Riskide ohjamine töökohal Töökeskkonna tingimuste eesmärgipärane parendamine Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid Isikukaitsevahendid Tervisekontroll regulaarne töötajate tervise jälgimine Kaebuste esinemine dünaamikas Audiomeetriline uuring Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine Lihastoonuse hindamine Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik. Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh kaelaõlavöötme lihastes, peavalu (nn
satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. • Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse. • Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, ning edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. • Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega. HAIGUSE KLIINILINE PILT • Inkubatsiooniperiood: 1-2 kuud • Eelnähtude periood: iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Valu, põletik, torkiv või kihelev tunne haavakohas. • Haiguse õitseperiood I : hingamishäired, ärritus- ja agressiivsusnähud, lihastõmblused, krambid, hüdrofoobia • II : võib kulgeda pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega
hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja pehmetesse kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on puuduva hüübimisteguri asendamine. Kõrgvererõhktõbi Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. Kurttummus Kurttummus on pärilik haigus mille tagajärjel inimene ei kuule ega saa rääkida. Downi tõbi Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kroomsoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21. kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma
inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemine.
või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad kahte rühma: - spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel - mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel. Allergia sagedasemateks nähtudeks on: - ninakinnisus ja vesine nohu või ninakinnisus - aevastamine - silmade ärritusnähtud (punetus, kipitus) - vilistav ja raskendatud hingamine - sügelevad nahalööbed Allergiiniga kokku puutudes vabanevad allergiku organismis mitmed erilised ained, mis tekitavadki haigusnähte. Üheks nendest ainetest on histamiin. Histamiini vastased ehk antihistamiinsed ravimid
ei taga piisavat inimese töövõime säilimist. · Pikaajaline sunnitud kehaasend-Kui tööd tehakse püsivalt ühes asendis, võib tulemuseks olla väsimus ning pikema aja möödudes valu ja seejärel kõik ülejäänud füüsilise koormusega kaasnevad sümptomid. · Lihaste või elundite mingi rühma ülepinge-selle puhul tekivad ülekoormusnähud enim koormatud kehaosas või lihases.Mehhanism ise toimib järgmise lihtsa skeemi järgi: esmalt valu, siis mittespetsiifilised mööduvad sümptomid, seejärel kroonilise haiguse teke ja väljakujunemine ning lõpuks invaliidistumine.
1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid
pidada väga lihtsat materjali, aga kui neile anda uut infot või neid segada, siis nad unustavad selle täielikult. Selline mälu on omane kroonilistele alkohoolikutele. Õppimisvõime langeb ka vananedes, kuid see on igal inimesel erinev. Pole teada, miks see nii on. Mälukaotus- ajust kaob info eelneva perioodi kohta, sest on toimunud ajutalituse häirumine. Võib tekkida näiteks ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrisoki tagajärjel. Need on mittespetsiifilised põhjused ja siiamaani pole teada, millistel konkreetsetel struktuuridel või funktsionaalsetel häiretel mälukaotus põhineb. Igal juhul kustutab häire primaarse mälu sisu. Esialgu ka osa sekundaarsest mälust. Sekundaarse mälu kadu sõltub kahjustuse sügavusest. Mis on huvitav on see, et unustamise ajaline ulatus koondub peale mõnda aega või mõnedel juhtudel kaob täielikult. On võimalik spetsiifiliste meetodite kaudu, näiteks nagu hüpnoosi, saada mälu tagasi.
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus.
Kuni 1970-ni kasutati metüülelavhõbedat seentevastase vahendina seemnevilja säilitamiseks. Mikroobide abil võib elavhõbe muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. Dimetüülelavhõbe kuhjub veekogude toiduahelas, kõige suurem sisaldus röövkalades. Dimetüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eriti suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Dimetüülelavhõbeda tagajärjel esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia (naha väärtundlikkus), tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia (närvinõrkus), üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (lihasvärin), kooma ning lõpuks surm. Üheks elavhõbedaga ohustatud töötajate grupiks on hambaravi asutustes töötavad inimesed
(ehk hingamine lihtsalt lakkab võimalik , .. väljenduvad haigustena inimesel-osad eluohtlikud) surm üle hingamisseiskuse). ·Hüpotermia korral suureneb Inimkehas on spetsiifilised(immuunsüsteemis) ja hemoglobiini afiinsus O2 suhtes ja hapniku vabastamine . . - mittespetsiifilised(võitleb kõige vastu, aga võib ka heade kudedesse on halvendatud (hingamine rakulisel tasemel!). . , vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid ·Hüpotermia korral tekib hüpoksia ja seetõttu atsidoos . (vere pH langus). pH muutused tingivad ka elektrolüütide
sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide antioksüdantne regulatsioon
Leukeemiliste lümfoblastide mikroskoopilisel uuringul jaotatakse nad raku suuruse ja ehituse alusel L1, L2 ja L3 alatüübiks. Immunoloogilisi uurimismeetodeid kasutades eristatakse B- lümfotsütaarset ja T- lümfotsütaarset ägedat lümfoidset leukeemiat. 85% ägedadest lümfoidsetest leukeemiatest on B- lümfotsütaarsed. Vastavalt tüübile valitakse raviskeem, sest ravile (mitte)allumine sõltub otseselt leukeemia tüübist. Haiguse sümptomid on tihtipeale mittespetsiifilised ehk nad ei esine ainult leukeemia puhul. Heaolutunde kadumine, kiiresti tekkiv väsimus, kahvatu - tingitud normaalsete vererakkud produktsiooni vähenemisest. (erütrütsüütide vähesus- aneemia) Hingeldus Peenetäpiline lööve (trombotsüütide vähesus) Vastuvõtlikud infektsioonidele: bakteriaalseid-, viirus- kui ka seeninfektsioonid. Haavade pikk paranemine (trombotsüütide vähesus)
Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. 9. Nimeta kaks sagedasemat leukeemia vormi. Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) Äge müeloidne leukeemia (ÄML) 10. Milline leukeemia vorm on lapseeas sagedasem? Kõige sagedasem leukeemia vorm lapseeas on Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) 11. Millised on ägeda lümfoidse leukeemia (ÄLL) tunnused? Enamus ägeda leukeemia sümptome on mittespetsiifilised, st. nad ei esine ainult leukeemia puhul, vaid võivad esineda ka teiste haiguste puhul. Haiged kaebavad heaolutunde kadumist, kiiresti tekkivat väsimust, hingeldust füüsilisel koormusel. Võivad lisanduda luu- ja liigesvalu. Erütrotsüütide vähesusest tuleneb aneemia. Haige on kahvatu välimusega, füüsilisel pingutusel väsib kiiresti, tekib hingeldus. Trombotsüütide vähesusest võib nahale tekkida peenetäpiline lööve,
4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8
Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus. Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi.
ulatus w vahe kõige väiksema ja suurema tulemuse vahel täpsus absoluutne viga E suhteline viga Vigade tüübid : Viga on erinevus saadud tulemuse ja õige tulemuse vahel Süstemaatilised vead- probleem meetodis, kõik vead on sama suurusega, suunaga Allikad Tüübid: 1. Instrumentaalsed vead- temperatuuri muutused, aparatuuri saastamine, voolu kõikumised;Saab vältida kalibreerimisega 2. Metoodilised vead - aeglane mittetäielik reaktsioon, - mittepüsivad saadused, - mittespetsiifilised reaktsioonid, - kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead - aparatuuri skaala vale lugemine, - mittekorralik kaliibrimine, - vilets meetod/proovi eeltöötlus, - isiklikud puudused, - arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Juhuslikud vead
Alati ei põhjusta nakatumine haigestumist. Palju oleneb makroorganismi vastureaktsioonist sissetunginud mikroobidele. Nakkusprotsessi arengus on tähtis osa inimese vastupanuvõimel. See sõltub mittespetsiifilisest vastupanuvõimest ja spetsiifilsest immuunsusest. Organismi kaitsvad mehhanismid on mitmetasandilised. Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik
