Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marutõbi (0)

1 Hindamata
Punktid

MARUTÕBI
A N N A - M A R I A   B E L O U S O V A
1 2 .   K L
HAIGUSE KIRJELDUS
• Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega 
kulgev inimeste  nakkushaigus , millesse võivad 
haigestuda loomad ja inimesed.
• Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. 
• Haiguse tekitajaks - marutõve  viirus , mis 
kahjustab kesknärvisüsteemi.
• Nakkusallikas – haige loom.
HAIGUSTEKITAJA
• Enamasti saadakse  nakkus  koeralt
• Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub 
söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, 
uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada,  haugub  kähedalt ja 
venivalt.

• Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal 
neelamislihaste krambid
• Haiguse hilisemas  järgus  on koeral suu lahti, keel 
väljas, saba sorgus ja käik vankuv. 
• Algul on tõvest tabandunud  tagumine  kehapool, 
hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel 
loom  sureb
HAIGUSTEKITAJA LEVIK
•  Nakatumine  algab hetkel, mil haige looma sülg 
satub  hammustuse  kohta või kriimustusse/haava. 
• Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks 
sissepääsuväratisse.
• Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, 
ning edasi  silmadesse , südamesse, nahka ja 
suuõõnde. 
• Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega
HAIGUSE KLIINILINE PILT
• Inkubatsiooniperiood: 1-2 kuud
• Eelnähtude periood: iiveldus,  oksendamine , väsimus, 
palavik  ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Valu, 
põletik, torkiv või kihelev tunne haavakohas.

• Haiguse õitseperiood I : hingamishäired,  ärritus - ja 
agressiivsusnähud, lihastõmblused, krambid, hüdrofoobia
• II : võib kulgeda pärsitud vormina, mille käigus saabub 
surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. 
HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST 
HAMMUSTUST)
• pesta saastunud piirkonda rohke vee ja  seebiga
• töödelda haava joodipiirituse lahusega
• panna peale steriilne side 
• viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab 
haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse
Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja 
profülaktika . Kindlasti tuleb oma 
koduloomad  vaktsineerida marutõve vastu
.
HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE 
HAMMUSTUST)
• kodu- ja metsloomade  vaktsineerimine
• kokkupuute haigete loomadega  vältimine
• kokkupuute metsloomadega vältimine
• riskirühmadesse kuuluvate inimeste 
vaktsineerimine.
• Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese 
kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu 
sissekandena 1713. aastast Kullamaalt
• Maailmas nakatub ja sureb marutõppe igal 
aastal 50 000–100 000 inimest

Document Outline

  • Slide 1
  • Haiguse kirjeldus
  • Haigustekitaja
  • Haigustekitaja levik
  • Haiguse kliiniline pilt
  • Haiguse ennetamine (pärast hammustust)
  • Haiguse ennetamine (enne hammustust)
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Marutõbi #1 Marutõbi #2 Marutõbi #3 Marutõbi #4 Marutõbi #5 Marutõbi #6 Marutõbi #7 Marutõbi #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fluxy Õppematerjali autor
Esitlus marutõvest.

Sarnased õppematerjalid

Viiruste mõjust inimesele
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

Leetrid Süüfilis Tuulerõuged Katk Tuberkuloos AIDS Marutõbi Soolatüükad Hepatiit Entsefaliit 2. Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud? ........................................................................................................................... ...................................................................................................

Bioloogia
C hepatiit
23
docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata
Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine-piltidega
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperat

Veterinaarmeditsiin
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun