Ivanhoe Walter Scott Mis toimus? · Raamat on kirjutatud Wilfred of Ivanhoest ja valitsevast olukorrast Inglismaal XII sajandil, Richard I valitsusajal. · Keset viletsust oli ainuke meelelahutus turniir, mida tulid vaatama nii vaesed kui rikkad, nii noored kui vanad, nii mehed kui naised. · Ordurüütel de Bracy armus imekaunisse Rowenasse ja otsustas ta röövida maskeerudes rohelistesse röövliriietesse, et süüdi jääks Locksly. · Kes oli Rebekka? · Kohus Rebekka üle. · Richard I sai tagasi võimule, Ivanhoe abiellus Rowenaga. Rebekka läks Inglismaalt ära. Ajaloost · Tegevus toimus Inglismaal Richardi I valitsemise ajal aastatel 1189-1199. · Normandia hertsog vallutas Inglismaa 1066-aastal ja võim läks Normandia aadli kätte.
tingimustel. Ülestõusu puhkemine Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja. Eestlased hävitasid Padise kloostri ning tapsid 28 munka. Harjulased valisid endale 4 kuningat- esialgul kutsuti neid mässajateks Ülestõusnud liikusid Tallinna alla ja mindi Turusse abiväge kutsuma. Samal ajal tapeti Läänemaal sakslasi. Kuningate tapmine ja Sõjamäe lahing Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele. Ordumeister lasi kuningad hukata. 14. mail toimus Sõjamäel lahing-3000 eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi
Ülestõusu käik Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti korraga sakslastele peale ning tapeti kõik, kes olid saksa verd Vallutati Padise klooster, seal tapeti 28 munka ja seejärel põletati klooster maha Eestlased suundusid Tallinna vallutama, lootes, et rootslased tulevad neile appi Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste
Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii
Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika. Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss- periood Euroopa kultuuris 14-16 saj, inimese kesksem maailmapilt kui varem. Reformatsioon-usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine täendustest ja tõlgendustest.
55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü 60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine
andma. Pidevad kodusõjad feodaalide vahel: kuningavõim nõrgeneb, poliitiline ebastabiilsus suureneb. Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel. Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid! Ordurüütel Andnud mungatõotuse. Ei tohi rajada perekonda. Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Sõja käigus nad hoopis rüüstasid Konstantionoopoli ja lõid nendele aladele Ladina keisririigi. *Vahemaa idarannikule tekkisid ristisõdijate riigid Edessa, Antiookia, Triüpolis ja Jeruusalemm. *Ristisõdade jooksul tekkisid vaimulikud rüütliordud nagu Saksa ordu, Templi ordu ja Johanniidide ordu. *Ordurüütlite ja tavaliste rüütlite erinevused olid: ordu rüütlid teenisid kirikud, tavalised rüütlid isandat, tavarüütel elas isiklikus kindluses, kuid ordurüütel kirikualadel. Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad. *Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset: ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga. Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti ja pühamaa jäi ikkagi moslemitele (ei saadud tagasi). 6. HUMANISM JA RENESSANSS. MAADEAVASTUSED. *Uusaaja alguseks peetakse 1453 aastat, kui lagunes Konstantinoopol, 1492, kui Kolumbus
armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Mitukümmend tuhat last nii Prantsusmaalt kui ka Saksamaalt asus teele Pühale Maale. Paraku lõppes nende ettevõtmine üsna kurvalt: sihtpunkti ei jõudnud neist keegi, suur osa sattus pettuse läbi kaubaks orjaturule, osa hukkus raskel teekonnal. Ainult väike osa lastest jõudis lõpuks tagasi koju. Ordurüütlid Tavalisest rüütlist erines ordurüütel selle poolest, et ta oli andud mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu pühendama võitlusele valeusuliste ja uskumatutega. Orduvendade elu oli korraldatud väga rangete reeglite järgi ning neist oli võitluses paganatega ja teisreusulistega palju kasu. Vaimulikke rüütliordusid võib pidada omamoodi ristiusu kaardiväeks. Kokkuvõtte ristisõdadest
b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c. Julgus, ausus ja sõjapidamine: · Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. 5. Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. a. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a
saj. alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha. Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu). Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse. Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega. Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul. Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega. Heategevusega. Saksa e
Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu. Euroopast tulnud palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nii tekkisidki vaimulikud rüütliordud. Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid. Seejärel tekkisid itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu. Tavlisest rüütlist erinev ordurüütel selle poolest, et ta andis mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ning oma elu pühendas ta võitlusele. 11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldzukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust
Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus:
Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus:
Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine: Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik – vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk – lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus:
käredate isandate või röövivate naabrite eest laantesse ja rabadesse pakku jooksid, kus nälg, katk ja kiskjad elajad neile lahkesti paremat põlve pakkusid. Kas see ime on, et niisugusel ajal inimeste naljasooned kuivaks jäid ja naeruriistad, harjutamata jäädes, nõnda ära roostetasid, et peaaegu enam liikudagi ei tahtnud? Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk eestlaste elu. Seda lõbusam oli muidugi ämblikkude põli. Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei munk ega ristisõitja -- ühe sõnaga, Villu ei olnud ämblikkude külast, aga siiski oli tema elu pealtnäha lõbus ja õnnelik. Vaatame, kuidas see võis sündida. Terve eestlaste maa seisis sel ajal mitmete valitsejate all. Harju- ja Virumaa kuulasid Taani kuningate sõna, või õigemini öelda ei kuulanud kellegi sõna, sest sealsed mõisnikud tegid, mis ise tahtsid; Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartu- 126
annaabi.ee 
