Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rene Descartes'i ja Gottfried Wilhelm Leibniz'i võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Rene Descartes
Gottfried Wilhelm Leibniz
Teooria
Dualistlik interaktsionism
Ettemääratud harmoonia teooria
Kas keha ja vaim on omavahel seotud?
Keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Vastavalt meie organismis oleva väikese näärme erinevatele liikumistele, mis on esile kutsutud hinge poole või mõnel muul põhjusel , mõjutavad näärme hingusi, mis teda ümbritsevad ning suunab need aju pooridesse, kust nad mööda närve suunduvad lihastesse. Nääre paneb liikuma kehaosad.
Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt kooskõlastatud. Ta võrdles neid sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis pole omavahel kuidagi seotud, kuid näitavad ikkagi ühte ja sama aega.
Teooria probleem
Kuidas ja kus toimub keha ja vaimu vastastikune mõjutamine? Kehal on mõõtmed, kuid vaimul ei ole, vaim ei saa seega kusagil asuda ; seega ei ole võimalik ka vastastikmõju. Siiski arvas ta, et see toimub käbikehas.
Kuidas Jumal suudab mõjutada mateeriat, sest muidu poleks ju võimalik kooskõlastada vaimseid ja kehalisi sündmusi.
Hing
Hing on seotud keha kui tervikuga ning tal ei ole mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Hing on seotud vaid keha organite tervikuga.
Hingel ja kehal on erinevad seadused. Hingi iseloomustab nende sisemine aktiivsus. Jumal lõi hinged sellisena, et nad oma loomulikele sedustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukohta.
Keha ja vaimu kooskõla
Hing teostab oma funktsioone väikeses näärmes, kus ta hinguste, närvide ja vere vahendusel mõjutab kogu ülejäänud keha. Hingused suunduvad erineval viisil lihastesse ning liigutavad kehaosi väga erinevalt.
Kehade vastastikmõju toimub mehaanikaseaduste järgi ning hinged alluvad otsuseid tehes headuse ja kurjuse moraalsetele seadustele . Kui hing ja keha alluvad erinevatele seadustele, siis saab selle vastastikmõju ära seletada Jumala olemasolu/mõjuga.
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Võrdlus
Rene Descartes i ja Gottfried Wilhelm Leibniz i võrdlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VLiisa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KEHA JA VAIMU PROBLEEM
12
odt

KEHA JA VAIMU PROBLEEM

tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad

Filosoofia põhiprobleemid
Filosoofia-KT-nr 2
1
doc

Filosoofia (KT. nr 2)

1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese

Filosoofia
Filosoofia algus
4
doc

Filosoofia algus

Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika ­ kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ­ ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem ­ kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid

Filosoofia
Filosoofia kordamine 12 klass
1
doc

Filosoofia kordamine 12.klass

1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638­1715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab.

Filosoofia
VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS
9
docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- ´vahel´, ´keske´, actio ´tegevus´) nimetatakse prantsuse filosoofi Rene Descartes´i seisukohta, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis probleeme seletamisega, kuidas hing ja keha teineteist mõjutavad. (2) Descartes oletas, et vaim mõjub kehale käbinäärme kaudu, mis asub ajupiirkonnas. Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad

Majandus
Tunnetusteooria eksam
11
doc

Tunnetusteooria eksam

Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud ­ oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.

Psühholoogia
Gottfried Wilhelm Leibniz
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus? - uus paradigma - eelkõige teaduslik tunnetus. Meie meeled on meie tunnetuse alused. D. küsib, kas meeled on piisavalt usaldusväärsed. Ta oli metoodiline kahtleja. Ta ei olnud skeptik, sest kahtlus ei olnud talle eesmärgiks, vaid vahendiks, et selgitada, mis on tõde. Metoodiline kahtlus

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun