3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika) Presidentalismis on riigipea ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud.
Nt . absoluutne ja kontitutsiooniline 13. Siirderiik Üleminekuriik, milles pole veel täielmääral kinnistunud demokraatia põhimõtted. Nt . Eesti Vabariik 1991a. 14. Diktatuur Võim on ühe isiku või partei käes.Ta on võimul surmani ja peale surma võetakse võim üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Parlamendile ( Vabariigis ja Kontitutsioonilises monarhias) Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne? Unitaarriik ehk ühtne riik allub keskvalitsusele 19. Mis on Eesti kõrgeim kohus? Eesti kõrgeim kohus kuulub Riigikohtule mis asub Tartus, Toomemäel. 20
2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3.Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. 4.Valitsus sõltub parlamendist 5.Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus.
ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid kälasepad või veisekarjused jne. Mõlemal Preisimaa valitsejal olid omad väljavaated, mis kattusid suures laastus sellel ajal võidutsenud vaimsete ajajärkudega. Erinevusi võib kahe vaimse liikumise juurest leida palju. Absoluutsel monarhial oli esmatähtis riik ja sellele raha sisse tuua. Valgustatud monarhias aga esmatähtsal kohal oli inimmõistus ja rahvas. Kui nende kahe liikumise suunast peaks valima parima, siis oleks see kindlasti valgustus, sest rahvas ja hea ühiskond on meie elus alati väga tähtsad.
harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu - Uue riigi keele tundmine Vajadusel hakati looma uued tavad need reeglid olid - Mõnikord uus riik nõuab tõendist uuest kodanikust, et ta on ühiskonnalikud ehk hakati looma õigust eelneva riigi vülgnevaba · Õigus reeglite kogu, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud - Monarhias pole kodanikke, nad on monarhi alamad riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ühiskonnale · Riigipiir on kaardil märgistatud; see on mõtteline joon · Riik erilisel viisil organiseritud rahvas, kes teostab teataval Mereterritooriumid territooriumil suveräänset võimu. Riigi 3 tunnust: - Mereala piiride lähtejoon riigiteritoriaalmeri 1
piirasid kuningavõimu. 1)1628 õiguste petitstioon ja hiljem abjaskorpus akt parlamenti ei saanud kuningas laiali saata. Inimest ei saa kohtu otsuseta kinni hoida, üle 24 tunni. 2)elanikke ei tohi sundida maksma makse, ega tegema laene, mida pole parlament kinnitanud 3)Parlamenti ei saanud laiali saata 4) Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Piiramatu kuningavõim, kõik keerles kuninga ümber. Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2 saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus.
3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4. Mille poolest erineb parlamentaarne monarhia absolutismist? Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist selle poolest, et Parlamentaarses monarhias piirab kuninga võimu parlament. 5. Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos. Põhjenda oma hinnangut. Tal oli oluline roll, sest kuningas Louis XIII andis kõik oma kohustused Richelieule. Louis XIII ei huvitunud valitsemisasjadest ja sellepärast pidi Richelieu tegema peaaegu kõike ja ma arvan, et tal oli väga oluline roll Prantsusmaa ajaloos, kuigi ta ka kuritarvitas oma õigusi, et kuningat kukutada ja saada endale ainuvõimu. 6
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd.
Administreerimine asub väljaspool asjakohast poliitikavaldkonda. Poliitika on riigi tegevus "asjades, mis on suured ja universaalsed", samas kui "administreerimine (haldamine)" on "riigi tegevus üksikisiku ja väikestes asjades". "Poliitika ei tee midagi ilma administreerimise abita"; kuid administreerimine pole seega poliitiline. 6. Avaliku arvamuse probleem ja selle lahendus. Avalik arvamus on progress. "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias, kuna inimesi on palju, aga monarh on ainuke. Individuaalsed isikud võtavad vastu lihtsa plaani ja viivad läbi otse: tal on vaid uks arvamus ja ta kinnitab seda, et uks arvamus on uhes kätes. Kuid sellel teisel valitsusel, rahvastel on erineva suurusega arvamus. Lahendus- kompromissi leidmine. 7. Avalik teenistus ja selle hea tase Hea avalik haldus on siis, kui praktiline, organisatsiooniline ja regulatsiooniline tegevus on
Suuremal osal valminud pitsil olid erinevate tuntud lillede motiivid. Kuna pitsi kasutati palju läks see mõnele riigile väga kalliks ja see tõttu otsustas näiteks Prantsusmaal rajada endale ise pitsi vabrik, lihtsalt selleks et vähendada Itaaliasse minevate rahade summat. Vastavalt Dr. Wolf D. Fuhrig-i sõnadele ,, 17-nda sajandi teiseks pooleks oli Sileesiast saanud oluline majanduslik sammas Habsburgide monarhias, suuresti oma tekstiili tööstuse tugevusele." VALGUSAJASTU 18-ndal sajandil hakati vahet tegema õukonna kleitidel, ametlikel riietel, alus riietel ja igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid
Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje.
ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata nende rahvusest, kuid see õnnestus neil vaid suurte raskustega. Sotsiaalprobleemid Habsburgide monarhias olid sama kirjud kui riigi rahvuslik koosseis. Kõikide rahvuste poliitiliselt aktiivsed ühiskonnakihid asetasid esikohale rahvusliku probleemi, nõudes endale maksimaalselt laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Itaalia kuulus nende riikide hulka, kelle heaolutase oli üks madalamaid.Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all. Tänu sellele kolisid paljud lõunast põhja poole, mis tekitas lihttööjõu
silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria
mõjutas nii Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade kui ka Baltimaade arhitektuuri. (Vaga 2004: 470). PRANTSUSMAA KUNST Prantsusmaa on Euroopa maa, mis renessansskunsti esimesena vastu võttis. Esimesi märke renessansist võib näha juba XIV sajandil. John II Hea (1319-1364) on internatsionaalse stiili isa Prantsusmaal, olles selle algatajate Charles V, Anjou Louis’, Berry Johni ja Burgundia Philip Julge isa. (Snyder 1985: 42) Charles V Tark (1337-1380) päris 1364. aastal trooni väsinud monarhias, kuid juba 16 aastaga suutis Charles tõestada end suurepärase valitsejana, kavala ja efektiivse diplomaadina, kes suutis üles ehitada Louis IX aegadele sarnase särava Prantsusmaa. Samasuguse kirega suhtus Charles ka kunsti, saades kuulsaks kunstiedendajaks ja asjatundjaks. (Snyder 1985: 42). Charles V üks varasemaid projekte oli laiendada Louvre’i palee ruume, mis olid ehitatud sinna Philippe Auguste’i poolt 2 sajandit varem. Charles’i arhitektiks oli Raymond
3.Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. Itaalia sõjad 1494-1559, põrilusprobleemidest välja kasvanud tüli, kuhu kaasata kogu Euroopa suurvõimud, Samuti sõjardpaavstid. Lahenduseks utoopilised vaated Thomas Moore ,,Utoopia", radikaalselt erinev ühiskonna korraldus, kus puudus pärilik aadel ja oli olemas ühisomand. Erasmus kristlik valitseja peab valitsema rahva nõusolekul, mille saab vaid, siis, kui rahvas kuningat armastab. Põrilikus monarhias ei saa valida kuningat, aga saab teda kasvatada, seega on oluline leida printsile õiged õpetajad. *4.Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärgiks on au ja kuulsus, seda saavutab ta aga vaid siis, kui säilitab ja kasvatab oma riiki. Kõik, mis seda eesmärki teenib ongi vooruslik, seega voorus on instrumentaalne, subjektiivne alus poliitilisele realismile. Kindlam on olla kardetud, kui armastatud ilmne vastuolule Erasmusega heldus,halastus 5
seega tema poliitilise võimu pärijad. b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia.
Platon : kes peaks juhtima laeva ?? Tõstab esile inimeste oskusi, võimeid ja haridust. Monarhia on parem , sest inimesed vajavad autoriteetset ja moraalset juhti, ürgne vajadus liidri järgi. Paternalismi (isa-armastuse) idee isa-kuju vajadus, et ühiskonnas on mingi isik, kes kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist,
Kõige lühema aja jooksul muutusin ma fanaatiliseks "saksa rahvuslaseks", mis siis muidugi ei olnud üldsegi identne sellega, mis nüüd kuulub parteilisse arusaama. Ma arenesin selles suunas nii kiiresti, et juba 15-aastasena oli mul selge ettekujutus sellest erinevusest, mis on dünastliku "patriotismi" ja rahvaliku "rahvusluse" vahel. Juba sel ajal seisin ma viimase eest. Sellele, kes pole end pühendanud veidigi tõsisemalt sisemiste suhete tundmaõppimisele Habsburgide monarhias, näib see olukord ehk arusaamatu. Juba üheainsa ajalootunni õpetamine koolis, tolleaegses olukorras Austria riigis, pidi vältimatult esile kutsuma sellise arengu. Sisuliselt öeldes pole ju peaaegu olemaski eraldi Austria ajalugu. Selle riigi saatus on niivõrd tihedalt seotud kogu saksa rahva elu ja kasvuga, et ajaloo jaotamine Austria ja Saksamaa ajalooks pole peaaegu mõeldav. Kui Saksamaa hakkas jagunema kaheks suurriigiks, muutus see jagunemine ise just Saksamaa ajaloo ilminguks.
" Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2
Näiteks lasi Päikesekuningas rajada Versailles' lossi, kuhu rajati teater ning koondati mitmed tollased kultuuritegelased ja teadlased. Prantsusmaa eeskujul rajati mitmeid paleesid ka mujale Euroopasse nt Talvepalee, Peterhof Venemaal. Samal ajal võib absoluutse monarhi kultuurisoosimine tuleneda vaesema elanikkonna ekspluateerimisest ning viia riigi pankrotti. Samas võib ühest inimesest lähtuv kultuurisoosimine tingida kultuuri kesisuse. Puuduseks uusaegses monarhias olid pidevad sõjad, mis tulenesid monarhi võimuahnusest. Samas kaasnes sõdadega sõjatehnika areng ning kultuuri levimine teistesse piirkondadesse. Eelneva põhjal olen seisukohal, et ei tahaks elada absolutistlikus riigis, sest pooldan kultuuri vaba arengut, olen vastu sõdadele ning ei poolda kogu võimu koondumist ühe isiku kätte. Piiratud monarhia jaguneb kaheks: konstitutsiooniliseks ja parlamentaarseks. Sisult erilist
Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia. ABSOLUUTNE Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Katar, Brunei Peamine erinevus vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse võim. Riigikorralduse vormid: UNITAARRIIK Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa
(teoloogiline argument kuningas on Aadama otsesed järeltulijad ja seega tema võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust
tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide kui tõeliste teadmiste omandajate võim on ülim. On kaks võimalus: 1) filosoofid hakkavad valitsema 2) valitseja hakkab filosoofiks.Demokraadid ei näe tõelisust,
suveräänsetest riigivõimudest. Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu, mille abil on võimalik teisi käsutada. Sisemine suveräänsus on riigi ülemvõim siseriigis ja välimine ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 3. Riigi vormid Aristotelese järgi jagunevad riigi vormid: demokraatia; aristokraatia (valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides). Monarhias valitseb monarh kõigi hüvanguks, türann ainult enda. Parimaks riigivormiks peab Aris aristokraatiat, kus parimad valitsevad kõigi huvides. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Selle erivorm on ohlokraatia ehk halbade ülemvõim. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister).
kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast Erakondadesse võivad kuuluda ainult kodanikud Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja KOV-des eeldab kodakondsust Presidendiks võib saada vaid sünnijärgne kodanik Riikkondsus – üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Riigi tunnustena on käsitletud ka teisi, nt riigilaenud ja –maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tähendusega ega riigi jaoks määravad. 2. Võimude lahususe printsiip [https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/] Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus personaalne võimude lahusus
seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia).
alamaid kui lapsi, tal on reaalne võim ja ta saab seda kasutada üksnes heatahtlikult. · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Kui tahetakse, et inimesed käituksid ühiskonnas vooruslikult, ei teeks pattu, oleksid ausad ja õilsad, siis selle saavutamiseks ongi monarhia parem, sest kui igal inimesel on võimalus võimule pääseda, siis tulevad esile madalad tungid ja ambitsioonid, inimesed käituvad võimuihast lähtudes. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Monarhile on kõik antud ja järelikult ei ole tema valitsemise eesmärk oma võimuambitsioone ja erahuve realiseerida, seega saab tema oma staatust tõsta ainult siis, kui parandab riigi kui terviku olukorda (seda argumenti kaitses Hobbes). Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite
b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia).
spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
liitumise aruteludel] [15]Suveräänsusteooria rajaja, kes väitis: suverään [suvereniteet] on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti. Bodin leidis ka, et ehkki suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, võib põhimõtteliselt suverääniks olla ka aristokraatide grupp; aga kõige paremini teostub valitseja suveräänsus siiski absoluutses monarhias. [16]Jean Bodin põhistas lõplikult suveräänsuse mõiste kasutamise riigi olulise elemendina. Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine. Ka tänapäeval on nende olemus sama: sisemises mõõtmes on riik oma liikmete ja territooriumi suhtes kõrgeimaks võimuks, kelle otsused ei ole edasikaebamiseks mõne kõrgema võimuorgani poole. Välimine ehk rahvusvaheline mõõde tähendab, et riigid oma vastastikustes suhetes ei ole allutatud ühegi teise
organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel - nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ - (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis - president; dualistlikus monarhias - nt kuningas) - teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 33 3) täidesaatva riigivõimu organ - valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: Autoriteedi vajadus. Ühendav printsiip ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? Paternalismi (isa-armastuse) idee Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL, ICC) alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA
juriidilise isiku asukoha (nii REÕS kui ÄS mõttes) ja juriidilise isiku aadressi eristamisest tulenevad teatud raskused. Juriidilise isiku aadress ei ole sama, mis juriidilise isiku juhatuse asukoht. Samas on tõenäolisem, et juriidilise isiku aadress on vähemalt samas riigis, kus ta registreeritud on RIIKKONDSUS Riikkondsust kasutatakse riikides, kus on monarhia. Riikkondsus üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. RIIK KUI REÕ ERISUBJEKT Riigid tegutsevad erilises õiguskeskkonnas ning omavad erilist õiguslikku staatust. Oluliseks tunnuseks on suveräänsus, st vaid riik võib otsustada, millised on tema õiguslikud kohustused ning ükski riik ei saa sundida teist riiki võtma endale juriidilisi kohustusi. Ka ühe riigi kohtutel pole jurisdiktsiooni teise riigi üle.
1 · Vooruste probleem- kui me seame eesmärgiks, et inimesed ühiskonnas käituvad võimalikult vooruslikult, siis selle saavutamiseks on monarhia parem, sest demokraatias, kus igal inimesel on võimalus võimule pääseda, pääsevad maksma ambitsioonid ja madalad tungid. Inimesed hakkavad ome tungidest ja võimuihadest lähtuvalt käituma. Monarhias on üks kõigist kõrgemale seatud ja kõik ülejäänud alamad on võrdsed, neil ei saagi olla mingeid ambitsioone, sest neid ei ole võimalik teostada. · Monarhial ei ole erahuve, monarhil ei ole isiklikku ambitsiooni, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvidest. Tema edu ongi riigi edu, seega ta tagabki ühishuve. Demokraatias tekivad aga võistlevad fraktsioonid, kes üritavad oma eesmärke
Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutses monarhias on monarhil on laialdased volitused seadusandluse, täitevvõimu ja kohtuvõimu vallas. Ta annab seadusi välja oma nimel. Puuduvad valitud esindusorganid. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV ehk Päikesekuningas : "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, 6
tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult. Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) Seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) Riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (üldjuhul ainuisikuline institutsioon: Vabariigi president; dualistlikus monarhias nt kuningas). Teatud juhtudel on riigipea seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed);
Kodanlus püüdis Vabade Riikide Liidu baasil (tek Napoleonisõdade järel Saksa- Rooma riigist) luua Saksamaal ühtset seadusandlust. Alustati veksliõiguse sisseviimisest.1848 Wechselordung , 1861 Allgemeines Deutshes Handelsgesetzbuch .Kaubandusõigus puudutas juriidilis-tehnilisi probleeme, kõige tähtsam tehniliselt max efektsete lahendusteleidmine.Väljatöötamisel olid nõustajateks head praktikud. Kehtima 1871 loodud Saksa riigis ja Doonau monarhias, suurtähtsus, sest võimaldas kasutada ühtset õigus ja sama jur tehnikaga ühiseid institutsioone.1897 redigeeriti ning viidi kooskõlla BGBga ja võeti siis vastu Saksa riigi kaubandusõigusseadusena.Uus õigusharu- tööõigus:Kollektiivleping - tekkimise eelduseks industrialiseerimine.1824 Ingl, 1864 Prants, 1869 aastani Saksamaa kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametühingute ja streikidekeeld.Industr. tulemusena tekkis töölisklass, iga töötaja suhe
spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
Suveräänsusteooria rajas Jean Bodin (1529/301596), kes väitis, et suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, suverään on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti ning Bodin leidis ka, et põhimõtteliselt võib suverääniks võib olla ka aristokraatide grupp, siiski teostub valitseja suveräänsus kõige paremini absoluutses monarhias. Juba Bodin rääkis, et võim loob ühiskondliku hüve läbi selle, et tagab julgeoleku. Kõik see oli olemas juba enne Hobbesi. Thomas Hobbes elas 91-aastaseks. 1640ndatel aastatel teravnes vastuolu kuningas Charles I ja Inglise parlamendi vahel (tärkav keskklass ja maa-aadelkond). Vastasseis tõi kaasa lõpuks kodusõja aastal 1646, 1649 tapeti kuningas ning valitsema hakkas Lord Protector Oliver Cromwell, keda toetasid puritaanid.
põhiseaduse tundmine, ustavusvanne uuele riigile, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Eestis omandab sünniga kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse: riigipiiriga piiratud maismaa osa riigi territoriaal- ja siseveed õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid
Itaalia sõjad 1494-1559, pärilusprobleemidest välja kasvanud tüli, kuhu kaasati Euroopa suurvõimud, ka sõjardpaavstid. LAHENDUSED: 1) Utopism, Thomas Moore ,,Utoopia" radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puudub pärilik aadel, aga eksisteerib ühisomand. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus, Erasmus - kristlik valitseja peab valitsema rahva nõusolekul. Nõusoleku saab vaid siis, kui rahvas kuningat armastab. Pärilikus monarhias ei saa valida kuningat, aga teda saab kasvatada, seega on oluline leida printsile õiged õpetajad. Valitsemisel tuleb lähtuda Cicero valitsejaideaalist, juhinduda humanistlikest printsiipidest ja voorusliku käitumise koodeksist. 3) Alternatiivne voorusõpetus, Machiavelli - valitseja eesmärk on au ja kuulsus, mida ta saavutab, kui säilitab ja kasvatab riiki. Kõik, mis seda eesmärki teenib, on vooruslik. Seega on voorus instrumentaalne, subjektiivne (alus poliitilisele
Erinevatest majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Oma ideaalide teostamist nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhias, piiramatu võimuga valitsejas, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastuseisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. ,,Ka kuningad on inimesed" Tänu valgustusele sai Jumala asemikuks maal peetavast valitsejast ,,rahva esimene teener" nagu end tituleeris Preisimaa kuningas Friedrich II ( Saksamaa). Valitseja ei vastandanud end enam oma alamatele, vaid esitles end ühiskonna liikmena, kellel lasus teistest suurem vastutus üleüldise hüveolu tagamises
2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust. Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses: 1) riigivalitsemise vorm; 2) riikliku korralduse vorm;
kindlasti viib selline mõtlemine ainult väärate ettekujutlusteni.21 Prantsuse Revolutsioon oli Burke'ile teoreetilise dogma revolutsioon ja väga negatiivne selles tähenduses, sest: 1) rajas oma mõtlemise äärmusjuhtumile ja äärmuslikele näidetele (revolutsionäärid põhjendasid oma tegusid nt Pärtliöö ja muude üksikute vana Prantsuse reziimi halbade näidetega, kuid nii monarhias kui katoliku kiriku tegevuses oli ju ka häid päevi...) 2) revolutsionäärid arvasid, et poliitika on etteennustatav22 3) iga teooria lihtsustab üle, muutub kogemuse väliseks ja ei sobitu kokku praktikaga23 Burke pole ratsionalist, vaid empiirik ning vastandab seega praktilist tarkust teoreetilisele teadusele. Instinktiivne, harjumuslik ja eelarvamuslik pole mõistusega vastuolus, vaid on sellega koos, kuid
(45 miljonit peale Viini 1 kongressi) ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Kogu elanikkonnast vaid 4% elas linnades ja ligi pool kogu elanikkonnast olid pärisorjad. Venemaa oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotsas oli piiramatu võimuga keiser. Kuna keisri positsiooniga liitus pühaduse oreool, siis koondas keisri isik võimu enam kui Habsburgide monarhias ja isegi rohkem kui Osmani impeeriumis. Seetõttu omandas iga katse võimu jagada mitte ainult revolutsiooniline, vaid lausa jumalavallatu tegu. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. 19. sajandi Venemaa ajaloo põhiprobleem oli läänlaste- slavofiilide vastuolu: kas järgida lääne eeskuju ja moderniseerida arhailine ühiskond, majandus ja administratsioon või vastanduda läänele.
annaabi.ee 
