Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus ja poliitika (0)

1 Hindamata
Punktid
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45)
Mõisted:
· Tootmisressursid –ehk tootmistegurid : loodusressursid(maa, maavarad ,mets,vesi jne), inimressurss ( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad , hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida
· Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee, sidevahendid ,koolid jne)
· Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed , ehitised jne
· Finants kapital- raha
·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida
Majandusüsteemid:
· Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus
Iseloomulik:
Toodetakse ise, mida läheb endal vaja. Traditsioonidel suur roll
Sots maades, riik reguleerib, kes saavad; mida ja kuidas toota
Kogu toodang on mitme aasta peale ette planeeritud
Nõudlus -> turg
Hea: Töövil on vahetu
Pole vaja mõelda
Paindlk turg, kaupade ja teenuste lai valik
Halb:Füüsilselt raske töö,ilmastik võib alt vedada,alglised vahendid väike toodang
Kõik kaupa-defitsiit ,ei arvesta tegelikult inimeste vajadustega (mõtle NSVL ajale)
Võib tekkida üle pakkumine
·Vabamajanduslik kapitalism –Majandus on vaba, riik reguleerib ainult seadustega
· Heaolu majandus – Riik jaotab tulu ümber et tagada ühtne heaolu aga erakapital domineerib (Rootsi)
· Riigikapitalism –Riik domineerib tähtsates majandus valdkondades ning kontrollib ettevõtet (Venemaa)
· Dumping-ehk hõivemüük, kauba või teenuse alla oma hinna müümine, et vabaneda konkurentidest ja/või laienda turgu
· Monopol- Ainult üks tootja paku toodet (Tallinna Vesi)
· Kartell- Mitu tootjat on turu ära jaotanud aga ka hindade kohta
· Tarbijate ostukorv- Riigi elanike ostudest koosnev summa, kus on toidu kui tööstuskaubad ja siis võrreldakse seda mingi teatud aja tagant
· Tarbijahinnaindeks –indeks,mis iseoomsat tarbekaupade muutust
· InflatsioonHinnatase tõuseb
· Deflatsioon –Hinnatase langeb
· SKT- Aasta või kvartali jooksul riigis loodud uus väärtus ehk lisandväärtus
· Eksport -Toote või kauba müümine välisriiki
·        Import-Toote või kauba sisse toomine riiki
*Tootmisressursid Eesti näitel (loodusvarad,tööjõd,ettevõtlus)-Mets,tuul,vesi,põllumaa, põlevkivi ,paekivi,kruus,liiv jne –neid meil on aga peab sihtotstarblikult kasutama
Tööjõud on alamakstud
Ettevõtlike inimesi tuleb aina juurde aga mineviku taagad on endiselt mõjuvõimsad
*Majandussüsteemide üldiseloomustus, tugevused ja nõrkused (vaata tabelit)
*Võrrelda liberaalset majandusliku mõtlemist keinsistlikuga õ lk 20-21
Liberaalne lähtub üksikisikust ja täielik konkurents
Keinslik peab oluliseks riigi olemasolu, s.t riigil on võimalik majandust elavda ning rahustada
*Nõudluse ja pakkumise seos hinnakujunemisega. Millest oleneb nõudlus ja pakkumine? Mida suurem on nõudlus, seda kõrgem on hind, mida rohkem pakutakse kaupa seda odavam on hind.
* Monopolide kujunemise põhjused ja tagajärjed. Mida saaks riik ,et ohjata monopole ?
Monopolid tekivad, sest pole konkurentsi või ongi mõtekam üks ettevõte.( õ lk34)Riik(Konkurentsiamet) kehtestab piirhinna, millest kallimalt ei tohi müüa
*Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju majandusele ja tarbijale
Mõõdukas inflatsioon on kasulik,sest tarbija on võimeline kaupu ostma ja tekivad uued töökohad ( õ lk 37) Deflatsioon -vastupidi
Mjanduse etapid on:
Tõus-palga kasv ,hinnatõus
Langus- tööpuudus
seisak -ei lange ega tõuse
Eriti sügav kriis on majanduskriis
Kiire kasvuaeg on majandusbuum
Majandus ja poliitika #1 Majandus ja poliitika #2 Majandus ja poliitika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ilusvarv Õppematerjali autor
Ühiskonna kontrolltööks sobiv konspekt

Sarnased õppematerjalid

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb)­ M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) ­ netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt ­ reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.

Majandus alused
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu

Majanduse alused
Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

6 majandussüsteemi: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus, kus kõigis neis lahendatakse erinevalt ja erinevate vahenditega majanduse põhiküsimused: mida, kuidas ja kellele toota. Tavamajandus on vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Käsumajandus on nn reaalse sotsialismi majandus, kus turu reguleeriv toime on piiratud äärmiselt väheseks ning kogu majanduslikku aktiivsust hoitakse üleval kohustuslike plaanide ja muude käskude ning keeldude najal. Turumajandus on selline majandus, mille jätkuvat funktsioneerimist, osaprotsesside tasakaalustamist ning nende efektiivset tegutsemist reguleerib ja tagab vaba turg. Segamajandus on majandussüsteem, mis ühendab endas mitme erineva

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
MAJANDUSTEOORIA
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade

Sissejuhatus majandusteooriasse
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad

Majandus
Majandus õpetuse aasta konspekt
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele ­ MIDA, KUIDAS, KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel?

Majandus
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad ­aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või ­situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu

Mikro- ja makroökonoomika
Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun