Mis on selles žanris tema tuntuim teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20. sajandi keskpaiga ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (neli). Eugene O'Neill („Elektra saatus on lein”, „Pikk päevatee kaob öösse”), Tennessee Williams („Klaasist loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi?”), Arthur Miller („Proovireisija surm”), Lillian Hellmann 6. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks romaanikirjanik ja vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines? Imažism, omaette vooluna vaadeldakse tavaliselt aastate 1912–1917 piirides (ent imažismi mõju USA ja
Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse. Eksistentsialismist on mõjutatud palju kirjanikke, nt Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco. · Luigi Pirandello (1867-1936) Itaalia näite- ja proosakirjanik, modernistliku draama alusepanija. Kirjutanud teoseid nagu: ,,Kadunud Mattia Pascal", ,,Vana jumal", ,,Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Nobeli kirjanduspreemia · Bertolt Brecht (1898-1956) Sündis Augsburgis, oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja. Alustas kirjutamist juba koolis. Õppis arsti- ja loodusteadust ning käis kuulamas teatriloenguid. Kirjutas oma esimese näidendi ,,Baal"
35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 )
Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks nagu aju näeks und. Selleks kasutati igasugu meetodeid nt paberi rullimisega luuletamine. Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad. Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis.
mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aastal Luigi Pirandello (1867 – 1936), kes hakkas seal lavastama oma näidendeid, mis käsitlevad elu illusoorsust ja reaalsuse tunnetamise lootusetust. Ei noorusaastate vaesus ega abikaasa vaimuhaigus suutnud lämmatada Sitsiilia saarelt pärit Pirandello armastust teatri vastu. Ei ole olemas tõde, ütleb Pirandello, sest tõde muutub koos inimese ja keskkonnaga; ei ole vastastikust mõistmist, sest sõnad vahendavad üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet
Peaesindajad Sartre ja Camus. Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks
Küsimuste vastused 1. Millist 20. sajandi ajajärku (umbkaudsed aastad) üldiselt peetakse kirjandusliku modernismi ja postmodernismi eristuspiiriks? Eristuspiiriks peetakse üldiselt 40ndaid ja 50ndaid aastaid, kusjuures mõned peavad postmodernismi alguseks 1941. aastat (surid Virginia Woolf ja James Joyce): piiriks on pakutud ka II maailmasõja lõppu või mõningaid eriliselt uudseid kultuurilisi sünnitisi (S. Becketti ,,Godo't oodates", 1953) 2. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. · Virginia Woolf · William Faulkner · James Joyce 3. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. James Joycei modernismile eelnes iiri sümbolistide hulgas 19
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud.
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
Kirjandusvoolu iseloomustab: salajane idee e. ideaal mis vastandub igavale ja mõttetule tegelikkusele, siirdutakse mälestuste ideaalide ja unistuste maailma, eksisteerimine kahes maailmas, põgenemine tegelikkuse eest, unistuse teotahe, ülevus, inimene on üksi ja ebatäiuslik, inimese suurim püüd on olla vaba, pettutakse maailmas ja iseenda võimetes, hirm ja kartus eksisteerib koos teotahtega, võib viibida ,,siin" ja elada ,,seal" Aleksandr Puskin->(1799-1837) Moskva. ,,Jevgeni Onegin" poeem 1825 1832 Edgar Allan Poe-> (1809-1849) Ameerika. Eduard Bornhöe -> Eesti. ,,Tasuja" Jules Gabriel Verne-> (1828-1905), Prantsusmaa. ,,20 tuhat ljööd vee all" Goethe->(1749 1832)Saksamaa. ,,Faust" värsstragöödia Inglise luule William Blake (1759 1827)- tema luulega tekkis uus usutunnistus metodism -> uskuma peab südamega. Ta ülistas lille ja lambatalle ning lõi kontrastid haige roosi ja tiigriga. Aastakümneid elas eraklikult, oli üksildane unistaja
Eugene O'neill (1888-1953) · Iiri päristoluga ameeriklane. Sündis New Yorgis · Pani alused moodsale USA näitekirjandusele ning jõudis esimese ameerika autorina maailmalavale. · Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale ja on mõjustatud sajandialguse euroopa kunstivooludest. · Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. · Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi
Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus" (1916) , "Karistuskoloonias" (1919) , "Maa-arst" (1919) , "Näljakunstnik" (1924) , "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) , "Loss" (1926) , "Ameerika". Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist. Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde- venda.Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945
Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. ● Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub
Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja
Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia
Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. 2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-
seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes
Nimetage kummaltki üks romaan. Flannery O'Connor ('Wise Blood'), Katherine Anne Porter ('Ship of Fools') 19. Millist romaani peetakse tavaliselt esimeseks ladina-ameerika maagilise realismi esindajaks? Kes oli selle autor ja mis riiki ta esindab? Mehhiko kirjaniku Juan Rulfo ,,Pedro Páramo" 20. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. James Joyce, Virginia Woolf, William Faulkner 21. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. Iiri kirjanduse renessanss; esindajad William Butler Yeats, John Millington Synge 22. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut / filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Thomas Mann, T. S. Eliot, Jean-Paul Sartre 23. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri.
zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas. Kõiki osi mängisid mehed. Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sa
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel
Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist.
mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele Romantism- tundeline, lüürika, eemaldumine tegelikkusest. 2. Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil? See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet 3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine
teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
