Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d.
Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused suguakti ajal; valud alakõhus ning prineumi piirkonnas, põie- ja sooletalitluse häired; aneemia Kasvajate edasiarenemise korral võivad tekkida selja alaosa valud; kaalulangus ja väsimus; vereeritus pärasoolest ja põiest (R. Labotkin, 2002). 2. Haiguse tekkepõhjus ja bioloogiline kujunemine 2.1 Haiguse tekkepõhjus On kindlaks tehtud, et inimese papilloomiviirusel (HPV- Human Papilloma Virus) on otsene põhjuslik seos emakakaela vähiga, põhinedes epidemioloogilisel, kliinilisel ja laboratoorsel tõendusmaterjalil. HPV-viirus põhjustab erinevaid rakulisi muutusi, mis võivad areneda emakakaelavähiks (Causes, 2009). 2.1 Bioloogiline kujunemine Tavaliselt, kui inimene nakatub papiloomiviirusega, siis normaalselt kulgeva viiruse elutsükli korral see organismile ohtlikuks ei muutu. Vahel harva võib kõrge vähiriskiga viirus siseneda
inguinale trachomatise eriline tüvi) täielik paranemine Bakter (Chlamydia õigeaegse raviga on Klamüüdia mõned päevad Antibiootikumid trachomatis) täielik paranemine Viirus ( HIV-1/-2) HIV-test on positiivne pole ravitav, viirus antiretroviiruslikud HIV-nakkus/ AIDS kahe kuni kuue nädala, umbes kaksteist aastat eluiga pikendav võ medikamendid
HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes. Palju seksuaalpartnereid, perekonnaanamneesis emakakaelavähk, immuunsupressioon, suitsetamine on peamised infektsiooni ja vähi tekkimise riskifaktorid. Ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on tsirkulaarne, umbes 8000 aluspaari. Kodeerib 7-8 varajast geeni (E1…E8), 2 hilist / struktuurgeeni L1 ja L2.
mõlemat. Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, viimastel aastatel on haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ja on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses kontrollis naistearsti juures. Tuleks osaleda emakakaelavähi sõeluuringul (ka juhul, kui on HPV vastu vaktsineeritud). HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine tuleks teha enne suguelu algust. Ning tuleks hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest
olemasolu. Vere proovist antikehade ehk vastuaineid määrates. RAVIVÕIMALUSED/PÕHIMÕTTED ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks antitoksiin seerumi valmistamine, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Antibiootikum ravi. antibakteriaalne ravi- erütromütsiin, penitsilliin- ravi 14 päeva Kindlasti uuritakse kõiki haigestunud inimese lähikondseid, kes on temaga kokku puutunud viimase 7 ööpäeva jooksul. PROFÜLAKTIKA Haige isoleerida, ka sümptomiteta pisikutekandjad, isolatsioon lõppeb kui peale antibiootikumravi 24 t, negatiivne külvi proov Uuritakse kliiniliselt terveid kontaktseid, VAKTSINEERIMINE PROGNOOS - Ravi toimel kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus kaovad. - Halvatus kestab nädalast 1 kuuni ning seisund taastub pikkamisi, hiljemalt poole aasta möödudes.
tõestamine, et on ikkagi tegu õige bakteriga); selektiivsöötmel kaldagaril. 4. Ravimresistentsuse kultuur vedelsöötmes kasvatatakse ja vaadatakse kas on resistentne. 5. PCR või GeneProbe DNA test. Siit on vaja teada, et kasutatakse seda hästi pikka testi, kuigi on olemas ka kiirem test, mida ei kasutata. Lisaks võib tuberkuloos ka kopsuväline olla (nt neerus). 20. Miks on vaja tüpeerida inimese papilloomiviirust, kuidas seda teha? Tüpeerimine: Sest nad tekitavad kasvajaid (emakakaelavähk, aga ka suu, anaal- ja peenisevähkkasvajad). · Madala riskiga HPV (sh 6 ja 11) põhjustavad tavaliselt genitaaltüükaid · Kõrge riskiga HPV (sh 16 ja 18) põhjustavad halvaloomulisi kasvajaid · Eestis kannab 75% nakatunutest kõrge riskiga viirust · neist ühel kolmandikul on multinakkus, mis tõstab vähki haigestumise riski. HPV-DNA test e genotüpeerimine ja PAP test
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
Kõik kommentaarid