Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest. Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt. Suurem osa Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest võitlesid Punaarmee eest Venemaal 22. Territoriaalse laskekorpuse ridades. 1941. aasta 20. juuli üldmobilisatsiooni käigus
ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu vastu võidelda. Sõja alguses kasutas Saksa armee vaid Eesti vabatahtlikke. Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile. Kui Saksa rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS leegionisse. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis asendati see sundmobilisatsiooniga
eest. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Kuid eestlased said mingil määral valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid ikkagi armeedesse paigutatud sunniviisiliselt. Eestlaste valik Teises maailmasõjas oli piiratud, kuid siiski olemas.
Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu
Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu
käesolevaks hetkeks on kujunenud Kunstide Instituudi kunstiteraapiate kõrvalaine muusikateraapia suund. 2 2 MUUSIKATERAAPIA (1) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. 3 3 MUUSIKATERAAPIA (2) Muusika on teraapias vahendiks, meediumiks, mille läbi on kliendil võimalik ennast väljendada, ennast avastada ja avada ning enesega ja teistega paremat kontakti saada.
Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. Vastupidavuse arendamine • Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. • Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus. Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi
Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Enamik sõjapõgenikest kavatses esialgu jääda kodumaale, kuid sedamööda kuidas Punaarmee edasitung jätkus kasvas soov pääseda välismaale. Enamasti põgeneti Rootsi ja Saksamaale. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest., lootes sealt sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Üheks kõrvaliseks valikuks oli Soome armee. Kuid otsustati ka jääda kodumaale ja liituda metsavendadega. Need mehed kes põgenesid Soome armeesse, tulid enamik pärast Soome kapituleerimist Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehki soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liialt vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava
oli tekkimas pahameel ning esialgne entusiasm taandus. Seejärel läks kord jällegi sundmobilisatsioonile ning lõpuks hakati sõjaväkke võtma ka kuni 16-aastaseid poisse. Punaarmee pealetungi kartuses tõusis vabatahtlikke arv jällegi, mobiliseeritud jagunesid piirkaitserügementidesse ja Eesti leegionisse. Soome armeesse mindi, sest ei soovitud ei kommunistide, ega sakslaste poolel sõdida. Peamine laine Soome läks 1943. aasta märtsis, Sakslaste poolt alustatud mobiliseerimise eest pääsemiseks. Umbes 2500 vabatahtlikku moodustas 200. Jalaväerügemendi, mida aitas luua põgenikega tegelev Eesti Büroo. Rügemendi ülem oli Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allohvitseride hulgas oli ka eestlasi. Neid soomepoisse kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Soome kapituleerumisel kodumaale ning nad olid suureks abiks Eesti kaitsmisel. Kui Punaarmee jõudis peale Saksa okupatsiooni kehtestamist jälle Eesti pinnale
Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Mitmel pool riigis üritasid metsavennad, enne Saksa vägede saabumist, võimu enda kätte võtta.Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastuMetsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Põhja-Eestis viis NSV-liit 1941 aastal läbi sundmobilisatsiooni, mille läbi viidi venemaale umbes 33000 Eesti meest. Mõned neist olid natsi vastased ja tahtsidki Saksa vastu sõdida, kuid enamus neist allusid mobilisatsioonile lihtsalt hirmust. Mõned läksid punaarmeesse ka selleks, et sealt relvad saada, ning pärast neid Eesti iseseisvuse kaitsmiseks kasutada. Need Eestlased, keda peeti
................................................................17 Piirikaitse rügemendid................................................................... .18 Kokkuvõtteks................................................................. .................20 Kasutatud kirjandus........................................................................ 21 Sissejuhatus II Maailma sõja ajal käis Saksa sõjaväest läbi umbes 60 000 eesti meest. Paljud sattusid sinna mobiliseerimise tagajärjel kuid osa neist läks sinna ka vabatahtlikult. Olenemata sellele, et Saksa okupeeris Eesti olid enamik eestlastest Saksa poolel ja seda Venemaa range kommunistliku reziimi pärast. Lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Paljud lootsid, et kordub 1918. aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse
Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin. 9. Millised raskused, probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda? Tuli alustada nullist oma rahasüsteemiga. Vabadussõjaga tekkis suur välisvõlg. Põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimise ja tööloomade rekvireerimise. 10. Mis põhjustas majanduskriisi 1920. aastate esimeses pooles? (Põhjuseid on rohkem kui 1.) Linga lihtne laenuandmine, sõja raske mõju, meeste vähesus. 11. Kirjelda maareformi mis selle käigus muutus? Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused ja võõrandati ka inventaar ja loomad. Metsad ja sooda jäid riigile ning kõik põllumaad jäid talunikele. 12. Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga seati Eestile uued eesmärgid, prioriteedid
esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2
Leegion) Paljud eestlased evakueeriti venemaale, kultuuri ja kunsti inimesed koondati Jaroslavli riiklikusse Kunstiansamblisse Kultuuri ja kunsti inimesed koondati riiklikusse kunstiamblasmbisse Sõja tegevus Eestis 1944 1944 aasta algul purutstati Saksa väed Leningradi juures Sakslased hakkasid taanduma Läti suunas Saksa väejuhatus otsustas Eestit kaitsta (eesti viidi lbi sund mobilatsioon) Tänu mobiliseerimise peatati puna armee rünnaks 8 kuuks Sakslased ei soovinud eestlaste iseseisvust ega autonoomiat 1944 aasta veebruarist kuni juuni kuuni toimusid ägedad kaitselahingud, Narva lahing 1944 märtsis asus nõukogude lennuvägi massiliselt pommitama eesti linnu Eesti kaitsmine jäeti põhiliselt eestlaste asjaks Suurim lahing toimus sinimägedes Sakslaste üldine taganemine eestist algas 1944 aasta septembris
Seetõttu pidas stalinistlik diktatuur endasmõistetavaks, et eestlased tuleb kaasata venelaste võitlusse fasistide vastu, sest eestlased olid automaatselt saanud nõukogude kodanikeks. Eesti oli ainus NSV Liidus okupeeritud territoorium, mida Saksa väed ei olnud 1941. Aasta juuli alguseks vallutanud. See andiski venelastele võimaluse ajada Eesti mehi sunniviisiliselt Nõukogude Liitu. 2.-4. juulil koguti kokku 1919.-1922. aastal sündinud mehed ja saadeti mobiliseerimise sildi all Nõukogude Liitu. 22.-27. juulil saadeti 1907.-1918. aastal sündinud reservväelasi. 1.-3. augustil saadeti Liitu 1907.-1922. aastal sümdinud Saaremaa reservväelased 21.-24. augustil koguti kokku 1896.-1906. aastal sündinud tööjõlised mehed ja 462 raudteetöölist. Juulis ja augustis sai Nõukogude Liit kätte ligikaudu 50 000 meest, kellest õnnestus Venemaale saata 32 000 33 000 inimest
sotsiaalse kontrolli faktorid ametivõimude reageering. Ametivõimud võivad hulkade käitumise suuna ja meetodid heaks kiita või hoopis maha laita. Ametivõimud võivad püüda viha talitseda ja hulkasid maha rahustada, samuti võivad nad liidrid arreteerida. Tegevuse lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulga liikmete omavahelistest läbirääkimistest. 1 Ressursside mobiliseerimise mudel organisatsiooniline lähenemine kollektiivsele käitumisele. Sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protestikäitumine ja organiseeritud katsed muutusi esile kutsuda või neile vastu seista mingid ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu on koondatud pigem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele
tippvormis. Efektiivse ja tervisliku toitumise puhul katab toidust saadav energiahulk organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga, peab tagama kudede ja rakkude ehitusmaterjali ning säilitama ensüüme ja hormoone. Tervislik toitumine hoiab ära mitmesuguseid vaegusnähte, mis võivad töövõime langust põhjustada, vitamiinide ja süsivesikute abiga. Samuti aitab see ennetada haiguseid organismi vastupanujõudude mobiliseerimise abil. Eriti just sportlase vaatenurgast on üks oluline näitaja kindlasti ka vajaliku kehakaalu säilitamine ning piisavate energiavarude (eeskätt glükogeenivarude vastupidavuskoormustel) tagamine. Samuti aitab toitumine kiirendada sportlaste taastumist peale füüsilist pingutust. Toidu kogus, mis tuleb tarbida sõltub erinevatest faktoritest näiteks soost, kehapikkusest ja kaalust, ent ka spordialast, millega tegeletakse ning kuivõrd suur on kehaline aktiivsus üldiselt
ehk põhjendatud ka arveteõiendamised 1941. aasta sügisel. Tuletagem teatava analoogina meelde tsehhide korraldatud "põrgut" 1945. aasta mais, kes võisid SS-mundris mehi näha samuti kui eestlased 1941. aastal hävituspataljonlasi ja Nõukogude aktiviste. Kuid kõik see ei muuda järeldust, et Suvesõjas osalenute võitlus oli võitlus Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Mõni päev pärast sõja algust alustasid sovetid Eestis oma tagala julgestamiseks ja "põletatud maa" taktika rakendamiseks nn hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000-5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Augustis 1941 moodustati hävituspataljonidest Eesti kütipolk, mis hävis septembris Tallinna all
põhjendatud ka arveteõiendamised 1941. aasta sügisel. Tuletagem teatava analoogina meelde tšehhide korraldatud “põrgut” 1945. aasta mais, kes võisid SS-mundris mehi näha samuti kui eestlased 1941. aastal hävituspataljonlasi ja Nõukogude aktiviste. Kuid kõik see ei muuda järeldust, et Suvesõjas osalenute võitlus oli võitlus Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist.
teadmisi. 4 Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996.a.): Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu.
2. Mõisted Teraapia tähendab meditsiinilist ravi, aga ka avaramas mõttes teenindaist, lihtsalt kohalolekut(Williams 1979). Muusikateraapia ongi selle mõiste laiema tähenduse kandja. (A. Pehk 1996: 45) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikateraapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potensiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia?
· tarbeainete ja toiduainetega varustamisel eelistati sakslasi eestlaste ees Tasapisi taandus eestlaste saksameelsus nii seoses eelpoololevate punktidega kui ka sellega, et sakslased ei tunnustanud rindel eestlastest sõdureid ning ei lubanud neil luua omaette väeüksust. Samuti hakkasid paljudele tasapisi kohale jõudma natside poliitika varjukülg. Väga suurt pahameelt tekitas saksapoolne sundmobilisatsioon, kuna rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobiliseerimise. Aasta 1944 1944 jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, mis sundis Saksa väekoondised taanduma Eesti poole. Punaarmee kavandas siitpeale mitte ainult Narva, vaid ka Tallinna vallutamist. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluotsa sõnavõtt motiveeris mehi- kokku tuli u 40 000 meest.
kaasa nakatavast emotsioonist (1896!) Emotsionaalse nakkuse mudel - Blumeri mudel; Leboni seisukohtade edasiarendus. Hulka nähakse kui tekkivate suhete ja normide tandrit. Vastatikuse mõju kaudu loovad osavõtjad järk-järgult tähenduste kogumi reaalsuse konstruktsiooni mis annab nende tegudele mõtte. Wut. Lamp. Lisaväärtuse mudel koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka. Ka väga lamp. Ressursside mobiliseerimise mudel Protestikäitumine ja organiseeritud katsed muutusi esile kutsuda või neile vastu seista (sotsiaalsed liikumised) mingid ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu koondatud rohkem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele. Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid (271-274)
Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. Konkreetsete sportlaste juures on iseloomulikud nimetatud faktorite väga suured kõikumised ja varieerumised. Võimsust ja ökonoomsust võib vaadelda kui funktsionaalse ettevalmistuse baaskvaliteete, mis on aluseks stabiilsusele. Viimane omab kõrget diagnostilist väärtust vastupidavusalade sportlaste sportliku vormi hindamisel. 3 Kiirus
Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed, sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud. Rahvas lootis Saksa okupatsiooni alla sattudes sellest vaevast lahti saada või vähemalt seda kergendada. 33.Saksamaa isegi ei mõelnud Balti riikidele iseseisvuse tagasiandmisele. 34.NSV Liidu, Saksamaa ning Soome. NSV Liidu armees enamasti sunniviisilise mobiliseerimise tõttu. Saksa armee et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, sundmobilisatsioon. Soome armee sinna läksid mehed, kes ei soovinud sõdida ei Venemaa ega Saksamaa poolel. Samas nähti Soome armees võitlemises võimalust taastada Eesti iseseisvus. 35.1944 jõudis Punaarmee jälle Eesti piiridele, kuni septembrini toimusid võitlused ning kui Riia all seis kriitiliseks läks, viis Saksamaa oma väed Eestist ja Põhja-Lätist ära, loovutades need alad vastastele
Eesti vägede vastupealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja karistada mässlejaid.
suur osa tööteenistusest tagasipöördunud noortest liitus hiljem Saksa sõjaväeteenistusega. Näiteks 6. Juuni 1944. aasta seisuga liitus SS-üksustega koguni 85% tööteenistusest naasnutest. 1943. ja 1944. aastakäigu tööteenistusse värvatud poisid viidi aga automaatselt sõjaväkke, tüdrukud suunati peamiselt meditsiiniõdedeks õppima. 1943 aasta kevadest umbes 3500 kuni 5000 eestlast, pagesid Saksa sõjaväkke mobiliseerimise eest Eestist Soome, liitusid seal Eesti üksustega ja kuna enamasti oli tegu 19-25-aastaste noortega, hakatigi neid soomepoisteks kutsuma. Peale mobilisatsiooni kutsutud vanuserühma kuulunud noormeeste põgenesid Soome ka noored, vallalised naised, keskealised mehed ja naised, vähemal määral ka perekonnad, kes jäid sinna ootama olukorra normaliseerumist kodumaal või hakkasid otsima võimalusi edasiliikumiseks Rootsi. Osa Soomes võidelnutest
nt. haridus ja oskused; tervis (kehalised omadused); motiveeritus ja väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel • Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll;
• Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. • Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted.
veel juurde anda. Väga negatiivne on ka see, et toimuvad küberrünnakud. Neid tehakse selleks, et halvata mõne riigi infosüsteemide töövõimet, sellega vähendada nende kaitsevõimet ja neid rünnata. Paljud riigid mõistavad küberrünnakuid hukka, kuid neid toimub siiski. NATO poolt on avaldatud seisukoht, et ka küberrünnakud mõne liikmesriigi vastu võivad põhjustada liikmesriikide mobiliseerimise ning sõja kuulutamise rünnanud riigile.(6) Samuti tehakse küberrünnakuid suurte firmade vastu, et neilt siis informatsiooni varastada, näiteks toodete andmed, see kuidas nad ehitatud on. Näiteks toimusid 2011. aastal suured küberrünnakud Sony vastu, neilt varastati umbes 2000 kliendi nimed ja meiliaadressid, et neile ettevõtte nime alt petukirju saata. Samal aastal varastati Sony-lt ka umbes 100 miljoni PlayStation Network
NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital: • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
sportlased kõrgmäestikes treenimas) 13. Hapnikuvôlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2max- Maksimaalne hapniku hulk, mida organism on suuteline omastama. Mõõdetakse liitrit/minutis või milliliitrites/minutis/kilogrammi kohta(ml/min/kg) 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi. Anaeroobne lävi on see, kui aeroobne lävi ei suuda enam kindlustada lihastööd ja töösse lülitub anaeroobne ainevahetus. Anaeroobne lävi vastab laktaadile 4 mmol/l. Anaeroobses faasis ei suuda
tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas Rehabiliteerimine endise olukorra taastamine, mis põhineb usul kahetsuse ja lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides.
Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid Revolutsionäärid ideede nimel võitlejad, pühendunud, poliitilise süsteemi vastu Protestijad sisuliselt samad mis revolutsionäärid
4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
Struktuursed kriisid personaalne vastutus Valikute surve: ,,we have no choice but to choose" 5. Loeng kapitalide käsitlused *Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks *Inimkapital kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. *Sotsiaalne kapital sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) *Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). *Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. *Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P
seletust 4) esilekutsuvad faktorid on dramaatilised sündmused mis toetavad jagatavat uskumust (ei pea olema tegelikult toimunud- piisab kuulujutust). 5) tegevuse mobiliseerumine toimub kui rahva hulgast kasvab liider,kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte 6) sotsiaalse kontrolli faktoriteks on ametivõimude reageering (võivad heaks kiita või maha laita, lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulgaliikmete omavahelistest läbirääkimistest) Ressursside mobiliseerimise mudel: sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protesti käitumine ja sotsiaalsed liikumised ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Vaatenurk rõhutab: 1) rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele. Mitte ainult raha ja
ametinõuded;*tegevus dokumenteeritakse;* ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all;* toimub ametkonna professionaalne koolitamine jne. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? –. Klassikaline valitsemiskorraldus on teisenenud laiemaks avalikuks sektoriks, mille valitsusasutuste kõrval moodustavad mitmesugused avaliku sektoru organisatsioonid. Riik teostab võimu ka kordineerimise ja mobiliseerimise käigus. Seega on avalikus sektoris palju eritüübilisi asutusi. 7.Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? – Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. Riigi
väärtust pakutakse. Võimekuste (capabilities) definitsioone · Võimekus on ressursside kombineerimisoskus soovitava tulemuse nimel (tegevus) (Grant, 2010) · Võimekus on keerukas rutiin või nende kogum, mis annab soovitud tulemuse (Winter, 2003) Näited võimekustest Olulisemad võimekused tänapäeval: Strateegiline võimekus võime mõista keskkonnas toimuvat, ,,lugeda" signaale, leida võimalusi, hüperteadlikkus Sisemise mobiliseerimise võimekus (kohanduv struktuur ja ärimudel, investeeringud ,,võitvasse" tehnoloogiasse) Välimine võimekus võime leida ja juhtida partnereid, kujundada võrgustikku (Nokia vs iPhone), co-specialisation Dünaamiline võimekus võime muutuda, võime (virtuaalselt) eksperimenteerida uusi tooteid-teenuseid, ärimudeleid, protsesse, agiilsus Ressursid võimekused strateegia Kas on olemas püsivat konkurentsieelist?
n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine Kollektiivse käitumise vormid Isetekkelised vormid: n Massihüsteeria, Paanika, Hullus, Moenarrus, Mood, Sihtauditoorium Rahvahulgad:Juhuslik hulk, Konventsionaalne hulk, Ekspressiivne hulk, Jõuk, Pikett, Meeleavaldus, Demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid ® Revolutsionäärid pühendavad oma elu ainult poliitikale ® Protestijad aktiivne vastuhakkaja ® Parteiaktivistid aktiivne ärakasutaja
sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse. 2 suund sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursis ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omad, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad/tugevad sidemed siduv kapital Vastastikuse printsiip normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides Usalduslikud koostöösidemed inimeste vahel Põhineb teatud välistatusel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, sugulussidemed, etnilised/immigrantgrupid)
kontrollida, kuna tõsiasjade väänamine kas sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline.16 Perioodika Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15. sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16. sajandil. Esimesed ajalehed Liivi- ja Eestimaa kubermangudes hakkasid ilmuma 17. sajandi lõpul. Trükiväljaannete ühiskondlik tähtsus kasvas eriti valgustusajal 18. sajandil, infovahendajast sai ühtlasi ka propagandavahend ja masside mobiliseerimise abinõu. Esimene Eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus...ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806. Aastal Venekeelne ajakirjandus tekkis Eestis 19.sajandil, sest haritud venelasi elas siin vähe ja Venemaa väljaanded olid kättesaadavad. Eesti ajakirjanduse kiire areng toimus rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi teisel poolel, kui baltisaksa avalikkuse kõrval tekkis eesti avalikkus. Sealtmaalt on Eesti perioodika ja
o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll
geoleku rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst, Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James. 4. Eesti meeste sunniviisiline viimine Nõukogude Liitu 1941. aasta juulis ja augustis Eesti oli ainuke aastatel 1939–1940 NSVLi poolt okupeeritud territoorium, mis ei olnud 1941. aasta juuli alguseks Saksa vägede poolt vallutatud. Aastatel 1919–1922 sündinud mehed koguti 2.–4. juulil 1941. aastal kokku ja saadeti Punaarmeesse mobiliseerimise sildi all Venemaale; ajavahemikul 1907–1918 sündinud Eesti sõjaväe reservväelasi tabas sama saatus 22.–27. juulil. Ajavahemikul 1907–1922 sündinud Saa- remaa reservväelased koguti kokku 1.–3. augustil, samuti Venemaale saatmise eesmärgil. Eesti reservohvitserid ja sõjaväeametnikud koguti kokku 8.–16. augustil. Ajavahemikul 1896–1906 sündinud reservväelased ja aastatel 1919–1922 sündinud ülejäänud sundvärvatud koguti kok- ku 20. augustil. 21
2. Sotsiaalne kapital 7. Sotsiaalne kapital SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11) SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11) Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet); ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet); Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem: Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem:
suhete kogum (E. M. Meyerson (1994) Sotsiaalse kapitali omamisest saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse (Johanson & Uusikylä 1998) Võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (La Grange & Yip Ngai Ming 2001) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus; ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). (Lin 2001) Sotsiaalse kapitali käsitluste rõhuasetused: indiviidi tasandil - juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M. Granovetter 1973) kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja sotsiaalse struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui ‘sotsiaalne liim’; sotsiaalne kapital inimkapitali kujundajana (nt J. S
moodustavad Na iooni Na-K pump). Mineraalainete liikumine kudedes kulgeb seoses veevahetusega. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. Kuna loomne ainevahetus on seotud mineraalainete pideva eemaldamisega organismist sekreetide ja ekskeetidega, vajab organism kulutuste kompenseerimiseks regulaarset varustamist mineraalsooladega. Kui mineraalainete varu ei suudeta toiduga piisavalt täiendada, kompenseeritakse puudujääk ajutiselt kudede mineraalainete mobiliseerimise teel. Mineraalainete vahetusele langeb organismis mitmete keskkonnatingimusi reguleerivate mehhanismide vahendaja osa. 1. happe ja leelise tasakaal säilitatakse organismis mineraalainevahetuse ja regulatoorse funktsiooni kaudu. 2. vereplasmas ja koevedelikes lahustunud mineraalained tekitavad loomorganismile iseloomuliku osmootse rõhu. Vere, lümfi ja rakkudevahelise vedeliku osmootne rõhk loomadel sõltub esmajärjekorras lahustunud NaClst.
Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67) Meedia ja ühiskonna seoste teooriad: 1) Massiühiskond 2) Marksistlik käsitlus 3) Funktsionalism 4) Kriitiline poliitökonoomia 5) Moderniseerumine ja areng 6) Kommunikatsioonitehnoloogiline determinism 7) Infoühiskond 20. Meedia sotsiaalsed funktsioonid (lk 73) Laswell 1948 Wright 1960 (lisas meelelahutuse) Mendelsohn 1966 (lisas mobiliseerimise) 1) Informeerimine · pakkuda infot ühiskonna ja kogu maailma sündmuste ning seisundi kohta · võimusuhetele osutamine · uuenduste, kohanemise ja progressi hõlbustamine 2) Sidustamine · sündmuste ja informatsiooni tähenduste selgitamine, tõlgendamine ja kommenteerimine · väljakujunenud võimusuhete ja normide toetamine · sotsialiseerimine
· Järjepidev arstlik kontroll; · Korrapärane treening; · Treeningtunnil jälgida osalejate arvu; · Dopinguainete eiramine (stimulandid e. närviergutid, narkootilised valuvaigistid, anaboolsed steroidid, beeta-blokaatorid, diureetikumid, peptiidhormoonid ja nende analoogid). Dopingu meetodid: vere doping, farmakoloogilised, keemilised ja füüsikalised menetlused. Dopinguained, eeskätt stimulandid, põhjustavad organismi saavutusreservide mobiliseerimise kõrval ka elutähtsate reservide e. varujõu ärakulutamist. Spordivigastuste tekkepõhjuseks võib olla ka halb koordinatsioon, vähene painduvus või vähenenud lihaste elastsus! Sagedasemad sporditraumad: · Põrutused tunnusteks on valu, verevalum ja turse. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks
annaabi.ee 
