Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. Tuleneb kreekakeelsest sõnast meelelise tajuga seotud. Uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise printsiipe. 8) Mida tähendab sõna „eetika“ ning milliste probleemidega tegeleb eetika? Eetika käsitleb inimese käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid.
· Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. · Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid - olenevad kultuurist ja valitsevast võimust; liigitatakse kirjalikeks ja kirjutamata normideks. · Sotsiaalne norm- suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm. · Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
com Slide 12 Slide 13 Eetika erineb teistest inimesekesksetest Moraaliprintsiipide tunnused: teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise Universaliseeritavus  moraalinorm kehtib kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus  moraalinormid on juhtida inimeste käitumist.
* konsensus  üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm  riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon  põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja Âkohustused * seadus  õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm  kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm  suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik  õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida jälgivad nii valitsetavad kui valitsejad Eesti Vabariik
lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid  konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus  aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma  tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt  põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused  tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm  stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused  avalikud seadused, avalik poliitika. Riigi põhitunnused  territoorium, rahvastik, avalik võim. Valitsemine  kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma nende normides, jagab raha, määrab õigused jms. 3 spetsiifilist joont, mis isel riiki kui valitsemissüsti  1  riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele , 2
rakendamise lihtsustamisele ja ühtlustamisele ning ennetama õiguslikke vaidlusi. Äriseadustiku ja sellega seotud seaduste omapäraks on, et erinevalt paljudest teistest õigusaktidest puudutavad need igapäevaselt enamust Eesti majandustegevusega kokkupuutuvaid isikuid. Kas äriseadustik on ühiskonna/riigi seadustatud normide kogum või annab see võimaluse või loa toimida mingil viisil? Või on äriseadustik hoopis moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses? Äriseadustikku võib pidada õiguseks, kuna see on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Samuti saab äriseadustikku käsitleda õiglusena, kuna olenevalt ettevõtlusvomist kehtivad ühtsed reeglid ja normid. Äriseadustiku pidevad muudatused ja parandused näitavad seda, et püüeldakse
vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2. RIIK- MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB Õigusriik tomib vaid, siis kui seadused on avalikud, see tähendab igaühele kättesaadavad. Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim.Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Klassikalise riigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnnust:rahvas, territoorium ja iseseisev avalik võim.
asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus  moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus  moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus  moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus  moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus  moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi 1.3 Eetilised kategooriad · HEA, headus  tegelikkuse vastavus kõige erinevamatele külgedele.
paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne Mittetulundus sektor  ühiskonna osa, mis eristub erasektorist ja avalikust sektorist. Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Mittetulundusühing  kodanikuühenduse üks vorme tegutsemaks erinevates valdkondades. On keelatud teenida tulu. Monopol  tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurent, üks pakkuja kontrollib hinda. Moraalinorm  kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Neljas võim  massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel. Netopalk  töötasu, mille summast on maha arvastatud kõik määratud maksud, reaalne palk. Nominaalpalk  rahas väljendatud palgasumma. Nulltolerants  täielik mittesallivus.
Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi
(Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid)  kujunevad välja aastakümnete ja Âsadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava  ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm  eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik  toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik  sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium  maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik  moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed.
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest  need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud
inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid  kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava  kirjutamata norm, mis on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm  kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik  riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia  riigikorraldus, kus rahvas osaleb otseselt otsustamises; esindusdemokraatia  riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs - *seadusandlik *täidesaatev *kohtuvõim; referendum Â
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri
kodakonsuseta mittetulundussektor  ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundus sektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel mittetulundusühing (MTÜ)  kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal-, ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit moraal  moraalinormide kogum moraalinorm  kõlblus põhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub nulltolerants  täisleppimatus, sallimatus perekond  abielupaar koos järglastega; perekonnasuhteid leguleerivad seadused ja tavad pluralism e mitmekesisus  mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas poliitika  riigi juhtimise ja toimetamist korraldav tegevus riik - on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt
kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende kahe mõistet defineerima. Õigus on ühe konkreetse riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Täiuslik õigluse definitsioon puudub tänase päevani ning igaühel võib õiglusest olla oma arusaam. Üldiselt saab siiski õigluse mõiste defineerida, kui moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õiglane on õigus? Ning kas ta peabki olema õiglaseks? See, mis on õiglane ühe inimese silmis, ei pruugi aga olla seda teise silmis. Inimesed annavad hinnanguid olukordadele ja juhtumitele, lähtudes omaenese subjektiivsetest arusaamadest.
kes on ainsaks Vahemeheks Jumala ja inimese vahel, siis esineb Vana ja Uue Testamendi vahel vastuolu - erinevalt Vanast Testamendist, ei kehti lex talionis'e printsiip Uues Testamendis. Nagu eelnevalt sai selgitatud, siis leidis H. Grotius, et vahel võib jõu kasutamine olla vajalik - seda kas sõjatandril kedagi õigustatult karistamaks või iseennast ja omandit kaitsmaks. Ta leidis, et kristlik moraalinorm ei saa olla prioriteediks, vaid selleks peaks olema hoopis õiguse ja õigluse korraldamine, jõudes niiviisi inimelu ja tema vara väärtustava ja säilitava ühiskonnani. 1 Niisiis võib pidada seda ideed ka omandiõiguse algeks, kus inimsuhteid- ja elu ei reguleerinud mitte elu ettemääratletus ning Jumala tahe, vaid õigus. Ühtlasi võib siinkohal võrrelda H. Grotiuse ja Uue Testamendi vaateid. Ei saa öelda, et H. Grotiuse idee kättemaksust erines suuresti Uue Testamendi õpetustega
Mittetulundusühing  kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia  valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol  ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal  moraalinormide kogum Moraalinorm  kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim  massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk  töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk  rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants  täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
Kirjutamata normid  tavad ja moraalinormid  kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.) Moraalinorm  eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks),
hinnata. Mineviku ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism. Deontoloogiline eetika Moraalse relativismi (ld relativus  suhteline) järgi teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub eesmärkidest, olukorrast, tulemustest jms. Teleoloogiline eetika Tänapäeva ühiskonnas muutub valdavaks moraalne relativism. Kompromissid. Skeptitsism: ükski moraalinorm ei ole korrektne Egoism: on ainult üks moraalinorm - oma õnne (lõbu) suurendamine Nihilism: ei ole midagi, mis oleks moraalselt õige või vale Kaasajal soovitatakse eetiliste konfliktide lahendamisel lähtuda tasakaalustatud analüüsist: ühendada deontoloogiline ja teleoloogiline analüüs. Moraali ideaal kr idea  algkuju, näidis Moraali ideaali käsitletakse · kõrgeima hüvena ja ühtlasi
või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16.-17.) - Mõisted: sotsiaalsed normid, õigusakt, seadus, määrus, tava, moraalinorm, õigusriik - Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine  kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.)
2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike
kõige tähtsam kahjustab PÕHISEADUS E. loodusseadust KONSTITUTSIOON - määrused, otsused (osooniaugud, kliima soojenemine) b. kirjutamata norm Mis on kirjutamata normid? Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA  tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM  inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27) Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. Kirjutamata normist üleastumine ei too kohtulikku karistust. Seaduste ja ühiskonna sidusus · Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi suhteid nii kirjutatud kui kirjutamata normid. · Igapäevaelu kogukonna tasandil reguleerivad tavad ja moraalinormid. · Riigi ja üksikisikute vahelisi suhteid
Võim saab püsida vaid siis, kui ta toetub väärtustele, kui ta soodustab, edutab õigust. Väärtused eeldavad võimu olemasolu. Väikeringid toetuvad pigem väärtustele/moraalile, suured võimule. Sund on õiguse olemuse tunnus. Õiglus= rahva südametunnistus. Üldine heaolu vastab materiaalsele õiguspärasusele, üldine heaolu on realiseeritud õiglus. Õiguslik üldine heaolu-riigi poolt. eetiline üldine heaolu-üksikisiku poolt. Moraalinorm on kõrgeim tavanorm/ÕN. Tõlgendus on normisõnastuse transformatsioon, et normi sisu paremini esile tuua. Hattenhauer Ühist õigust ei saa olla seal, kus ei osata end seostada teistega, kus sõpra koheldakse vaenlasena. Euroopa alguses ei olnud mitte ühtsus vaid hoopis mitmekesisus. Arhailine- algne, varajane. Arhailine põlvkond säilitab kultuuri, hoiab kinni isade pärandist. Arhailises õiguses puuduvad tõelise seadusandlikkuse olemuslikud
Moraalinormid  nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Eriti püsivad väärtuse hinnangud, mõjutavad inimeste käitumise kogu elu. Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. On olemas üldhumanistlikud ja egotsentristlikud moraali normid(egoism, immoralism ja hundi moraal. Ideaaljuhul kattub moraalinorm õigusnormiga. Korporatiivsed normid  erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud korporatiivse organisatsiooni poolt. Need normid kehtivad üksnes organisatsiooni liikmete suhtes. Täna päeval kontrollitakse organisatsiooni tegevuse ja korra riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised erakonnad) teine osa on riigi poolt asutatud, aga ka vabatahtlikult (kaitseliit)
Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus  moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida). · Üleskaaluvus  moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu. · Avalikkus  moraalinorm peab olema avalik. · Teostatavus  moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. Sankt
jõudude ohver. Ühiskond teeb oma liikmetele kurja – demokraatia vähendab seda kurja. „On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“ übermensch – üliinimene „Nõnda kõneles Zarathustra“ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks üleinimene. Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab. Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne
Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks . Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon . Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik  õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) .
Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas Nad on mõeldud kasutamiseks, inimestele nõu andmiseks ja toimimise mõjutamiseks. Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja Intuitsionism (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism. moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus
15. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. JURDIIDILINE: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIOLOOGILINE: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. 16. Õigus ja õiglus. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglus – moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja
Korra säilitamine, Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, Uskumuste kujunemine. 37. Mis on väärtus? Väärtused on üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav ja ihaldusväärne. Arusaamad hea ja halva vahel, õige ja väära kohta ühiskonnas. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardid, millega mõõdetakse norme. 38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu? Sotsiaalne norm on ühiskonnas levinud käitumisootused, mille aluseks on antud kultuuris ihaldusväärseks ja sobivaks peetav. Tavad - ajalooliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. (Käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest.)
valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. 2. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita!
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm  käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime  käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
tegude eest nii-öelda vähima tagasitasumine. Kõigel ja kõigil on omad reeglid. Näiteks etiketireeglid inglastel tee tegemise puhul. Moraalinormid-reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt. Riik ei saa kuidagi moraalinorme kehtestada ega teegi seda. Moraalinormid kehtivad tänu sisemistele sanktsioonidele ehk ühiskonnast väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks.