HIV peiteaeg on 1-3 kuud ja AIDSi staadiumi kujunemiseks kulub ravita isikutel 1-15 aastat. See on üks enamlevinud viirushaigusi maailmas, millel pole ravi. (AIDS) Neli nädalat kuni kolm kuud pärast HIV-ga nakatumist kujuneb nakatunud isikul 1-2 nädalat kestev HIV-nakkuse äge faas kus ilmnevad palavik, lümfisõlmede ja põrna suurenemine, leetrite sarnane lööve, leukopeenia. HIV-nakkuse äge staadium kestab viiruse tungimisest organismi/verre kuni HIV-antikehade ilmumiseni verre. Samad mittespetsiifilised sümptomid ilmnevad ka siis kui HIV läheb esimesest staadiumist üle teise ja teisest kolmandasse. Kuna AIDSil pole omaseid sümptomeid ei teagi paljud inimesed, et nad on viirusekandjad.(AIDS) HIV levib vere kaudu, sugulisel teel, nakatunud emalt lootele, rinnapiimaga, doonorivere ja elunditransplataatidega. (AIDS) AIDSi vastu ravimit veel pole, kuid HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviiruse- ravimeid, mis väldivad suure tõenäosusega haiguse progresseerumist AIDSi staadiumini
kontrollil muutusena rakuproovis skriining testis (PAP-test) (Slassarenko 2009). 4.1.Riskifaktorid (Slassarenko 2009): · Kõrge riskiga HPV infektsioon · Varajane aktiivne suguelu algus paljude seksuaalpartneritega · Alkoholi tarvitamine · Suitsetamine · Pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine (üle 5a) · Teised sugulisel teel levivad infektsioonid (klamüüdia, genitaalherpes) · Sagedased mittespetsiifilised põletikud (mikroobsed põletikutekitajad ülekandega) · Langenud immuunsus (HIV) · Rasedus (põhjuseks peetakse raseduse moduleerivat mõju naise immun- ja · hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4.2.Ravi Sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt
Kultuuri kaudu- matusekäitmine Valedetektor e. polügraaf registreerib: südamelöögid, vererõhk, hingamise ja naha el. juhtivuse. STRESS Stress-organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3
geenid, mis vastutavad rakku seestpoolt lagundavate valkude valmistamise eest. Jämedates joontes võib sellised valgud jagada kaheks: nukleaasid teevad tükkideks DNA ehk pärilikkusaine; proteaasid lammutavad pilbasteks rakus olevad valgud. DNA- d lõhkuvaid ensüüme on omakorda mitut masti: mõned hakkavad pärilikkusainet viilutama otstest, teised saevad teda väiksemateks juppideks keskelt. Ka proteaase on spetsiifilisemaid ja universaalseid. ,,Mittespetsiifilised hakkavad kohe õgima seda valku, mille nad on parajasti kätte saanud, aga tihti pole vaja, et kõik ära õgitaks," seletab Maimets. ,,Ja siis on olemas spetsiifilisemad proteaasid, kes tunnevad ära teise valgu kindla aminohappejärjestuse võtavad sealt kinni ja teevad klõpsu." Kui DNAst ja valkudest on järel piisavalt pisikesed klotsid, sorditakse need ja pakendatakse membraanseinaga kotikestesse: et sureva raku jäätmed ei jääks pilla- palla
Näiteks: erütrotsüütide membraanis paiknev anioonkanal võimaldab samaaegselt ühe HCO3- iooni liikumisega rakust välja ühe Cl- iooni sisenemist rakku Membraani läbilaskvus HCO3- ja Cl- suhtes on suurenenud 107 korda · Permeaasid Glükoos on erütrotsüütides primaarne energiaallikas Rakku transpordiks kasutatakse glükoosi permeaasi vahendatud difusiooni Spetsiifiline glükoosi suhtes Glükoosi kontsentratsioon mõlemal pool membraani on ca 5 mM Mittespetsiifilised ionofoorid augud membraanis · Toksiinid · Antibiootikumid Ei ole läbiminevate ainete suhtes spetsiifilised Moodustavad peremeesraku membraanidesse auke, mille kaudu toimub ainete valimatu liikumine läbi membraani Tulemus kaob ainete õige jaotus membraanil ja rakk sureb Staphylococcus aureuse -toksiin (-hemolüsiin) Kandjate vahendatud passiivne transport Antibiootikumide hulgas esineb spetsiifilisi ionofoore Streptomyces sp valinomütsiin
Eesti noorim patsient on 34-a. Epidemioloogilisi uuringuid tehes selgus, et 2/3 haigetest moodustavad naised. See ei tähenda siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Esmased sümptomid Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus. Iseloomulikumaid haigusnähte on rahutreemor ehk värin kätes, mis ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja kaob magades. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab värina tugevamaks ning kuna seda on raske teiste eest avalikus kohas varjata, tekib patsiendil kohmetustunne või pinge, mis sümptoomi võimendavad.
Noorte seas on tihti trenn ja kool need asjad, mis põhjustavad stressi. ,,Stress tekib siis, kui inimese ressursid on ohus või ära kulutatud, ning kui inimene ei suuda enam oma ressursse taastada." (Hobfoll 1989) 1 Mis on stress? Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on
Ajalooliselt 3 meetodit ensümaatiline hüdrolüüs happeline hüdrolüüs (DNA, kaasneb depuriinimine) aluseline hüdrolüüs (RNA) Nukleaasid Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi Funktsioone nukleiinhapete degradatsioon kahjustuste, võõra DNA sissetungi korral jm Mõned nukleaasid on DNA või RNA spetsiifilised, mõned järjestusspetsiifilised, mõned mittespetsiifilised DNaas desoksüribonukleaas, hüdrolüüsib DNA molekule RNaas ribonukleaas, hüdrolüüsib RNA molekule Nukleaasid Vastavalt hüdrolüüsitava sideme asukohale jaotatakse nukleaasid: Eksonukleaasid katalüüsivad terminaalse nukleotiidi eemaldamist 3´ eksonukleaasid 5´ eksonukleaasid Endonukleaasid katalüüsivad ahelasisese fosfodiestersideme hüdrolüüsi produktiks 3´ fosfaadiga nukleotiid
kõrgenemise täpsed tekkepõhjused ei ole veel teada. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on reniin-angiotensiin süsteem ning sümpaatiline närvisüsteem. Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida nende süsteemide pärilik (geneetiline) omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE ·Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. : peavalu, pearinglus Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus (insult), stenokardia või neerupuudulikkus. Seega võib inimene märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südamekloppimist ning unetust. Oluline on teada, et
erituksid kiiremini rakust ja kogu organismist. Endoplasmaatiline retiikulum osaleb samuti süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Biotransformatsioon I faasi reaktsioonid on lõhustavad: toimub ravimite oksüdatsioon, reduktsioon või hüdrolüüs, st. funktsionaalse grupi muutus. II faasi reaktsioonid on sünteesivad: konjugatsioon aminohapete, süsivesikute, orgaaniliste ja anorgaaniliste hapetega. Biotransformatsiooni teed Mittespetsiifilised ensüümid: tsütokroom P-450 (CYP-450) süsteem on nn. valvesüsteem, mis tabab ja kahjutustab esimesena paljusid ksenobiootikume. Inimesel on neid ensüüme 50, looduses teada umbes 1000. Spetsiifilised ensüümid on näiteks koliini esteraas, monoamiini oksüdaas (MAO), alkoholi dehüdrogenaas jt. CYP-450 ensüümid Teades, millised ensüümid osalevad ravimi metabolismis, on võimalik vältida soovimatuid ravimite koos- ja kõrvaltoimeid
Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel Mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel insult või neerupuudulikkus. Inimene võib märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust,südamekloppimist ning unetust. Kõrgvererõhutõbi on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda.
toodetakse immuunsüsteemis osalevaid rakke (immunotsüüte) ning kus toimub nende funktsionaalne diferentseerumine. Keskse tähtsusega rakk on lumfotsüüt (lümfotsüütide jaotus ja nende funktsioon vt. füsioloogiast). Immuunreaktsioonis osalevad ka fagotsüteerimisvõimelised rakud: monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofagid jne (Tabel 1). Immuunsüsteemi jaotus atigeen spetsiifilised antigeen mittespetsiifilised humoraalne antikehad komplemendisüsteem tsellulaarne T ja B lümfotsüüdid makrofaagid/granulotsüüdid Tabel 1. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis in tingitud immuunsüsteemi mingi lüli defektist elundi, rakkude või nende produktide puudulikkusest. Kliiniliselt väljendub immuunpudulikkus eeskätt retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidega.
" (Elias Lönnrot) Liikumise tähtsus tervisele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. 9 Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne
S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või
puhitud teravilja. Rootsis said puhitud viljast mürgituse kanad ja kanamunadest inimesed. Argielus satub elavhõbe elukeskkonda purunenud termomeetritest, päevavalguslampidest, taskuarvutite ja elektronkellade patareidest, kivisöe põletamisest (kivisöes10-4 % Hg). Hg-ühendid kogunevad maksa, põrna, neerudesse ja ajju ning eralduvad väga aeglaselt uriini, higi ja väljaheitega. 10 Esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: · paresteesia (naha väärtundlikkus), · tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), · ataksia, · komistav kõnnak, · neelamis- ja artikulatsiooniraskused, · neurasteenia (närvinõrkus), · üldine nõrkus, · väsimus, · kontsentreerumisraskused, · nägemis- ja kuulmiskaotus, · treemor (lihasvärin), · kooma ning lõpuks surm.
rahvarohkes kohas jõuab aevastuse sisu 5min kanduda 150 inimesele -Gripi viirused (linnu, sea) - Hepatiit B (maksapõletik ->kollatõbi) - HIV (puudub ravi, viirus nõrgestab immuunsüsteemi ->AIDS – omandatud immuunsüsteemi puudulikkus) Antibiootikum – hävitab nii head kui halvad bakterid, nõrgestab organismi kaitsefunktsiooni Inimkehas on spetsiifilised(immuunsüsteemis) ja mittespetsiifilised(võitleb kõige vastu, aga võib ka heade vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid Patogeenid Haigust põhjustavad mikroroganismis (bakterid, seened, viirused (DNA või RNA kandjad)) Toiduahela madalaim lüli Bakter on elus, seda saab tappa (ravida). Viirused pole elus, neid ei saa tappa(ravida), küll aga saab viiruslikku protsessi pidurdada, kuid see pidurdab ka valgusünteesi ja on organismile ohtlik
Puhanguga tekivad jälle kandluse/läbipõdemise teel antikehad. Uus puhang 25 aasta pärast või kui tuleb sõda… Väidetavasti tappis meningokokk enim liitlasvägede sõdureid (rohkem kui haavainfektsioonid). NB! Moskvas oli epideemia 2004/05 talvel! Haigused. Meningiit. Algus järsk, peavalu ja palavikuga, oksendamisega. Kulg mädane – rohkelt mädast eksudaati. Sümptomitest veel meningeaalärritusnähud, hemorraagiline lööve. Väikestel lastel mittespetsiifilised nähud – palavik, oksendamine. Ravita suremus kõrge. Sageduselt pneumokokilise meningiidi järel 2. kohal. Meningokokktseemia. Ilma meningiidita kulgev septitseemia. Eluohtliku kuluga. Ägeda algusega, ülepiiriline dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon, neerupealiste destruktsioon. Tekib väikeste soonte trombistumine, multiorganpuudulikkus, väiksed purpursed nahakolded kerel (hemorraagiline polümorfne lööve, korrapärasus puudub),
kõrge palavikuga, millega võivad kaasneda ka kesknärvisüsteemi nähud (treemor, suurenenud erutuvus). Anorgaanilised ühendid. Ilmneb otsene toksiline toime neerutuubulite rakkudele, mille tulemuseks on nende nekrootiline kahjustus. Orgaanilised ühendid (metüülelavhõbe). Kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Esinevad mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia, tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia, üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (värin), kooma ning lõpuks surm. 5.6.2 Krooniline mürgistus Krooniline mürgistus areneb siis, kui organismis järk-järgult koguneb mürk ise
