Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Eesti mehed asusid teises maailmasõjas väga halval positsioonil. Valikuid oli neil väga vähe. Valida oli, kas jääda Eestisse ja oodat kas sind saadetakse NSV-liidu armeesse või Saksa armeesse, põgeneda Soome, või hoopis minna metsavennaks. Väga palju Eesti mehed põgenesid metsa, kui algas sõda NSV-liidu ja Saksamaa vahel. Metsas koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Mitmel pool riigis üritasid metsavennad, enne Saksa vägede saabumist, võimu enda kätte võtta.Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased.
inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses ainult Eesti vabatahtlikke. Järk- järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud läksid aga Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest
01.02.2015 Heleri Rebane Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu. Peale siis hakanud Saksa okupatsiooni läksid Nõukogude võimu pooldajad metsavendadeks. Punaarmeesse sattusid eestlased sundmobilisatsiooni käigus, hoolimata selle keelustatusest, sest kui inimesed aru said, mille eest kommunism seisab, ei soovitud selle nimel sõdida
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul
Kõik kommentaarid