Moraal  kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav  vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne  arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline  analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism  leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism  leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism  moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism  moraalinormid on privaatsed. Nihilism  moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24
kohaldatava mõjutusvahendi 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Vastus: Õigusharu - Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm - on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Põhiliigid: moraalinorm, korporatiivsed normid, tava, religioosed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
poisid toimetati politseiasutusse. Sinna kutsuti ka Tarvi ja Toomase vanemad. Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on? Piiratud teovõimega füüsiliste isikutega Kas noorukid on õigussubjektsed? Toomas ei ole õigussubjektne kuna deliktivõime algab 14 eluaastast. Tarvi on piiratud teovõimega õigussubjekt Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem. kuulub? Avaliku õiguse valdkonda Kas kaasuses on kirjeldatud sotsiaalseid norme? Jah on küll nii tavanorm, moraalinorm kui ka õigusnorm Kas poisid panid toime õigusrikkumisi? Jah panid küll toime õigusrikkumise kehtiva seaduse kohaselt tohib alkoholi tarbida alates 18 eluaastast. Kas nende käitumises on teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid? Ei ole kuna tahtlik tegu ei ole õigusvastane Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Jah on küll Kui jah, siis millist liiki? Juriidiline fakt antud kaasuses on kokkulepe meeskonnas neil on õigus
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Need normid on sätestatud korporatsiooni dokumentides (põhikirjas), on kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tahab korporatsioon oma organite kaudu. Tava on inimeste harjumustel põhinev käitumisreegel. Sarnane moraaliõigusega
Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid  kultuuriline erinevus. 37. Mis on väärtus? Väärtused  üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. Väärtused  arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. 38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu? Normide klassifitseerimine (Graham Sumner): Tavad  tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised  nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). Moraalinormid  tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7
Kohanemine keskkonnaga Korra säilitamine Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid  kultuuriline erinevus. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. 39. Mis on väärtus? Väärtused: üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne 40. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid  ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise  tabu (sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud). Tavad  tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise
4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse
Mittetulundusühing  kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia  valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol  ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal  moraalinormide kogum Moraalinorm  kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim  massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk  töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk  rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants  täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
Asi ise Nietzsche jaoks on valelik maailm, sest ta ei tunnista asja iseendas. Ptk 11. Heidab ette Kanti moraalifilosoofiale: Vastuväide 1. Nietzschele pole vastuvõetav Kanti vooruse tõlgendus – Nietzsche jaoks on see elu toetav, individuaalne, voorus on väärtuslik isiklikult, moraal ei kehti üldkehtivalt, sest muidu see kahjustaks elu; Kanti jaoks on voorus universaalne, hea iseendas, üldkehtiv. Kanti programm tähendab, et inimest kasvatatakse üldiste normide all. Miks üldine moraalinorm on halb (2 vastuväide) – see ruineerib elu, s. t. loomingulisust ja see on alati isikupärane. Vastuväide 3: mis on moraali motiiv – Kanti jaoks on see mõistuslik arusaam, et moraaliseadus on kõrgem väärtus, mille kaudu tuleb end defineerida. Nietzsche jaoks on see perverssus. Kui ma saan tegutseda nii nagu ma tahan, oma loomupärane kalduvus, siis see tegevus pakub mõnu ja meeldib – saab teostada ennast seal, mis on isikupärane ja loomulik
kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Riikide tekkimisega võeti tavad kasutusele nagu kirjutamata õigused, teised olid kirjutatud õigused. On ka rahvusvaheliselt tunnustatud tavad nt saadikupuutumatus. Moraalinormid on inimeste ühiselu ja inimeste käitumisreeglid, mis vastavad ühiskonnavaadetele ja arusaamadele headusest ja kurjusest, õigusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Need on eriti püsivad väärtushinnangud ning mõjutavad inimeste käitumist kogu elu. Moraalinorm on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. Egotsentristlik moraal (hundimoraal) - inimene inimesele on hunt. Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mõjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid. (nr kristlik moraal ja kümme käsku) Moraalinormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele Nad võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Moraalinormid omandatakse õppimise teel
Siit tulenebalt käsitletakse loomuõigusy mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta saheli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. 19. Õigus ja õiglus Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Ta peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglus- moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja
aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute elimineerimisele. Ideaaljuhul kattuvad moraalinorm ning õigusnorm - õiglus on õiguse sisuks. P.3.3. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Loengumapi riigi osas selgitati, et korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks (tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt:
Tegemist on isikliku suhtega kahe või enama subjekti vahel: käsu või keelu andja ning selle täitja vahel, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja. Heteronoomne kohustus — reguleerib paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel ühiskonnaga vaid üldistes huvides. Realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil. Tavanorm — ajalooliselt kujunenud pärimuslik käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud eluvaldkonnas ning juhul. Moraalinorm — eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, mis reguleerib inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina. Korporatiivne norm — käitumiseeskiri, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerib nende ühikute ja liikmete tegusid. Õigusnorm — kuulub samuti sotsiaalsete normide hulka. Õigusnorm on üldise iseloomuga,
annaabi.ee 
