Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadussõda ja selle eelnenud ning järgnenud sündmused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal algas Vabadussõda?
  • Kellega sõditi?
  • Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid?
  • Mis seda olukorda muutis?
  • Kellega sõditi Landeswehri sõjas?
  • Millal see toimus?
  • Miks omas sõda Landeswehri vastu eestlastele erilist tähtsust?
  • Mis selle sõja lõpus Eesti sõduritele nördimust tekitas?
  • Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919 aasta suve sündmustega?
  • Millised raskused probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda?
  • Mis põhjustas majanduskriisi 1920 aastate esimeses pooles?
  • Mis selle käigus muutus?
  • Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme?
  • Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1 detsember 1924?
  • Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi tagajärjed Eesti jaoks?
  • Kes olid vabadusõjalased?
  • Miks hakati 1930 aastatel tegelema põhiseaduse muutmisega?
  • Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi?
    Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu.
  • Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis?
    Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel).
  • Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised.
  • 1. veebruar Valga ja Võru lahing
  • 4. veebruar Petseri lahing
  • 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing
  • Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus?
    Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. Landeswheri vägedeks oli Kuramaa ja Liivimaa Rüütelkond.
  • Miks omas sõda Landeswehri vastu eestlastele erilist tähtsust?
    Eestlased saavutasid võidu põlise vaenlase ja vastase üle.
  • Mis selle sõja lõpus Eesti sõduritele nördimust tekitas?
    Landeswehri sõjas hukkus palju mehi ning tänu sellele oli raske Venemaale vastu saada.
  • Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919. aasta suve sündmustega?
    23. juuni - Võidupüha
  • Kirjelda Tartu rahu sõlmimist: kuupäev, olulisemad osalejad (diplpomaatide nimed), rahulepingu sisu ja tähtsus poolte jaoks.
    1920. aastal toimus Eesti Vabariigi esindaja ja Nõukogude Venemaa esindaja kokkusaamine, kus võeti vastu Tartu Rahulepe. Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin.
  • Millised raskused, probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda?
    Tuli alustada nullist oma rahasüsteemiga. Vabadussõjaga tekkis suur välisvõlg. Põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimise ja tööloomade rekvireerimise.
  • Mis põhjustas majanduskriisi 1920. aastate esimeses pooles? (Põhjuseid on rohkem kui 1.)
    Linga lihtne laenuandmine, sõja raske mõju, meeste vähesus.
  • Kirjelda maareformi – mis selle käigus muutus?
    Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused ja võõrandati ka inventaar ja loomad. Metsad ja sooda jäid riigile ning kõik põllumaad jäid talunikele.
  • Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga seati Eestile uued eesmärgid, prioriteedid . Mis need olid?
    Strandmani põhimõtteks oli maksebilansi tasakaalustamine. Vähenes import, suurenes eksport , kärbiti riiklikke kulutusi. Püksirihm tõmmati väga koomale ja selline majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama.
  • Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik).
    Põllumeeste kogu (maarahvad) – Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson
    Eesti rahvaerakond (talurahvas) – Tõnisson, Poska, Jaakson , Vestholm
    Kristlik rahvaerakond ( kristlased ) – Kõpp, Rahamägi, Lattik
    Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) – Strandman , Anderkopp, Kukk, Piip
    Asunike koondis (väikemaapidajad) – Köster, Penno , Tief
    Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) – Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas
    Eestimaa Kommunistlik Partei
  • Kirjelda 1920. aasta põhiseadust.
    Võim oli rahval . Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem .
  • Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme?
  • Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924?
    Tallinnas toimus esimene riigipöördekatse, mis suruti koheselt maha.
  • Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi tagajärjed Eesti jaoks? Kuidas mõjutas see sisepoliitikat?
    Suleti tehaseid, põllumajandussaaduste eksport piirati ja nende hind kukkus nii palju, et väiksemad talunikud läksid pankrotti . Poliitikas taheti ühendada erakondi, aga see poleks toimunud, sest siis tekiks valitsuses veel suurem killustatus.
  • Kes olid vabadusõjalased? Nimeta nende olulisemad juhid.
    Vabadussõja veteranidest moodustatud keskliit . Nende mõte oli kokkusaamine, üksteise toetamine majanduslikult ja sõjalugude rääkimine. Tegelikkuses nad võitlesid erakondade ja nende käpardlikkuse vastu rahva abiga. Lõpuks hakati enda hulka võtma inimesi, kes pole vabadussõjas osalenud.
  • Miks hakati 1930. aastatel tegelema põhiseaduse muutmisega?
    Väideti, et põhiseadus on teine kõige vigasem asi riigis.
  • Kirjelda uut 1933.-1934.aasta põhiseadust.
    Suhteliselt sarnane praegusele põhiseadusele.
    Cassiel
    12. klass
  • Vabadussõda ja selle eelnenud ning järgnenud sündmused #1 Vabadussõda ja selle eelnenud ning järgnenud sündmused #2 Vabadussõda ja selle eelnenud ning järgnenud sündmused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Cassiel Õppematerjali autor
    Ajaloo kontrolltöö Eesti Vabadussõja kohta koos vastustega.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti iseseisvumine
    9
    doc

    Eesti iseseisvumine

    Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased,

    Ajalugu
    eesti rahvuslik liikumine 19-sajandil-eesti vabariigi kujunemine
    24
    docx

    eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

    1880 ● 1880 jakob hurt tülide tõttu peterburi pastoriks ● 1880 jannsen insuldi järel teovõimetu (suri 1890) ● 1881 reformimeelne aleksander II tapeti, keisriks slavofiil aleksander III ● 1882 jakobson sureb ● 1882 ajaleht valgus, venestusmeelne (jakob kõrv, hiljem k.a. hermann) ● 1883 eesti üliõpilasseltsi algus ● 1884 4.juuni otepääl õnnistati EÜSi lipp (praegune eesti lipp) ● kadusid tugevad liidrid ning rahvuslik liikumine vaibus venestamine (1770, 1880, 1980) ● ümberkorraldused äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks ● rahvuslik hoog vaibunud, aleksander III, eesti asevalitseja s. šahhovskoi, liivimaal m.zinovjev ● eestile vene seadused, vene keel asjaajamiskeel, tsensuur, toetati õigeusu kiriku tegevust, aga ei suudetud eestlastele peale suruda ● 1887 venekeelne õpe al 3, 1892 venekeelne õpe al 1 kl, 1983 venekeelne õpe ülikoolis

    Kategoriseerimata
    Eesti iseseisvumine
    5
    doc

    Eesti iseseisvumine

    maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus

    Ajalugu
    Vene- ja Eestiaeg
    6
    rtf

    Vene- ja Eestiaeg

    36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes)

    Ajalugu
    Vabariigi teke ja omariikluse kaotus
    16
    doc

    Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

    Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.

    Ajalugu
    VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL
    74
    pdf

    VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL

    VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL      Vaimuelu Poola ajal  ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide  gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar  ● Jesuiidid ­ katoliikliku mungaordu ​Societas Jesu​  liikmed.  ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga.  ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga  ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid.  ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto.    Vaimuelu Rootsi ajal  ● Luteri usk.  ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli  katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele  see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine ja maailmasõda
    12
    docx

    Eesti iseseisvumine ja maailmasõda

    1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts)

    Ajalugu
    Eesti uusima aja ajalugu
    43
    pdf

    Eesti uusima aja ajalugu

    Rahva vastu suunatud sõjaväeosad läks üle rahva poolele. Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, kehtestatud kõik kodanikuõigused, 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda,

    20. sajandi euroopa ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun