Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? (0)

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas?
Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema.
Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke .
Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Kuid kuna natsliku Saksamaa poliitika tekitas Eestlastes sügavat pahameelt, siis asendati vabatahtlike värbamine osaliste sundmobilisatsioonidega.
Kõige enam rääkisid aga oma saatuse määramisele kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine põhjanaabritega ning juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski veel rindele ei jõudnud. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist ning 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liiga vähe paistsid nad silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all.
Osa eestlasi põgenes aga Läände kartes Nõukogude võimu repressioone. Paljud nendest lahkusid kodumaalt lootusega võimalikult kiiresti olukorra normaliseerudes naasta, kuid enamasti jäädigi välismaale ning põgenenud eestlased hajusid laiali üle kogu maailma
Teise Maailmasõja ajal puudus eestlastel peaaegu täielikult valikuvõimalus , kas sõdida Suur-Saksamaa või Nõukogude Venemaa eest, sest sinna värvati mehi sunniviisiliselt. Kui Eestis oli NSV Liidu okupatsioon, siis pidid eestlased sõdima punaarmee koosseisus, Saksamaa okupatsiooni ajal oli kohustuslik aga saksa armees teenimine . Seetõttu olidki eestlaste ainsateks reaalseteks valikuvõimalusteks Läände pageda või Soome armeesse astuda ja Eesti iseseisvust kaitsta üritada.