L. Pirandello eessõna katkendi "Kuus tegelast autorit otsimas" olemuslik ülevaade Pirandello käsitleb fantaasiat kui temast endast eraldi seisvat isikut, ent mis on siiski temaga üks (Pirandello tunnetab fantaasia ideid jne). Sealjuures on fantaasia mõttetegevus kiire ning seetõttu võib fantaasiat valesti mõista, ta võib isegi püsimatu tunduda. Tavaliselt on fantaasia ideed ülespuhutud, üleküllatud draamaga ja traagikaga (ilma nendeta ei oleks ju lugu põnev). Kunstnik ei tea kunagi täpselt, kuidas ta idee peale tuli. Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks
("kärbsed", "kinnine kohus","määritud käed". · "Hüvastijätutseremoonia" rammat on kirjutatud Simone de Beauvoirina , milles on kirjeldatud Sartrei kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat. · Suri kopsuhaigusesse. · Tema tsitaadid : 1 Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea. 2. Olete vaba, valige, see tähendab leiutage Luigi Pirandello (1867-1936) · Sündis ja kasvas Sitsiilias · Õppis õigusteadust ja filoloogiat · Oli itaalia näite- ja proosakirjanik. · Modernistliku drama alusepanija. · Tema abikaasa oli vaimselt haige, mis sundis teda aastaiks sulguma koduseinte vahele, väljapääsu pakkus kirjanduslooming. · Kirjutas novella ja romaine, millest tundumad on" KAdunud Matiia Pascal" , "Üks, ei ühti , tuhat tükki."
Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse. Eksistentsialismist on mõjutatud palju kirjanikke, nt Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco. · Luigi Pirandello (1867-1936) Itaalia näite- ja proosakirjanik, modernistliku draama alusepanija. Kirjutanud teoseid nagu: ,,Kadunud Mattia Pascal", ,,Vana jumal", ,,Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Nobeli kirjanduspreemia · Bertolt Brecht (1898-1956) Sündis Augsburgis, oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja. Alustas kirjutamist juba koolis. Õppis arsti- ja loodusteadust ning käis kuulamas teatriloenguid
mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aastal Luigi Pirandello (1867 – 1936), kes hakkas seal lavastama oma näidendeid, mis käsitlevad elu illusoorsust ja reaalsuse tunnetamise lootusetust. Ei noorusaastate vaesus ega abikaasa vaimuhaigus suutnud lämmatada Sitsiilia saarelt pärit Pirandello armastust teatri vastu. Ei ole olemas tõde, ütleb Pirandello, sest tõde muutub koos inimese ja keskkonnaga; ei ole vastastikust mõistmist, sest sõnad vahendavad üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet
aasta põlvkonnas. Esimene luulekogu oli 1921. aastal ilmunud „Luuletuste raamat”, viimane postuumselt ilmunud „Tamariti diivan” (ilmus 1940, kirjutatud 1936). 57. Milline oli Ernest Hemingway sõnul tema lemmikmanner? Nimetage tema teoseid, mis ilmusid selle mandri teemadel. Aafrika; selleteemalised on „Aafrika haljad künkad”, „Kilimandžaaro lumi”, „Francis Macomberi üürike õnn” 58. Milliselt saarelt oli pärit itaalia näitekirjanik Luigi Pirandello? Pirandello sündis ja kasvas Sitsiilias 59. Nimetage kolm Luigi Pirandello näidendit. Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60
kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“, millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises) mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
ma prantsuse-inglise vastmiku algajatele.Kirjutasin oma õpikust kohusetruult lauseid ümber, et neid pähe õppida..." Oma näidendi loomisel lähtus ta ideest, milleni ta jõudis eelmainitud inglise keele vestmikku süvenedes. Inesco kõige tuntum draamateos ,,Ninasarvik"(1959) kujutab inimeste loobumist oma individuaalsusest massiteadvuse survel, nende passiivset valmisolekut leppida ka kõige koledamate nähtustega. Luigi Pirandello (1867-1936)- Oli pärit Palermost Sitsiiliast.Õppis ülikoolis õigusteadust ja filoloogiat , oli Roomas itaalia kirjanduse õppejõud. On kirjutanud ka novelle ja romaane, kuid maailmakuulsuseni jõudis ta eeskätt draama alal. Aastatel 1917-1930 lõi ta näidendeid ,,Nii see on (kui teile nii näib)", ,,Kõik läheb paremuse poole", ,,Kuus tegelast autorit otsimas, ,,Henrich 4", Igaüks omal viisil" , ,,Täna õhtul improviseerime". Pärjati 1934.a. nobeli kirjandusauhinnaga
· Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED · 2000: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Liblikmees") · 2001: Betti Alveri debüüdiauhind ("Vanameeste näppaja") · 2001: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Härra Pauli kroonikad")
inimesi rohkem aukraadi kui iseloomu järgi, me laseme end petta sellest, mida inimene oskab, ega märka seda, mis Voldemar Panso nimeline preemia Preemia, mis antakse välja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril, aastast 1978. Preemia on mõeldud noorte andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks. Ivo Uukkivi sündinud 11. oktoobril 1965 Tallinnas * on Eesti näitleja ja laulja Rollid Eesti draamateatris: 1991 poeg, kunstnik Luigi Pirandello näidendis "Kuus tegelast autorit otsimas„ 1999 Edward Bristow Ray Cooney "Igaühele omas„ 2006 Con Doherty Brian Frieli "Kodukohas„ Kokku 55 rolli Rollid teistes teatrites: 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater) 2003 Gary Gregory Burke'i "Gagarini puiestees" (Vanalinnastuudio) Kokku 7 rolli Rollid filmides: 1993 Toivo filmis "Tallinn pimeduses„
· Juan Rulfo · Gabriel García Márquez 20. Nimetage kolm James Joyce'i teost. · ,,Ulysses" · ,,Kunstniku noorpõlveportree" · ,,Finnegans Wake". 21. Nimetage eksistentsialismi esindajaid kirjanduses. Jean-Paul Sartre, Albert Camus. 22. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. · Samuel Beckett · Eugène Ionesco · Harold Pinter 23. Nimetage 20. sajandi tuntumaid itaalia kirjanikke. Luigi Pirandello, Italo Svevo, Eugenio Montale, Salvatore Quasimodo, Garzia Deledda, Giosuè Carducci 24. Nimetage üks maailmakuulus kirjanik endisest "sotsialismileerist". Boriss Pasternak.
Ian McEwan ,,Lepitus" 47. Gustav Meyrink ,,Golem" 48. Henry Miller ,,Vähi pöörijoon" 49. David Mitchell ,,Pilveatlas" 50. Timo K. Mukka ,,Tabu" 51. Haruki Murakami ,,Norra mets" 52. Iris Murdoch ,,Võrgu all" 53. Robert Musil ,,Omadusteta mees" 54. Vladimir Nabokov ,,Lolita" 55. Ben Okri ,,Näljutatud tee" 56. George Orwell ,,Loomade farm", ,,1984" 57. Orhan Pamuk ,,Lumi" 58. Milorad Pavi ,,Kasaari sõnastik" 59. Viktor Pelevin ,,Tsapajev ja Pustota", ,,Genaratsioon P" 60. Luigi Pirandello ,,Heinrich IV" 61. Terry Pratchett ,,Võlukunsti värv" 62. Marcel Proust ,,Swanni arnastus" 63. Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" 64. Romain Rolland ,,Colas Breugnon" 65. Philip Roth ,,Operatsioon Shylock" 66. Arundhati Roy ,,Väikeste Asjade Jumal" 67. Salman Rushdie ,,Kesköö lapsed", ,,Mauri viimane ohe" 68. Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma.
· Sündmustik antakse edasi "Teise" vaatenurgast. · Teksti dekodeerimine on keerukas · Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis · Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu · Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused · Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine · Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Pirandello Kujurtas lihtrahva elu naturalismilähedases stiilis . Tema teosetes on kesksel kohal oleva ja näiva , reaalsuse ja mängu , oma näo ja maski keerukad suhted .Illusiooni ja reaalsuse vahel pole selget piiri, nad segunevad ning vahetuvad kohati .Tema teostes leidub teravaid situatseoone ning ka kriminaalseid olukordi , samuti esineb ka psühholoogiline pinevus . Tema tegelased elavad keset määramatust ing kogevad ebakindlust ja hirmu .
