Interneti positiivsed ja negatiivsed mõjud ühiskonnale (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Interneti sünd 3
Interneti negatiivsed küljed 7
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 11

Sissejuhatus

Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet , samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada „pääse“ virtuaalmaailma.
Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine , samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus , pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma kirjatöö ka näidetega päriselust ning jõuda selgusele, kas plussid kaaluvad miinused üles või on asi hoopistükis vastupidi.

Interneti sünd

Interneti eelkäijaks loetakse ARPANET -i. See oli võrgustik, mis ühendas nelja USA ülikooli. Esimene sõnum ARPANET-is saadeti 29. oktoobril 1969. aastal ning sõnumiks oli sõna „ login “, mis saadeti tähthaaval. Esimesel katsetusel jõuti ainult „o“ täheni, kuna vastuvõttev „masin“, mis tollal ajal tähendas arvutit, jooksis kokku. Veidi hiljem saadi arvuti uuesti käima ning seekord läbiti katse juba edukalt.(1)
ARPANET osutus edukaks ning iga aastaga hakkas sellesse võrgustikku kuuluvate arvutite hulk kasvama. Esimeseks USA-st väljaspool asuv ARPANET-i kuuluv arvuti asus Norras. Norra liitus võrgustikuga juba 1973. aastal. 1981. aastal oli võrgustikus juba 213 arvutit ning nende hulk tõusis umbes iga 20 päeva tagant.(1)
1983. aastal sekkus jõuliselt asjasse USA valitsus, kes rajas samalaadse süsteemi riigikaitse eesmärgil, info kiiremaks vahendamiseks riigi eri osas asuvate baaside vms vahel.(1)
Üldsuse jaoks avati internet 1980-ndate lõpus, kui tekkisid esimesed interneti teenusepakkujad ning laialdaselt hakkas see levima 1990-ndate keskpaigas. Tekkis „World Wide Web“, kasutama hakati meili teel suhtlemist, internetis uudiste lugemist jne. (2)
Eestis hakati interneti suuremal määral kasutama projekti „Tiigrihüpe“ raames. See on riiklik projekt, mis käivitati 1996. aastal ning mille põhirõhk on hariduse infrastruktuuri arendamisel. Tiigriprojekti raames koolitati välja haridustöötajaid ning koolides vahetati välja arvutid, et tagada muutus olukorras, kus mõned aastad varem taasiseseisvunud Eesti jõuaks IT-alal järgi Lääneriikidele. Praeguseks on see eesmärk täidetud ja Eesti on IT-alal üks juhtivaid riike, näiteks on meil väga kõrge internetikasutajate protsent kogu elanikkonnast. (3)Interneti positiivsed küljed
Laias laastus võib interneti head küljed jagada kahte suurde rühma. Esimest gruppi võib pidada meelelahutuslikuks, kuna internet on lõputu ning „aega surnuks lüüa“ on seal väga kerge, olgu selleks siis ajalehtede sirvimine, suhtlemine või mängimine. Teiseks rühmaks saab lugeda eneseharimist hõlbustavaid lehti, on küllaltki raske esitada küsimust, millele „internet“ vastus ei teaks. Inimesed otsivad valdavalt materjali internetist, näiteks kui kooli jaoks on vaja essee või mõni muu kirjatöö esitada, tehakse ikka esimese asjana lahti Google või mõni muu otsingumootor . Samas leidub internetis ka hulgaliselt infot selle kohta, mida koolis või tööl tegelikult vaja ei lähe, kuid mis on siiski hariv või edendab mõnd hobi. Tegin ka ise päringu teema kohta, mida mina põnevaks pean ja leidsin kohe väga palju õpetusi selle kohta, kuidas ehitada endale sisepõlemismootoriga mudelauto .
Kõige tavalisem argument interneti kasulikkuse poolelt on väga hõlbus suhtlemine tuttavate ja sõpradega, samas ka võõrastega, näiteks videokõnede kaudu, e-posti teel, suhtlusvõrgustikes või jutukates. Tänu sellele, et internetikasutajaid on meeletult palju, on internet väga hea koht ka uute tuttavate või mõttekaaslaste leidmiseks. Sellise tegevuse puhul tasub alati olla väga ettevaatlik, kuna internetis ei pruugi inimesed olla sellised, nagu nad ennast väidavad olevat. Pahatihti on inimesed halva peal väljas ja üritavad mõelda välja asju või mängida kedagi teist, selleks, et saada ligipääs ohvri isiklikule infole, näiteks pangakontole vms.
Teine on meelelahutusliku ja/või hariva info küllus. Saan tuua kohe näite enda pealt, sest peaaegu alati kui ma arvuti lahti teen, avan ma esimese asjana mõne uudisteportaali ja vaatan , mis maailmas toimub. Väga mugav ja lihtne. Ka saavad näiteks ajakirja või ajalehe sõbrad, kes loevad väljaannet internetist, kiiremini info kätte, kuna kui ajakiri ilmub paberkandjal kuus vaid korra, siis internetisõbrad saavad uue info kätte kohe, kui see on veebilehele üles laetud. Kellel on huvi ja tahtmist, võib õppida internetist mida iganes ta vaid soovib, kuid samas tasub ka info autentsust kontrollida, muidu võib juhtuda, et materjal on vigane või lausa väär.
Asjad, mida internetist rääkides puudutamata ei saa jääda, on kindlasti suhtlusvõrgustikud. On ju teada, et neil on sadu miljoneid kasutajaid üle maailma. Tuntuim neist kindlasti Facebook . Tegelikult väga hea koht, kõik, mida inimestega suhtlemiseks vaja, on olemas, näiteks vestlemise võimalus ning kommuunide ja ürituste loomise võimalus. Eriti hea, kui su sõbralistis on palju tuttavaid ja sõpru, siis ei ole ju sünnipäevakutseid vaja välja printida ning igale ühele eraldi helistada, saad nad kõik korraga kutsuda ja isegi jälgida seda, kui paljud on lubanud tulla ning kui paljud mitte. Jällegi teine asi on see, et Facebook muutub mõnede inimeste jaoks liiga tähtsaks, neil on vaja seda iga 10 minuti tagant kontrollida ja oma staatust uuendada. On tehtud palju sellealaseid uuringuid, vaadatud kui palju inimesed näiteks tööd tehes Facebooki kasutavad ja tulemused ei ole eriti head. Toon näiteks küsitluse, kus osales umbes 3200 tööl käivat inimest, ning üle 40% neist tunnistas , et külastavad ajal, mil nad peaks tööd tegema, lehti, mis ei ole tööga seotud. Tegelikult on seda väga palju ning paljud ettevõtjad teavad seda ja kasutavad vastumeetmeid, et parandada töötajate efektiivsust . Tavaliselt lihtsalt blokeeritakse tööarvutis ära lehed, mida töötajad sageli külastavad, et tööst „viilida“. Siiski pean mina suhtlusvõrgustikke pigem positiivseteks ning sellepärast liigitan nad interneti heade omaduste alla. Küll tulevik näitab, kas ka mina hakkan selliseks , kes töötegemise ajal kellegi pilte sirvib või sõpradega nädalavahetuse plaane arutab.(4)
Nagu selgub , on internetis väga palju ka harivat informatsiooni. Eelkõige lisavad materjali need, kes juba on targad ja kes loodavad, et on ka teisi nendesuguseid ja nad saavad tundma õppida midagi, mida nad veel ei oska. On väga palju lehti, kus on kirjas õpetussõnu, infot või muud säärast erinevate asjade kohta. Tavaliselt pöörduvad inimesed esimese asjana Wikipedia poole, mille sisu on vabalt muudetav kasutajate poolt. Sealt tekib probleem info õigsuse kohta. Olen ka ise selline, kes tavaliselt esmalt Wikipediasse vaatab, kuid senimaani olen ka alati vaadanud mõnda muud otsingumootori soovitust, et veenduda, et kättesaadav info oleks tõene. Kahju, et on pahatahtlikke inimesi, kes lihtsalt oma lõbuks või „ nalja pärast“ laevad üles materjali, mille sisu on puudulik või vale. Nagu öeldakse: „Issanda loomaaed on kirju!“ Siiski loodan, et on rohkem neid inimesi, kes ei ole paha peal väljas ja kellele tõesti meeldibki teisi inimesi aidata.
Väga kasulik on kasutajatele ka see, kui riik teeb kõik endast oleneva, et ajaga kaasas käia ning IT-vallas konkurentsis püsida. See tähendab internetikasutajale kiiremaid ühendusi, mugavamaid teenuseid jne. Eesti on selles vallas väga heal tasemel. Maailmas pole just palju riike, kus nii paljusid teenuseid saab teha kodust lahkumata, läbi interneti. Juba väga paljud materjalid kooli jaoks on internetis olemas, siinkohal mõtlen ma väljatöötatud süsteeme, näiteks e-Kooli keskkonda või Õppeinfosüsteemi. Ülimalt mugav on loengus räägitud informatsioon kodus oma arvutist uusti läbi lugeda, saada koolilt teateid ürituste vms kohta, näha jooksvalt oma hindeid ning ka tunniplaan on internetis olemas. Tavakasutajate jaoks on kasulikud teenused internetipanga kasutamise võimalus, samuti saab võrgus esitada ka oma tuludeklaratsiooni. Palju on ka vähemtuntud võimalusi, näiteks saab oma arvutist lahkumata esitada kaevetööde teostamise avaldusi, avaliku ürituse taotlusi ja samuti saab endale koju tellida näiteks Euroopa ravikindlustuskaardi.

Interneti negatiivsed küljed

Nagu igas muus asjas, on ka interneti juures midagi halba. Tegelikult ei ole see negatiivne osa vähemtähtis, kuna tegemist on tõsiste asjadega. Nagu eelpool mainitud , internetis ei pruugi inimesed olla need, kes nad väidavad end olevat. See tähendab, et võõraga suheldes on väga raske aru saada, kellega sa tegelikult räägid. Ka identiteedivarguseid on lihtne läbi viia, e-posti või Facebooki kontot tehes ei küsi keegi sult, kes sa tegelikult oled ja kas sinu sisestatud nimi on ka tegelikult sinu oma. Samas oleks seda ka küllaltki võimatu kindlaks teha ning kui mõni sotsiaalvõrgustik hakkaks ukselt uksele käima ja kontrollima, kas inimene on tõesti see, kes ta väidab end olevat, kaotaks leht populaarsuse üsna pea, kuna see oleks tülikas nii kasutajale kui ka lehekülje haldajale.
Järgmiseks negatiivseks teguriks tooksin ma viirused , pahavara ning rämpsposti ehk spam -i. Pahavara levitajateks on tavaliselt häkkerid, kes üritavad ohvrite arvutid nakatada viirustega, et see siis kokku jooksutada või sealt informatsiooni, näiteks salvestatud paroole, varastada. Viirused võivad arvutisse jõuda väga kergesti, näiteks saadetakse laiali meeletutes kogustes rämpsposti suvalistele meiliaadressidele, lootuses, et keegi avab mõne manustes oleva faili või klikib kirjas olevale lingile. Tegelikult on olemas kahte tüüpi häkkereid, võib öelda, et üks osa neist on „head“ ja teised „halvad“. Head häkkerid on need, kes testivad erinevaid süsteeme, et leida nende nõrgad kohad, need parandada selleks, et kaitsta kogu süsteemi pahade häkkerite eest. Tõenäoliselt on siiski rohkem häkkereid, kes üritavad kellelegi käru keerata ja sedapidi mingit tulu teenida. Muidugi on ka neid, kes lihtsalt tahavad näidata, et ükski süsteem ei ole kaitstud ja teevad seda peamiselt „lõbu“ pärast. Hea näide siinkohal on rühmitus „ Anonymous “. See on häkkerite kogukond , kes peale Megaupload.com-i sulgemist hakkas protestiks suuri veebilehti kokku jooksutama nii, et need ei oleks enam ligipääsetavad. Nad suutsid maha võtta ka näiteks nii suure ja tugeva asutuse veebilehe kui seda on FBI. See kõik toimus tegelikult sellepärast, et maailmas üritati läbi suruda ACTA -t, mis kujutas endast võltsimisvastast kaubanduslepingut. See lepe oleks tegelikult ka peaaegu läbi läinud, kuid kui rahvas teada sai, et sellist asja planeeritakse, hakati protestima ja seda ülemaailmselt. Proteste korraldati isegi Eestis, näiteks Tartus ja Tallinnas. Pahameeletormi tekitas rahvas see, et tunti ennast tsenseerituna. Samuti oli üks faktor see, et ACTA on väga salastatud projekt ning see avaldati esimest korda WikiLeaksis. ACTA näeb ette autoriõigusteta materjali kasutamise eest isegi vangistust või rahatrahve. On öeldud nii, et kui ACTA mõjutab suurte firmade käitumist, näiteks Youtube-i vms, siis nemad teevad ümberkorraldusi, mis hakkavad mõjutama tavatarbijaid ning see võib viia eneseväljendamise või sõnavabaduse piiramiseni.(5)
Eelpool käsitletud probleem tuleb tegelikult sellest, et internetis liigub ringi tohutul hulgal võltsmaterjali, alustades lauludest ja lõpetades spetsiaalsete ülesannete täitmiseks loodud programmidega. Kui inimesed jagavad piraattarkvara, ei saa nende programmide või loomingu eest raha nende loojad . Mina olen iseenesest internetipiraatluse vastu, kuid ei saa väita, et ma ei oleks kunagi midagi tõmmanud, mille eest tegelikult maksta tuleks. Samas ei saa ka vastupidist väita. Olen arvamusel, et inimesed peaksid maksma tarkvara eest, mida nad kasutavad, kuna kui arendajad raha ei saa, siis tõenäoliselt kuivab mingil ajal äri kokku ning see on ebaõiglane ka nende kasutajate suhtes, kes selle eest maksnud on. Tavaliselt ei olegi need, kes ütlevad, et neil jääb raha saamata, mitte tarkvarafirmad, vaid pigem loominguga tegelevad ettevõtted, olgu selleks siis filmid või muusika . Suur osa üldusest on tegelikult arvamusel, et produtsendid ja plaadifirmad saavad niigi meeletult raha ja mille jaoks neile siis veel juurde anda.
Väga negatiivne on ka see, et toimuvad küberrünnakud. Neid tehakse selleks, et halvata mõne riigi infosüsteemide töövõimet, sellega vähendada nende kaitsevõimet ja neid rünnata. Paljud riigid mõistavad küberrünnakuid hukka, kuid neid toimub siiski. NATO poolt on avaldatud seisukoht, et ka küberrünnakud mõne liikmesriigi vastu võivad põhjustada liikmesriikide mobiliseerimise ning sõja kuulutamise rünnanud riigile.(6) Samuti tehakse küberrünnakuid suurte firmade vastu, et neilt siis informatsiooni varastada, näiteks toodete andmed, see kuidas nad ehitatud on. Näiteks toimusid 2011. aastal suured küberrünnakud Sony vastu, neilt varastati umbes 2000 kliendi nimed ja meiliaadressid, et neile ettevõtte nime alt petukirju saata. Samal aastal varastati Sony-lt ka umbes 100 miljoni PlayStation Network kasutajate andmed ning see intsident läks Sony-le maksma rohkem kui 170 miljonit dollarit.(7)
Ka Eesti vastu on toimunud küberrünnakud. Kõik ju mäletavad 2007. aasta aprillis toimunud rahutusi, mille põhjustas vene elanikkonna pahameel Punaarmee sõjamonumendi teisaldamise pärast. Monumendi teisaldamine põhjustas ägeda tüli Eesti ja Venemaa vahel. Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Ajaleht Economist nimetas rünnakuid enneolematult keerukaiks. Linnar Viigi sõnul olid rünnaku all mitmed missioonikriitilised arvutid nagu näiteks telefonikeskjaamad. Ta avaldas arvamust, et üksikisikute ja organiseeritud kuritegevuse oskused ei võimalda taolise ulatusega rünnakuid ilma riikide ja suurte telekomiettevõtete abita ette võtta. Esialgsed rünnakud ei olnud tehniliselt keerukad , piirdudes spämmi ning kübervandalismiga. Hajutatud teenusetõkestamise ründed valitsusasutuste vastu algasid 30. aprillil . Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, eesmärgiga takistada rünnete blokeerimist. Rünnete läbiviimiseks kasutati üle maailma hajutatud botnette. Rünnakute kestus ulatus mõnest minutist kümne tunnini. Sihtmärke tabasid andmevood võimsusega kuni 90 miljonit megabitti sekundis. 3. mail sattusid lisaks valitsusasutustele rünnaku alla eraettevõtted. Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht. Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka. Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad , kuid kulukad.(8)
Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Küberkiusamise vältimiseks soovitatakse inimestel näiteks kiusaja konto suhtlusvõrgustikes ära blokeerida, kopeerida halvustavad teated ja sõnumid, et neid hiljem tõestusmaterjalina kasutada.(9)

Kokkuvõte

Internet on üks suur ja kirju, omaette seisev maailm. Seal on nii head kui halba, toredaid inimesi kui ka neid, kes iga hinna eest teistele halba soovivad. Nagu selgub, on interneti juures positiivset väga palju, kuid samas on ka päris palju negatiivset. Ei saa üheselt väita, et internet oleks hea või halb, väga palju oleneb kasutajast endast. Iga inimese prioriteedid on erinevad, kui sa oled ise rumal, siis on väga suur võimalus, et keegi sul naha üle kõrvade tõmbab. Öeldakse ju, et „ Loll saab kirikus ka peksa“. Muidugi on ka vältimatuid asju, nagu näiteks küberrünnakud või- kiusamine. Minu jaoks on siiski internet pigem positiivne, kuna olen küllaltki teadlik, mis internetis tegelikult toimub, et kõik ei ole nii lilleline nagu paistab. Üritan vältida tundmatu sisuga lehti ning ei avalda oma isiklikke andmeid.

Kasutatud materjalid

http://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet

http://www.tiigrihype.ee/et/tiigrihuppe-sihtasutus

http://moneyland.time.com/2012/03/13/youre-wasting-time-at-work-right-now-arent-you/

http://et.wikipedia.org/wiki/ACTA

http://www.postimees.ee/843952/briti-minister-kuberrunnakud-voivad-samuti-kaivitada-nato-5-artikli/

http://www.e24.ee/448672/kuberrunnakud-sony-vastu-jatkuvad/

http://et.wikipedia.org/wiki/2007._aasta_k%C3%BCberr%C3%BCnnakud_Eesti_vastu

http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/