munasarjad 5 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html väike vaagen Infektsiooni uuringud: Mittespetsiifilised Spetsiifilised: Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus
tegelikult kaaluda 1,0022-1,0024g. Jämedad veadvoolukatkestus, avarii jne. Analüütiliste andmete esitamise meetodid, Aritmeetiline keskmine, Tulemuste ümardamine süstemaatiline viga:probleem meetodis, kõik vead on sama suurusega,ja suunaga. Tüübid: 1. Instrumentaalsed vead- temperatuuri muutused, aparatuuri saastamine, voolu kõikumised; Saab vältida kalibreerimisega 2.Metoodilised vead-aeglane mittetäielik reaktsioon, mittepüsivad saadused, mittespetsiifilised reaktsioonid, kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead-aparatuuri skaala vale lugemine, mittekorralik kaliibrimine, vilets meetod/proovi eeltöötlus, isiklikud puudused, arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Titrimeetria põhitüübid: Volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis reageerib
see taastatakse juba 1968. a. Puuetega laste koole rajatakse paar-kolm igasse suuremasse rajooni, erandiks on Tallinn koos Harju rajooniga ning Tartu ja Tartu rajoon, kus koolide arv on tunduvalt suurem, osalt on see tingitud teaduslike uurimis- ja õppekeskuste paiknemisest. Samal ajal allub ENSV Haridusministeeriumile ka 7 sanatoorset tüüpi raskete tervisehäiretega laste kooli: Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool Tallinnas (näidustused: mitteaktiivne kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos; mittespetsiifilised kroonilised kopsu- ja hingamisteede haigused); Keila-Joa sanatoorne Internaatkool (südamehaigused ja reuma), Helme sanatoorne Internaatkool (mitteaktiivne kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos; mittespetsiifilised kroonilised kopsu- ja hingamisteede haigused), haapsalu sanatoorne Internaatkool (luu- ja liigesehaigused), vene õppekeelega Piusa Eriinternaatkool (reuma), Orissaare Eriinternaatkool (närvihaigused) ja Vastseliina Eriinternaatkool (närvihaigused); kokku on nendes
• Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega • Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine 17. Stardieelsed reaktsioonid Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid: - spetsiifilised: sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus) - mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik
Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5. Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega
masina funktsioonid, millede ebaõige sooritamine tekitab otsest vigastuse või muu tervisekahjustuse ohtu. Nende funktsioonide ohutust tagavad toimingud jagunevad:. Funktsioonide ohutust tagavad Spetsiifilised toimingud - need on mõeldud otseselt ohutuse tagamiseks. Näited: - toimingud, mis välistavad masina tahtmatu/ootamatu käivitumise (blokeeriv seadis, mis on ühenduses kaitseseadisega jms.), - ühe tsükli meetod - kahekäe kontrollfunktsioon, - jne. Mittespetsiifilised toimingud näiteid kontrolli käsitsi sisselülitamine ohtlike seadmete paigaldamisel (vt. EN 292-2 punkte 3.7.9 ja 4.1.4 ) kiiruse või temperatuuri kontroll hoidmaks masinat ohutuna tööprotsessi toimumise ajal. Riski hindamine Arvestatakse vigastuse tõenäosust ja võimaliku tagajärje raskusastet. Ohud kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini. Masinaga töötamine võimalikult ohutuks, nt liikuvatele osadele piiretega varustamine
MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust. Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju insult, stenokardia või neerupuudulikkus. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. RR tõusu soodustavad faktorid:
Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on: Allergeenid puude ja taimede õietolm olmetolmud ja kodutolmulest loomade (kass, koer, hobune) karvad ja nahaosakesed hallitusseente eosed ravimid (aspiriin jt.) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.) Hooajaline allergiline nohu esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina. Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid aastaringselt ning põhjustavateks allergeenideks on kõige sagedamini kodutolmulest, loomakarvad ja hallitusseente eosed. 2.1
4 Elektromagnetiline hüpersentsitiivsus Elektromagnetiline ülitundlikkus on nähtus, mille puhul indiviidid kogevad kahjuliku mõju tervisele, kui nad kasutavad või kui nad on elektrilist, magneetilist või elektromagnetlilist välja kiirgavate seadmete läheduses.6 Dermatoloogilist sündroomi kirjeldati kõigepealt seoses kokkupuutega elektromagnetkiirgusega. Sümptomid on primaarselt subjektiivsed nagu näiteks sügelev, põletav ja kõrvetav tunne. Esinevad ka objektiivsed mittespetsiifilised sümptomid nagu lööve, kuivus või õhetav nahk. Need sümptomid paiknevad enamasti näo piirkonnas. Üldise sündroomi mõistet on alles hiljuti kasutama hakatud. Patsientidel esinevad erinevad sümptomid, kas koos naha probleemidega või ilma. Närvisüsteemi funktsionaalsed sümptomid nagu uimasus, väsimus, peavalu, keskendumis raskused, mälu probleemid, ärevus ja depressioon. Respiratoorsed probleemid (raskused hingamisel), seedimise probleemid,
- valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. Käitumine pigem enesekaitse. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule. Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul. Õppimine ei seleta kõiki agressiivse käitumise aspekte. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. Veenvaid tõendeid põhjusliku seose kohta ei ole. Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult
............ 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad ,,lihtsalt haiguse". Eriomased ehk spetsiifilised muutused on need reaktsioonid, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Selye teooria käsitleb stressi kui igasugust kohandumisega seonduvat reaktsiooni, seega ei mängi rolli, kas olukord on meeldiv või ebameeldiv. Järelikult
Km -> Michaelise konstant (poolele maksimaalsest kiirusest vastav substraadi konts) Vmax ja Km on kineetilised parameetrid. Km peegeldab ensüümi afiinsust (keemilise sideme tugevust) substraadi suhtes. Mida madalam on selle väärtus, seda kõrgem on ensüümi afiinsus. Ensüümi aktiivsus on otseses sõltuvuses ensüümi enda kontsentratsioonist uuritavas materjalis. Inhibiitorid on ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust alandamise suunas, aktivaatorid suurendavas suunas. Mittespetsiifilised inhibiitorid (tugevad happed ja leelised) alandavad praktiliselt mistahes ensüümi aktiivsust. Spetsiifilised inhibiitorid toimivad teatud ensüümide suhtes. Füsioloogilistes tingimustes on tähtsamad just spetsiifilised inhibiitorid.Inhibeerimine võib olla pöörduv või pöördumatu - > pöörduval inhibiitor ensüümiga kov.sidemeid ei moodusta ning ensüümi aktiivsus on taastatav, pöördumatul moodustatakse kov sidemed ninh langus on pöördumatu (mittespets inhibiitorite korral)
automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Kasutamine: ühekordeks soole tühjendamiseks Bisakodüül Sünteetiline difenooli derivaat. Manustatakse p.o., rekataalselt. Metabolism maksas ja peensoole limaskestas. Toimemehhanism: Jämesooles eraldub glükuroonhape ja vabaneb difenool, mis avaldab toimet 3.2. Kõhulahtisusevastased ravimid. K. Vahenõmm 2018 3.2.1. Opioidiretseptorite agonistid: loperamiid. Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. • Opioidid – on kõige efektiivsemad mittespetsiifilised soolemotoorikat pärssivad ravimid, nö kinnistid. morfiin – suurendab seedetrakti toonust ja rütmilisi kontraktsioone, kuid vähendab motoorikat. Tekitab sellega kõhukinnisust o Loperamiid, difenoksülaat, kodeiin (sünteetiline narkootilise toimega analgeetikum) • puudub tsentraalne toime, ei läbi blood-brain barjääri. • Lokaalne toime soole opioidretseptoritesse, stimuleeritakse pendelliigutusi,
annaabi.ee 
