Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Marutõbi (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Marutõbi #1 Marutõbi #2 Marutõbi #3 Marutõbi #4 Marutõbi #5 Marutõbi #6 Marutõbi #7 Marutõbi #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fluxy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
ppt

Marutõbi

said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood ­ 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaalne periood ­ 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - agressiivsus - valud hammustuse kohal 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium - Entsefaliitiline marutõbi 80% - Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees

Arstiteadus
thumbnail
4
docx

Marutõbi

Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuv

Närvihaigused
thumbnail
2
docx

Marutõbi

Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb, samuti kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu Kõikides euroopa riikides, kus on marutaudivastast suukaudset vaktsineerimist läbi viidud on rebaste ja kährikute arvukus kasvanud. 2003 aastal diagnoositi Eestis 863 marutaudi juhtumit, 2006 aastal marutaud vähenes märgatavalt, diagnoositi 114 juhtumit, 2009 aastal diagnoositi 3 loomal, ning viimane marutaudi juhtum diagnoositi 2011 aastal. Tänavu 2013 aastal kuulutati eesti marutaudi vanaks riigiks. Marutaudi vaktsineerimisega kährikute ja rebaste arvukus kasvab, kuna marutaud on regulaator, mis mõjutab loomade arvukust. Mida rohkem on rebaseid ja kährikuid, seda suurem on surve kanalistele, jänestele, närilistele ning teistele loomadele, kes kuuluvad nende toidu objektiks. Seega hakkab saakloomade arvukus vähenema ning see omakorda hakkab mõjutama teisi liike,

Loodus
thumbnail
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

Leetrid Süüfilis Tuulerõuged Katk Tuberkuloos AIDS Marutõbi Soolatüükad Hepatiit Entsefaliit 2. Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud? ........................................................................................................................... ...................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite

Bioloogia
thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Bioloogia - Viirused

vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis ­ saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud ­ kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg ­ 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis ­ kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud ­ palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis ­ nakatunud looma hammustus Haigusnähud ­ närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg ­ sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin ­ olemas - Puukensefaliit Levikuviis ­ nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud ­ palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg ­ 1-2 nädalat Vaktsiin ­ olemas - Kollapalavik Levikuviis ­ sääsehammustus

Bioloogia



Lisainfo

Esitlus marutõvest.

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun