Kumb on parem riigivalitsemiskord,absolutism või monarhia (0)

Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia
Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi , suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul . Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust , kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus .
Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina
Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovitš.
Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu , Voltaire ja Rousseau , kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II.
Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks Preisimaal , kus oli valitsejaks Friedrich II oli merkantilistlik majandusviis, mis tähendab, et taodeldi ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, tänu sellele arenes nii kaubandus kui ka käsitöö. Valgustuse majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Rahvale aga sobis rohkem valgustusaeg , sest siis oli inimkond tähtsam kui riik. Mäletatavasti oli absolutismis esmatähtis riigile raha sisse tuua nagu näiteks Prantsusmaal ja Preisimaal. Valgustusaegne Venemaa oli aga rahvasõbralikum. Katariina II oli tutvunud valgustuskirjanudusega ning arendas haridust ja proovis läbi viia euroopalike kommetega seadust, mis küll vastu jäigi võtmata, sest Katariina II ei tahtnud minna tülli aadelkonnaga. Ühiskonna seisukohalt oli kindlasti mõlemal omad plussid ja miinused, aga mis puutus rahvasse, siis kindlasti sobis neile valgustusajajärk paremini.
Võrreldes kahte preisimaa valitsejat, kellest üks oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja Friedrich Wilhem I ja teine, valgustatud Preisi kuningas Friedrich II, siis nende väljavaated olid erinevad. Näiteks Friedrich Wilhem I lõi tohutu sõjaväe, ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust, keelas importkangaste kasutamise, rõhutas aktiivse kaubandusebilansi tähtsust jne. Friedrich II aga seevastu suhtus parlamenti ja teistesse esinduskogudesse eitavalt, toetus ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid kälasepad või veisekarjused jne. Mõlemal Preisimaa valitsejal olid omad väljavaated, mis kattusid suures laastus sellel ajal võidutsenud vaimsete ajajärkudega.
Erinevusi võib kahe vaimse liikumise juurest leida palju. Absoluutsel monarhial oli esmatähtis riik ja sellele raha sisse tuua. Valgustatud monarhias aga esmatähtsal kohal oli inimmõistus ja rahvas. Kui nende kahe liikumise suunast peaks valima parima , siis oleks see kindlasti valgustus , sest rahvas ja hea ühiskond on meie elus alati väga tähtsad.