kutsuma tungi siiruse ja hingelise puhastuse poole. Eksistentsialistlik draama.J.-P.Sartre-tegelane loob oma valikutega ennast ise.Vorm- klassitsistlik tradits."Kärbsed","Kinnine kohus".A.Camus essee ,,Sisyphose müüt"(absurdifilosoofia),näidendid"Arusaamatus","Piiramisseisukord","Caligula". Alateadvus,Freud,Einstein,ettearvamatu,muutlik inimene,teatri taasteatriseerimine,teater vabaneks kirjanduse köidikutest.Teemad:elu ja mäng,roll ja tõeline loomus,näivus ja tegelikkus. Luigi Pirandello-mod draama alusepanija,Roomas Itaalia kirjanduse õppejõuna. Alustas novellidega,näidend"Kuus tegelast autorit otsinud".Teatro d'Arte, Nobel. Teostes tähtis:Mis reaalne,mis mitte. Ekspr.draama-keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid,
dets, Nobeli surma-aastapäeval Rootsi kuningas. 2004. a sai 10 miljonit Rootsi krooni igaüks. Nobeli kirjanduspreemia laureaate: Selma Lagerlöf (rootsi, 1909); Maurice Maeterlinck (Belgia, 1911); R. Tagore (india, 1913); Romain Rolland (prantsuse, 1915); Knut Hamsun (norra, 1920); Anatole France (prantsuse, 1921); W. B. Yeats (iiri, 1923); G. B. Shaw (inglise, 1925); Sigrid Undset (norra, 1928); Thomas Mann (saksa, 1929); J. Galsworthy (inglise, 1936); Ivan Bunin (vene, 1933); Luigi Pirandello (itaalia, 1934); Eugene O'Neill (Ameerika 1936); F. E. Sillanpää (soome, 1939); Hermann Hesse (Sveitsi, 1946); André Gide (prantsuse, 1947); François Mauriac (prantsuse, 1952); W.inston Churchill (inglise, 1953; silmapaistev Briti impeeriumi huvide kaitsja, Briti II maailmasõja aegne peaminister ja esimesi külma sõja ideolooge; publitsist (siit näha, kuis kirjandus ja poliitika
sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 4. Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas
Kirjanduses tuleb hävitada "mina". Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest. Põlati kuulsust kui vanamoelist ja aegunud nähtust. Loomingusse suhtuti hoolimatult ja kergelt (loe läbi ja rebi puruks!). Tihti kirjutati ja avaldati kollektiivselt. Luuletusteksti esitati nt geomeetrilise kujundi vormis, luulet trükiti tarbe-, pakke, - ja tapeedipaberile. Paradoksaalsel kombel sai aga just pideva muutumise ja hävitamise ideoloogia futurismile saatuslikuks. Luigi Pirandello - modernistliku draama alusepanija. "Kuus tegelast autorit otsimas", "Heinrich IV". Illusiooni ja reaalsuse vahel pole selget piiri - tegelikkus võib osutuda pettekujutlemaks, mäng aga muutuda hirmuäratavalt tõeliseks. Mask on nägu, mida inimene näitab teistele, tema sotsiaalse rolli märk - nt väärikas perekonnaisa, peen seltskonnadaam. Rolli - ja maskimängudes hajub identiteet, nii et iseennast leida on võimatu. "Kuus tegelast autorit otsimas" -
· Arrigo Boito · Dino Buzzati, 19061972 · Italo Calvino · Dino Campana · Giosuè Carducci, 18351907 · Dante Alighieri, 12651321 · Grazia Deledda · Umberto Eco (1932) · Dario Fo · Bono Giamboni · Giovannino Guareschi · Primo Levi · Valerio Magrelli (1957) · Filippo Tommaso Marinetti · Eugenio Montale · Elsa Morante (19181985) · Alberto Moravia (19071990) · Pier Paolo Pasolini · Francesco Petrarca · Luigi Pirandello (18671936) · Salvatore Quasimodo · Giuseppe Ungaretti
„Popist ja Huhuust“ veelgi suurem plahvatus toimus Kibuspuu jaoks kolmandas diplomilavastuses, milleks oli Eduard Vilde „Tabamata ime“ taas Merle Karusoo lavastuses, 5 kus ta täitis Leo Saalepi rolli. Kuigi alguses oli etenduste tase kõikuv, tegi Kibuspuu Saalepina väga silmapaistva töö. VII lennu viimane diplomilavastus oli Voldemar Panso lavastatud Luigi Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas“, mis pani publiku arutama, kust läheb piir teatri ja elu vahel. Ka see teos sai kahetist kriitikat. Kooli lõpetamisel 1976. aastal siirdusid Draamateatrisse tööle lavastajana Merle Karusoo ja Ago-Endrik Kerge, näitlejatena Urmas Kibuspuu, Külliki Kool, Anne Paluver, Kadri Tamberg, Jüri Krjukov, Aare Laanemets ja Kalju Orro. Noorsooteatrisse läksid Peeter Volkonski, Sulev Luik, Lembit Peterson ja Eero Spriit. Koidula-nimelisse Pärnu
2:OSA"Don Quijote" 2. osast algab uusaja kirjanduse esimene metaromaan. Lugeja võib sattuda hetkeks hämmingusse, kui Sancho päris 2. osa alguses don Quijotele teate toob, et nende seiklustest on juba kirjutatud romaan pealkirjaga "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on siis romaan romaanis, romaan romaani kohta, midagi niisugust, millega romaani lugejad järgnevalt puutuvad kokku alles XX sajandi alguses, Pirandello, Unamuno ja Azorini teostes. Taolise ebatavalise üleminekuga tõstab Cervantes korrapealt oma kangelased romaanist "välja", asetab nad lugeja enda kõrvale, s.t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. Ta lähendab tema enda poolt loodava müüdi ajaloolisele maailmale sel määral, kui müüt reaalsusele üldse läheneda saab. Kokkupuutes ajaloolise eluga müüt süveneb, rikastub humaanses sisus. "Don Quijote" on
