingu“ peatoimetaja
  
• Läks elama Marie Underi majja, kus elas elu lõpuni
  
• 50ndatel sattus põlu alla, visati Kirjanike Liidust välja
  
• Kodanlik natsionalist
  
• Taastati Tuglase nimi
  

Looming:

• Eelkõige novellikirjanik
  
• Tõi eesti kirjandusse uusromantismi erinevad voolud – impressionismi, ekspressionismi ja sümbolismi.
  
• „Toome helbed “, „Suveöö armastus“, „Popi ja Huhuu “, „Maailma lõpus“
  
• 2 romaani – impressionistlikud „Felix Ormusson“, „Väike Illimar “
  
• Monograafia Juhan Liivist
  

Siuru

1917. Aastal loodud eesti kirjandusrühmitus

Moto – „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“

Muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu

Oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas

Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid

Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.