Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna.
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna.
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone...
ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt, muistend
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud
kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, riiakas. Dionysos Bacchus Zeusi ja Semele poeg, elas Ilves, sokk, Õpetas inimestele (surelik) Teebas. Esines sageli härjana. luuderohi, veinikultuuri; oli nii hea Veini ja joobumisjumal. viinamarjad, kui ka halb. Korraldas
Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne kangelane, kes oma naeruväärsuses inimestele seetõttu veelgi enam meeldis. Hera osa selles komöödias oli tüüpiline armukade naine, ,,kelle leidlikkus abikaasa paljastamisel ja rivaalide
Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato,
Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Alguse sai Trooja sõda. PILT- HERA NIMI- Hera ehk Juno KELLE JUMAL- Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna KEDA KAITSEB- Abielu ja abielunaisi PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea tütar, Kronos neelas vastsündinu alla, kuid tänu Zeusile pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm MÜÜT- Kangelaste kaitsja Athena soovis teha noorest pooljumalast Heraklesest surematu. Selleks pani ta Hera pettuse läbi last imetama. Väike Herakles imes aga liiga kõvasti ning tegi jumalannale haiget
7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal ROOMA JUMALAD: 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg)
Zeusi lapsed Zeus oli Vanakreeka peajumal. Zeusi isaks ol Kronos, kes sõi kõik Zeusi vennad ja õed ära, kuid Zeusi ema ja Kronose õde ning naine Rhea päästis Zeusi, kes oli tema viimaseks lapseks. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis, kuid Zeus neelas Athenat kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas. Zeusi ja Hera teine poeg Ares oli sõjajumal
läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (G. Fink 2000: 52, 119, 96, 286) 3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD Zeusil oli palju armukesi, nende naiste kõrval kellega ta juba abielus oli, seetõttu oli tal ka palju järglasi. Järgnevad armukesed ja järeltulijad on kõige olulisemad Kreeka mütoloogias. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid, keda nimetati antiikmütoloogias ilujumalannadeks. Nendeks olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng)
allilma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeus oli seega taevajumal, kes kontrollis kõue, välku ja vihma. Teda on kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna. Ka on teda nimetatud taevajumalannaks, abielu ja abielunaiste kaitsjaks. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid, Zeusi arvukaid armukesi. Kui arvestada pingutustega, mida jumalanna tegi oma abielu säilitamiseks, on arusaadav, et kreeklased teda austasid ning võrdsustasid abieluga. Herat on kujutatud enamasti diadeemiga peas, sümboliteks olid lehm ja paabulind.
lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu põrguks muutmine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud Hera `konsulteeris' sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Eurystheus polnud kaugeltki rumal, vaid vastupidi - üsnagi kaval tegelane, ja kui maailma tugevaim mees ilmus alandlikult tema ette, mõtles ta välja terve rea katsumusi, mis raskuse ja ohtlikkuse astme poolest olid peaagu võimatud sooritada. Olgu lisatud, et seejuures oli Hera talle abiliseks ja
Heral ja Zeusil oli koos kolm last Ares, Hebe ja Eileithyia. Ares oli sõjajumal. Legendid, kus ta esineb räägivad eelkõige lahingutest ja verevalamistest. Kuid üheks 3 erandiks on tema armulugu Aprhoditega. Hebe oli noorusejumalanna ja jumalik karikakandja, kes serveeris ambroosiat ja nektarit. Ta oli ka Heraklese naine ning tema kahe lapse Alexiares´e ja Anicetus´e ema . Eilethyia oli sünnitusjumalanna ning tema tegevust seostatakse tihedalt nii Hera kui Artemisega .Paaril korral käskis Hera tal takistada Zeusi armukeste laste sündimist. Siiski õnnestus neil sünnitada. Hera laps oli ka Hephaistos. Kuidas ta sündis pole täpselt teada. Ühe loo kohaselt juhtus nii, et kui Zeus sünnitas oma peast Athena, otsustas ka Hera ebatavalisel moel järglase soetada. Nii ta läks ja sünnitas Hephaistos ilma et oleks Zeusi või teiste jumalate lähedusse tulnud
Koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, sellepärast on temast ka nii vähe lugusid. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Kui Dionysos sai olümplaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Tema sümboliks oli koldetuli. 5 Hera (Juno) Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Ares (Mars) Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega
Igas linnas oli raekodades Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Seal võttis Hestia vastu toidu- ja joogiohvreid. Hädad langesid kõigile, kes püüdsid Hestia kaitse all oleva inimese kallal vägivalda kasutada. Inimesed armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Hera (Juno) Hera oli Zeusi õde ja abikaasa. Hera sai Zeusilt 4 last. Hera oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta oli kreeka kõrgeim jumalanna. Ta olevat olnus noor ja ilus, aga mitte veetlev. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Ta kasvas üles hesperiidide maal. Zeusil oli palju armukesi,keda ta armastas veel peale Hera ja sellepärast oligi Hera väga armukade. Räägitakse, nende tülid olis nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Kujutatud on teda enamasti diadeemiga peas
kuid Battos ei teinud seda ning Hermes pidi ta kiviks muutma. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute
Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus. Ta on muusika- ja luulejumal ning terve mõistuse eestseisja. Artemis Apolloni kaksikõde Artemisi kummardatakse kui jahijumalannat, kogu elusa looduse ja eriti metsloomade kaitsjat. Samas on ta halastamatu loomade vastu, kui tapab neid oma vibu ja noolte abil. Artemis on neitsilik vibukütt, keda kujutatakse noore, kauni ning söakana, ent samas häbelikuna. Sageli on tal seljas lühike kitoon, mis ei sega liikumist metsades ja mägedes. Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest. Dionysos Veinijumal Dionysos ei ole Olümposel domineeriv isiksus. Ta on Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Hera on Dionysose peale armukade ning andis poisi Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde kaugesse Nyssasse. Teistest jumalustest erines Dionysos selle poolest, et tal oli oma saatjaskond, mis koosnes loomadest, deemonitest , pooljumalatest ja lihtsatest austajatest. Eros
7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg)
Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD · Zeus - Jupiter (taeva-, vihma- ja piksejumal) · Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa)
Tema sõdalasevarustusse kuuluvad kiiver,oda,kilp ja aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui võidutoojat,kes võitles gigantidega ja kaitses mitmeid kreeka kangelasi. Roomas kutsutakse teda Minervaks. Athena Artemis Zeusi ja Leto tütar,Apolloni kaksikõde,kelle sünnipaigaks oli Kynthose mägi Deelose saarel.Artemis oli metsloomade emand,jahijumalanna,abielusõlmimis- ja sünnitusjumalanna, taimekasvu- ja viljakusjumalanna ja nooruse kaitsja.Teda seostatakse enamasti hirve ja karuga, kuid tema sümboliks sai põder ning taimedest küpress.Tema saatjateks olid nümfid.Kuna ta vend Apollon oli päikesejumal,siis teda ennast peeti kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega.Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs,noolt ja oda käes hoidvana,saatjaiks hirv ja nümfid. Roomas kutsutakse teda Dianaks. Artemis Phoibos Apollon
ohvreid: Laburinthos potnia- Labürindi Ema. Knossose loss kui labürint Knossose lossi emand. Sealt võib edasi spekuleerida, et see Kreeka mütoloogia järgi oli Minose tütar Arianne. Atanapotnia- Ateena Emand. Kas see on imporditud jumalus või juba varem seal austatud jumal? Ateenaga seos? Enyahios- Arese eelkäia vb Paiaon- oletatav Apollon Poiseidon. Amnisoses (Knossose sadam) on toodud pott mett Eleutiale. Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia, sünnitusjumalanna, koobas. Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka:
järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu täielik nurjamine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud Hera `konsulteeris' sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Kohustus teenida vanemat sugulast määras kogu Heraklese elukäigu... Tulles tagasi Heraklese sünni juurde , siis võib märkida, et algselt nimetasid vanemad oma lapse Alkideseks, mis tulenes tema vanaisa, Alkeuse, nimest ning tähistas füüsilist tugevust (kr.k ). Nime `Herakles' (kr. k `Hera au') soovitas Heraklesele aga Delfi püütia
25. Justitia- õiglusejumalanna 26. Moirad- saatusejumalannad 27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale
seksuaalne, Aphrodite mees Aphrodite Istani paralleel; ida päritolu, erootika jumalanna, ainus jumalanna, keda kujutati alasti Apollon ja Artemis vibulaskurid, seotud noorte kasvatamisega; Apollon on jumaliku tarkuse vahendaja inimestele, inspiratsiooni jumal Artemis neitsi kuid erootiline, seksuaalsus on ahvatlev kuid keelatud (= tüdrukute mehelepanemise aeg), sünnitusjumalanna Hermes 'suur fallos, teeviit', viljakuse jumal, karjakasvatuse jumal, jumalate sõnumiviija, piiride ületaja, petis ja varaste kaitsejumal Dionysos veini jumal, ekstaasi ja joovastuse ning marjade lopsakuse jumal, kaaslasteks sireenid ja satüürid; on ümbritsetud falloslike elukatega ja ekstaatlilste naistega; seotud ka teispoolsusega Teispoolsus Vana-Kreekas: Rikkalikult hauapanuseid, et kindlustada surnule hea elu teispoolsuses III korruseline maailmapilt: I
annaabi.ee 