8) Sürrealism Sürrealistid eksperimenteerisid automaatkirjutusega. Välja arenes dadaismist; üks mõjutas üht, teine tekst. Propageerisid spontaanset loomist; mõistuse kontrollist vaba alateadvust. André Breton (18961966) lõi 1924 Freudist mõjutatud apoliitilise manifesti; 1929. aasta manifest sümpatiseeris kommunismi. Viimasega ütles ta lahti varasemates kolleegidest, kes soovisid kasutada sürrealismi laval. Enne teda olid teised autorid jõudnud sürrealistliku teatrini (nt Pirandello, kellel polnud otseselt pistmist sürrealismiga, aga ta pakkus sellele filosoofilise tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada
L'attributo è costituito da qualsiasi aggettivo che si unisce ad un nome per qualificarlo o determinarlo. Può accompagnare il soggetto, il predicato nominale o qualunque complemento: Mio fratello è un ragazzo simpatico. Quel cane appartiene ad una vecchia signora. L'apposizione: L'apposizione è un sostantivo che accompagna un nome e ne indica una qualità, una condizione, una carica: Antonello Venditti, cantautore romana, ha dedicato una canzone alla sua città. Lo scrittore Pirandello ha scritto numerose novelle. A volte l'apposizione è preceduta da come, in qualità di, per, da: Marco da bambino era molto vivace. Luca ha parlato in qualità di rappresentante I complementi indiretti: Complemento di specificazione: È costituito da un sostantivo o da una qualsiasi parte del discorso sostantivata che serve a specificare con esatezza il significato della parola da cui dipende: Il quaderno di Mauro è molto disordinato.
"Don Quijote" 2. osast algab uusaja kirjanduse esimene metaromaan. Lugeja võib sattuda hetkeks hämmingusse, kui Sancho päris 2. osa alguses don Quijotele teate toob, et nende seiklustest on juba kirjutatud romaan pealkirjaga "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on siis romaan romaanis, romaan romaani kohta, midagi niisugust, millega romaani lugejad järgnevalt puutuvad kokku alles XX sajandi alguses, Pirandello, Unamuno ja Azorini teostes. Taolise ebatavalise üleminekuga tõstab Cervantes korrapealt oma kangelased romaanist "välja", asetab nad lugeja enda kõrvale, s.t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. 19 Ta lähendab tema enda poolt loodava müüdi ajaloolisele maailmale sel määral, kui müüt reaalsusele üldse läheneda saab. Kokkupuutes ajaloolise eluga müüt süveneb, rikastub humaanses sisus. "Don
„Roheline kakaduu“). Teemaks muutus teater kui tinglikkus, nii-öelda teater teatris, tegelaste ja näitlejate, pealtvaatajate ja näitlejate, pealtvaatajate ja tegelaste vahekord. „Groteski teatri“ esimene teos on Luigi Chiarelli „Mask ja nägu“. Maskid ja tõelised näod, lõputud maskide ja tinglikkuste jadad, kus pealtvaatajad teatris võivad hakata kahtlema, kes nad ise on, on ka selle suuna tuntuima esindaja Luigi Pirandello (1861 – 1936, näidendid „Kuus tegelast autori otsimas“, „Heinrich IV“) meetod ja teema. Mihhail Bahtini järgi lähtus Kayser oma groteski definitsioonides liiga kitsalt 19. sajandi alguse saksa romantismi hirmu- ja surmameelsest groteski mõistest. Bahtini väitel oli algne, keskaegne (Rabelais), institutsioonide vastane grotesk kui lihtsalt elu tants (mille valuline, aga loomulik osa on surm) põhiolemuselt elurõõmus
1970. aastal sai Pansost juba mõnda aega kriisis vindunud Draamateatri peanäitejuht. Märkimisväärset osa tema 1970ndate lavastustest – nii Noorsoo- kui Draamateatris – kandis eestluse teema, näiteks Tammsaare „Tõe ja õiguse” III ja V köite dramatiseeringud „Inimene ja revolutsioon” (1970) ning „Inimene ja inimene” (1972; vanuigigi krutskiliku Pearu ereda rolli lõi siin Kaarel Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister Solness” (1974) ja Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas” (1976 lavakooli VII lennu diplomilavastusena). 1974. aastal esietendus „Vanemuises” Kaarel Irdi režiis Oskar Lutsu „Tagahoovis” dramatiseering, mis meenutas küll mõneti vana olustikurealismi, ent oli hea miljöötunnetusega ja polüfooniliselt komponeeritud, pakkudes kaleidoskoopilise sissevaate Tartu tagahoovi värvikate ja eluliste inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi kaastunne väikese inimese suhtes
annaabi.ee 
