Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3
Unustab, et kõik esinejad ei saa olla sarnaselt head ning neil kõigil on omad käitumise iseärasused. 5. Suudab tihtipeale kuulata järje-pidevalt vaid siis, kui esitus on hästi struktureeritud, vastasel juhul võib kaotada kuulamisjärje. Püüd üles kirjutada kõike öeldut viib selleni, et ei kuulata tähelepanelikult. 6. Kuulab põhiliselt fakte - kuupäevi, nimesid, valemeid jms., mida on aga raske meelde jätta ning on tihtipeale ka tähtsusetud. Samas jätab tähele-panuta mitteverbaalse kõne. 7. On olnud vähem kogemusi seoses "raske" kuulamisega. Eelistab kee-ruliste intervjuude jälgimistele kergesti jälgitavaid TV- ja raadio-programme. Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu. 8. Kipub segama vahele, vaidlema. 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob häiringuid ise
isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik need ära mainitud hoiakud olulised. Kliendid jälgivad seda, kuidas ma teenindan ning nendega suhtlen. Nad saavad näogrimassidest aru, kui mulle midagi ei meeldi või kui ma olen vihane. Üldiselt ma üritan ikka seda jälgida, kuidas ma kehakeelt kasutan, aga ega see lihtne ei ole
Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine
kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba
või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu?
parimat Araabia külalislahkust • Viiel järjestikusel aastal World’s Leading Airline tiitel • Maailma kalleim lennupilet https://www.youtube.com/watch?v=YBLjIHTiGpI IATA • …on Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (The International Air Transport Association); • asutatud 19. aprill 1945; • 268 lennufirmat (2016); • lennujaamakood 3 tähte; • lennufirmakood 2 tähte; IATA treeningkursuse teemad • Klienditeeninduse edendamine • Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise oskused • Klientidega kontaktiloomise tehnika • Kultuuride vaheline teadlikkus • Stressiga toimetulemine Kasutatud kirjandus ● Skytrax [http://www.worldairlineawards.com/awards/world_airline_rating.html ] ● IATA [ http://www.iata.org/training/courses/Pages/airline-customer-service-talm51.as px ] ● Wikipedia [https://goo.gl/Yf7eOB] ● Etihad [http://www.etihad.com/en/about-us/corporate-profile/] ● Etihad wikipedia [https://en.wikipedia
hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas
inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
Risustatud sõnumid tekitavad heal juhul segadust, halval juhul aga võõrandumist. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud. Ta on seal olemas, kuid varjatud kujul. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 42-43) Kehakeel Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli
lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele
Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/ Kuulamine sisaldab suuliste sõnumite vastuvõtmist teistele inimestelt. Lisaks verbaalsetele sõnumitele võtame vastu paralleelselt ka mitteverbaalseid sõnumeid. Seega sõna kuulamine sisaldab peale sõnalise sõnumi ka mittesõnalise sõnumist arusaamist. Samuti on kuulamise efektiivsemaks muutmiseks vajalik tagasiside küsimuste näol. Käesolev referaat piirdub ainult kuulamise kitsama tähenduse (s.o. ilma mitteverbaalse käitumise ja küsimuste esitamise) vaatlemisega, hea ja halva kuulamise erinevuste välja selgitamisega ning soovitustega paremaks kuulajaks saamiseks. 1. Ärikommunikatsioon Mis on ärikommunikatsioon? Mille poolest erineb ta teistest kommu- nikatsioonidest? Miks peetakse suhtlemisoskust äritegevuses esmatähtsaks? Võib-olla aitab nendele küsimustele paremini vastust leida, kui vaadelda eraldi äri (business) and kommunikatsiooni (communication).
Õppenõustamine on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse 3 erinevat õppenõustamisteenust: · Logopeediline nõustamine on lapse suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamise või arendamise võtete soovitamine. · Psühholoogiline nõustamine on lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega. · Sotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapsega seotud sotsiaalsete probleemide ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine. Spetsialisti vastuvõtule registreerimiseks kontakteeruda õppenõustamisekoordinaatori Liivia
Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja jõulisust meeldiva isiku märkamisel. Näost paistab unelevat rõõmu
Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele. Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: näoilmeid või hääletoone; nalju ja sarkasmi; üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline.
Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel *korge enesehinnang *kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis *”kaitsepookimine” - ette hoiatamine - vastuargumentide pakkumine - nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele.
ümbritsevast. Selgub laste sõnavara ja väljendusoskus. · Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.) · Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test -- mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7) · Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest. · Mitteverbaalse loogilise mõtlemise katse (nt. grupeerida kujundid ühiste tunnuste alusel.) · Lugemisoskus. · Õpivõime, ülesande selgitamine ja õppimine. Vahepeal tehakse midagi muud, siis küsitakse sama ülesannet. Kui ülaltoodud ülesannete lahendamisel saavutatakse eakaaslastega võrreldes oluliselt nõrgemaid tulemusi, viitab see kognitiivse arengu mahajäämusele. Tuleks kaaluda individuaalset õppekava, parandusõpet, tasanduskooli või lihtsustatud õppekava.
abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast
25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised 1989- WPPSI-R Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele vanuses: 3 kuni 8 aastat 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) Wechsleri testi alaskaalad
25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised 1989- WPPSI-R Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele vanuses: 3 kuni 8 aastat 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) Wechsleri testi alaskaalad
fantaasiamängude puudumine, võimetus suhelda, kontakti võtta. Aspergeri sündroom- On üks autismi spektri häiretest. Esinevad raskused sotsiaalses suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad. 5. Mis on Downi sündroom? Pärilik haigus, mida põhjustab liigne 21.kromosoom- vaimne arenematus, madal lihastoonus, skeletianomaaliad, varane suremus sageli (tänapäeval elab ca 40. aastani). Risk suureneb ema vanusega. 6. Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas? • Laps arendab uusi oskusi, võistleb, paneb ennast proovile
Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited: · Teid vaadates jääb mulje, et olete erutatud/ vihane/ kurb/ üllatunud/ hirmul · Mulle näib, et te tunnete end veidi ... · Te nähtavasti tunnete end ... · Te paistate olevat veidi/ väga/ kohutavalt/ täiesti... Rääkija tundeid peegeldatakse, kui rääkija... · ...emotsioonid mõjutavad sündmuste käiku · ...sõnad on vastuolus tema mitteverbaalse käitumisega · ...on valmis oma teadvustamata tundeid analüüsima Kuulaja tunnete kirjeldamine "mina-" sõnumina Kuulaja kasutab seda tehnikat tugevatest negatiivsetest või positiivsetest tunnetest vabanemiseks. Kui kuulaja iseennast jälgides on avastanud midagi, mis takistab teda osutamast teisele täit tähelepanu, on parem teisele seda öelda. Vastasel juhul võib takistust ka partner märgata ja seda võib-olla valesti tõlgendada. Näide:
Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv?
mõistmise jaoks. Nagu on väitnud semiootikaguru Juri Lotman (Lotman, 2000 (1969) ): „Meid ei üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll oleme vägagi hämmastunud (ja isegi pahased), kui me ei saa aru kunstiteosest, mis on kas liiga uudne või liiga vana.“ Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista
probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: - sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; - sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; - sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: - näoilmeid või hääletoone - nalju ja sarkasmi - üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi ,,see on äge", mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega
vahel. lähtekoht: konflikt võib aidata suurendada intiimsust (kuid mitte alati) probleemi hoidmine fookuses enda tunnete selge väljendamine (ei pea alati karjuma või vägivaldselt käituma. võib öelda, et sa solvasid/ärritasid mind) tunnete põhjuste välja toomine häirivast käitunisest rääkida võimalikult konkreetselt (asjast tuleb konkreetselt rääkida mitte laialivalguvalt) efektiivsema kommunikatsioon suunas: verbaalse ja mitteverbaalse info kokkulangevus mitme kanali kasutamine tagasiside küsimine olla arusaadav omapoolsete hinnangute ja tõlgenduste vältimine Rääkija ''kohustused'' sama keele kasutamine öelda mitut moodi(verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas) erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne)
Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et liigutustest saadud teave on tõesem. Igal zestiklastril on teatud struktuur, mis on võtmeks järgnevate liigutuste etteaimamisel ja
Tavalised on arusaamisega seotud probleemid (raske mõista metafoore või väljendeid, mida pole 3 üksikasjalikult ära seletatud.) Isegi piisava keelelise arengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Paljud räägivad ebaselgelt või vaikselt. Mitteverbaalse suhtlemise probleemid on silmnähtavad kõikidel juhtudel. Tegemist võib olla näomiimika vaesusega, näoilme ja zestide puudumise, vähesuse või stereotüüpsuse ja halva distantsitunnetusega teiste inimestega suheldes. Motoorika on eriline, kõnnak on vantsiv ja rütmiliselt õõtsuv, kehahoiak võib olla jäik kui tinasõduril. Peenmotoorsetes ülesannetes erilise huvitatuse ja piisava motivatsiooni korral võivad olla üllatavalt osavad. Teismeeas on palju sekundaarseid raskusi
sõnadega kokku. Mikrosignaalide alla kuuluvad silmatera ahenemine ja suurenemine, kulmude kerkimine, sage pilgutamine, punastamine, higiseks tõmbuv laup ja nii edasi. Vestlemisel pööratakse suurt tähelepanu just silmadele. Päevavalgel on võimalik lugeda inimese suhtumist ja meeleolu silmade järgi. Kui silmaterad suurenevad, on inimene erutatud. Ahenevate pupillide puhul on isik tige ja sünges meeleolus. Mitteverbaalse suhtlemise puhul tuleb palju pisidetaile jälgida, et mitte inimesi vääriti mõista. KOKKUVÕTE Paljud inimesed soovivad endale võimet lugeda teiste inimeste mõtteid. Me ei saa küll sõna- sõnalt teada, mis teiste mõttemaailmas toimub, kuid me saame üldise pildi kehakeelt jälgides. Antud teose läbilugemisel on võimalik mõista isikute mõtteid läbi nende kehakeele.
WAISist rääkides kohe tuleb esile testi positiivne pool: 1. Küsimused on grupeeritud sisu järgi, seega testi lahendajad võivad jälgida, kus nende nõrk ja tugev pool on; 2. Test eeldab, et inimene teeb ise ka midagi peale lihtsa vastamise küsimustele. Raven-i test määrab inimese võimet moodustada seoseid ja mõelda analoogia järgi. Teiste sõnadega Raven-i test on keelest ja kooliprogrammist sõltumatu, mitteverbaalse IQ test. Suurtest statistilistest uuringutest rääkides, Uuel Meremaal läbiviidud IQ testi järgi (7731 osalejat) tulid esile statistiliselt olulised seosed. Pikemad inimesed on intelligentsemad, sugude vaheline erinevus ei olnud statistiliselt oluline ja üle 40-aastaste inimeste intelligentsus langeb enamasti tänu informatsiooni töötluse kiiruse ning mälu võimelisuse langusele. IQ ei erinenud oluliselt juuste värvi poolt
jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL Normitud keele grammatika on standardiseeritud, st on välja valitud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Puudub mitmekesisus(saab olla ainult kas õige või vale). On arendatud tavaliselt kohamurrete baasil(siis, kui tekkis vajadus, levis kirjaoskus, levis kooliharidus, levis meedia). · normikeel muutub iseseisvaks sõnad ja grammatilised vormid, mis puuduvad kohamurretes · puudub regionaalne identiteet
võrdlemisi hiline nähtus. Seda võib otsustada muuhulgas selle alusel, et kõikidel kõneorganstel on lisaks teisigi, primaarseid funktsioone. Hambaid, huuli ja keelt kasutatakse söömisel, kopse hingamisel jne. Mitteverbaalne suhtlus lisaks rääkimisele vahendab inimene infi ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni. Sageli vahendab hääl ka saatja emotsionaalset ja tervislikku seisundit (aevastamine, köhimine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad mitmesugust infot emotsionaalse seisundi kohta (viha, rõõm jne). Ka hoiakute, vastuvõtjasse suhtumise, isiksuse, vanuse ja soo kohta.
1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte
siginenud,,. Edasi lähevad sõnavara ja seisukohavõtud järjest karmimaks, eriti pärast seda, kui esimene kokkupuude osapoolte vahel on juba toimunud ja sellest ei ole mingit abi olnud. Viimase kokkupuute võimalikku sõnavara ma teatud põhjustel välja tooma ei hakka. Koos sõnavara muutumisega muutub ka hääletoon, hääle valjudus ja miimika. Konflikti algfaasis on sõnum kindlasti tahtlik verbaalne, hiljem süveneb tahtmatu verbaalse ja tahtmatu mitteverbaalse sõnumi osakaal. Kindlasti on kardinaalselt erinev esimese ja viimase käitumise sõnavara. Kui algfaasis mitteverbaalne sõnavara praktiliselt puudub, siis viimases kontaktis on selle osakaal eeldatavasti vähemalt viiskümmend protsenti. Konflikti tagajärjed Konfliktil ei pruugi alati olla positiivsed tagajärjed. Kui konflikt väljub sündsuse piiridest, on negatiivsed tagajärjed kindlasti tulemas. Näiteks isiksuste vahelist läbisaamist mõjutab
põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga
Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me sõnumit edasi anname. Samuti tuleks kontrollida erinevate häälitsuste ja parasiitsõnade kasutust. (Tooman & Mae, 1999, lk 113) Küsimusi tuleks esitada oskuslikult. Tuleb teha vahet, millal on kasulik esitada kinniseid küsimusi ja millal lahtiseid küsimusi. Suur osa klienditeenindaja tööst koosnebki klientide küsimustele vastamisest. (Tooman & Mae, 1999, lk 129-133) Mitteverbaalse suhtlemise alla kuulub kehakeel. Kehakeelt tuleb kasutada oskuslikult, et see mõjuks kliendile oskuslikult. (Tooman & Mae, 1999, lk 137) Hea teeninduskeele tunnuseid on väga palju. Nende jälgimine on oluline, et kliendil jääks asutusest hea mulje. 1.2. Tüüpilised teeninduskeele vead Selleks, et olla tippteenindaja on oluline teada, millised on teeninduskeele kõige tüüpilisemad vead. See on oluline, sest tihti ei märgata iseenda puuduseid või ei tulda selle peale, et teatud
2. ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks. Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, mis omandab tähenduse alles pärast seda, kui grupi liikmed talle tähenduse annavad. Kineesika on mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimine. Sapiri-Worfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi, tööriistu, oskusi, mis aitas kaasa grupi kultuuribaasi tekkele. Jahindusühiskonnad olid organiseeritud mitmest perest koosnevatesse hõimudesse, milles naised korjasid oma perele, jahisaak jagati kõigi vahel
katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi
mingisuguse lahenduse. Eesmärgi poole töötamise osas võib tihti tulla ette sünkroniseeritud liikumisi ning grupi rütmi tekkimist. Iga järgmine harjutus areneb välja eelnevatest liikumistest. Oluline osa tunni juures on inimese sulgemine. Juba avatud inimene tuleb kindlasti ka enne ärasaatmist uuesti kinni panna. Selle jaoks on hea võimalust näiteks paberile tunnete panemine (kritseldamine või joonistamine) ja seejärel tagasiside ring – selles ühendatakse verbaalne kogemus mitteverbaalse, tunnis läbiviidud, tegevusega. Tundi läbi viies tasub alati meeles pidada seda, et tegemist on vaba, raamideta tunniga. Alati tuleb vaadata, kuhu mõni tegevus välja viib. Näiteks kui grupp on parasjagu mingi Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 6 harjutusega väga hõivatud, aga ajaliselt oleks vaja lõpetama hakata, siis terapeut ei katkesta gruppi enne, kui nad kõik on lõpetanud. Nii ei jää miski poolikuks ning võib
Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: · Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
Üleüldse väldi viha ja vihastumist. 7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust. 8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama. 9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid. 10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad. Olulised on ka käitumisoskused, mis võib jaotada üldiselt kaheks: mitteverbaalne ja verbaalne. Mitteverbaalse suhtlemise juures on oluline silmside, näo väljenduse rikkus, hääletoon, zestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine, teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade
1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde; 2) enese kordumatute isiksusejoonte markeerimine, mis väljendub isikupärases stiilis, teatud ainuomaste arutlus-, lähenemis-, pöördumis- või vastusvariantide kasutamises ja värvikas imagos. Mõjutamisoskus hõivab järgmised oskused:
karakter – mitmeplaaniline ja dünaamiline tegelane Commedia dell'arte – praeguseks hääbunud teatriliik, seotud Itaaliaga, rändtruppide teater, kus truppidel polnud kindlaid hooneid. Näitlejad kasvasid näitlejate perekonnas, suured dünastiad, abielluti üksteisega. Nimetati kindlate reeglitega improvisatsiooniteatriks, nt 2 paari noori armastajaid, 2 vanameest, teenrid, arstid, sõjamehed, advokaadid, paavst, kuid paavsti üle ei tohtinud nalja teha (kirikuvõim) Mitteverbaalse tegelase loomise vahendid: paralingvistika – kõik mis seotud kõnega, aga pole ise kõne (tämber, tempo, naer, nutt) kineesika e ekstralingvistika – kõik, mida näitleja teeb kehaga, näoilmed, žestid proskeemika – liikumine ruumis välimus – grimm, kostüüm, soeng nulltasand – neutraalsed märgid, nt vaikus, liikumatus miinusvõte – millegi tugeva silmatorkav puudumine, nt muusika järsk kadumine, paruka äravõtmine 9. Aeg teatris Kaks tasandit:
Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete- negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs ... H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte Hoiakud ja väärtused Hoiaku kolm komponenti Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988)
ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
Käesolev teos pakub omaltpoolt kunstiteraapiate definitsiooniks järgmise selgituse: "Kunstiteraapia on kunstimeediumite loominguline kasutamine mitteverbaalseks ja/või sümboolseks suhtluseks toetavas keskkonnas, kus on selge kliendi-terapeudi suhe, saavutamaks isiklikke ja/või ühiseid terapeutilisi eesmärke, mis on indiviidile kohased." Niisiis on oluline mõista, et: (1) kunstiteraapia sisaldab endas üht kunstimeediumit (visuaali, tantsu, muusikat, tantsu või draamat) mitteverbaalse vahendina; (2) loomingulise keskkonnaga kaasneb aitamine ja usaldamine; (3) terapeutilises protsessis kasutatakse sümboleid, kujutlusi ja metafoore; (4) kliendi-terapeudi suhe on kindlaks määratud ja võib toimida, kui klient-kunst-terapeut (visuaalteraapias), kui suhtena läbi ühise muusika tegemise (muusikateraapias), kui toetav terapeut ja ise vastutav indiviid (tantsuteraapias) või kui kindlaks määratud terapeutiline
lugemist, erinevaid aluseid ja lähemalt näo puudutamisest, kaitseseisundist, kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine
annaabi.ee 
