Skisofreenia (0)

Skisofreenia
Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu- eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga.
Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda.
Skisofreenia tüüpilisteks „negatiivseteks“ sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks – kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine ; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemine.
Skisofreenia „positiivsed“ (psühhootilised) sümptomid: mõtlemise vormiline häire – teemalt teemale hüppamine; seosetu mõtlemine; täiesti teemaväliselt rääkimine. Inimene võib hakata endale ette kujutama, et teda jälgitakse või jälitatakse. Lisaks hallutsinatsioonid – peamiselt mõtete või häälte kuulmine , mida tegelikult pole, mõnikord ka olematute asjade, sündmuste ja olukordade nägemine.
Skisofreenia on tõsine haigusseisund , mis, nagu eelnevast jutust järeldada võib, mõjutab suuresti skisofreeniat põdeva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad vähemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lühike. Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni.
Vaatamata haiguse raskusele kogevad siiski paljud selle haiguse põdejad vaid üht haigusepisoodi oma elus. Pärast ravi ja rehabilitatsiooni on paljud endistest patsientidest võimelised taastama suure osa oma endistest tunnetest ning osalema väga edukalt igapäevaelus.
Kahjuks on siiski ka teine liik patsiente – need, kellel kujuneb välja pidevate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoodide vahel esinevad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilist skisofreeniat põdevatel inimestel võimalik peale ravi ja rehabilitatsiooni võimalik elada rahuldavat elu. Paranemises mängib väga kindlat rolli ka perekonna ja lähedaste-tuttavate-sõprade toetus.
Kuigi skisofreeniale otsitakse jätkuvalt tõhusaid ravimeid, ning intensiivsed uuringud nende leidmiseks käivad, tuleb sellele haigusele tervendav ravi siiski alles leida. Sellegi poolest on ka praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid üsna tõhusalt ravida ja patsiendil on tänu sellele võimalik elada üsna normaalset elu.
Mariin Virolainen, 10D