d) isiklikku isiklikku tulu, tulu, millest millest on on lahutatud lahutatud isiklikud isiklikud netomaksud. netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud 8 (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud;
SKP=E; E=C+I+G+(X M) 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. 22. Kes oli J.M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21
Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond.
otseinvesteeringute määrakuse alla. Emaettevõte kokkuleppeliselt loetakse ühe firma osalust teises ettevõttes emaettevõtteks, kui tema osaluse määr on vähemalt 10%. Valitsussektor siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud valitsusasutused: keskpank, saatkonnad, riiklikud fondid jms. Välisaktiva residentide nõuded mitteresidentidele. Nt on välisaktivateks residentpankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jms tehingud. Välispassiva - on mitteresidentide nõuded residentidele, nt Eesti mitmesugused välisvõlad, samuti mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jm passivad. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused
17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub
Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (välisnõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nendeks nõueteks võivad olla näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. 3 Nüüd tuleks veel lahti seletada mõisted, mis puudutavad residentsust. Residentideks võivad olla: - Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik);
Ettevõtte käitumine oleks mõistetav kui tegemist oleks tõepoolest uue ettevõttega, kus hageja varem töötanud ei ole ning peale paari aastast seal töötamist tagasi esialgsesse ettevõttesse naasnud. Sellisel puhul oleks õigustatud antud perioodi eest pensioni mitte saamine. Aga tegemist oli siiski juriidiliselt sama ettevõttega. Kohtuasjas C-39/10 on Euroopa Komisjon süüdistanud Eesti riiki mitteresidentide diskrimineerimises, kuna Eestis oli määratud tulumaksuvaba miinimummäär, mis kehtis ka pensionite puhul. See määr oli aga madal võrreldes mitme välisriigi pensionisummaga, kuna Eesti pension ja miinimumpalk on võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega madalam ning hoolimata sellest, et mitteresidendi koduriigis ei kuuluks tema pension maksustatava tulu alla, nõudis Eesti riik tulumaksu meie seadustest tulenevat miinimumi ületava osa pealt. See tegu
Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 85 d. 101 15. Pakkumisseadus väidab a. pakutud hobuse suhu ei vaadata b. pakkuda tuleb ainult kvaliteetset kauppa c. kauba hinna langemisel tõuseb pakutav kogus d. kauba hinna tõusmisel tõuseb ka pakutav kogus 16. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. teenuseid, mis piirduvad üksnes jutuga (giidid, infopunktid, jne) b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise mõju c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 17. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100
konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingud kõigi teiste riikidega 28. (välis-maaga). Sise- ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiir, vaid majandussubjektide residentsus.Tehingute saldo 29. residentide ja mitteresidentide vahel. 30. 28. Resident, resident: , 1) Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv ( füüsiline isik); 31. 2) Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt
ee, palk.crew.ee) abiga üle kontrollida, milline summa peaks kokku tulema. Kui üks kord TSD juba tehtud ja pidevalt makstakse sama tasu, siis saab Lisa 1 eelmised andmed aluseks võtta ja siis on TSD esitamine väga lihtne. Selleks tuleb minna kõigepealt e-maksuametisse, valida: deklaratsioonid- TSD-TSD eelistused ja seal kõigile kolmele kohale linnukesed lisada. Ja seejärel lisa 1 täitmisel valida "võta aluseks varasem lisa 1". Ülejäänud lisad muutusid vähem. Lisad 2 ja 3 on mitteresidentide kohta, neid läheb harvem vaja. Lisa 2 mitteresidentidele makstud tasude deklareerimine ja lisa 3 mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum. Lisa 4 seal tuleb deklareerida erisoodustused. Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms
vautseril ei kajastata. Vautseril kirjas olevate teenuste eest saadetakse reisibüroole arve kokkulepitud summas. Kliendi arve annab põhjaliku ülevaate tema hotellis viibimise käigu kohta. Sealt on näha külastaja viibimise kestus, toa tüüp, kasutatud lisateenused ning maksmisviis. Samuti see, kas maksjaks on eraisik või ettevõtte (vt joonist 6.1.). Hotelli vastuvõtus võivad kasutusel olla veel mitmed arvete tüübid, nagu mitteresidentide ehk hotellis ööbimiseta viibivate klientide, töötajate ja hotelli esinduskulude arved. Töötaja arved ja hotelli esinduskulusid kajastavad arved on hotellisisesed dokumendid. Töötajate arvele kantakse nt tema toitlustuskulud, omatöötaja hinnaga hotelliteenuste kasutamine jne. Sellised kulutused arvestatakse töötaja palgast maha. Hotelli esinduskulude arved hõlmavad nt külastajatele tasuta pakutava kohvi või lisateenuste maksumust, mida tuleb aruandluses kajastada
kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide (välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism- välismaa elukeskkonnaga tutvumine, mis hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
4. Korraldus mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus -Sotsiaalsed vajadused -Turvalisuse vajadus
b. vähendab kauba X nõudlust Väär c. suurendab kauba Y nõudlust Õige d. vähendab kauba Y nõudlust Väär asenduseffekt vs tulueffekt 5. c Question 5 On väidetud, et Eesti riigi SKP väheneb võõrtööjõu kasutamise tagajärjel, sest võõrtöölised saadavad Eestis teenitud töötasu oma kodustele. Kas nimetatud väide on õige või väär? Vali üks vastus. a. Õige, sest raha liigub Eestist välja Väär b. Õige, sest mitteresidentide poolt toodetud tooteid ja osutatud teenuseid ei arvestata SKP koosseisu Väär c. Väär, sest SKP arvestus toimub territooriumil toodetud toodete ja osutatud teenuste hulga alusel Õige d. Väär , sest osa võõrtöölisi loovad pered Eestisse ja hakkab ka raha jääma Eestisse Väär SKP •Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust.
vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt
ööbimist sihtkohas. Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika, seal ööbimata. Majutatute arv- näitab majutusettevõtetes ööbinud isikute arvu. Ööbimiste arv- näitab majutatute poolt majututettevõtetes veedetud ööde arvu.(Jagades ööbimiste arvu majutatute arvuga, saame majutusettevõtetes ööbinud isikute keskmise reisi kestuse öödes.) 5. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide(välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism-tutvumine kodumaaga ja välisriigi turistid reisivad sisse. Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism ehk rahvusvaheline- välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja
Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon. Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad 27. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Maksebilansi kapitali ja finantskonto kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning voogusid üle riigipiiri. 28. Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses. Suhtelise eelise teooria väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole
Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (-nõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega. Vastandina on suletud majandus eelkõige siseturule orienteeritud Majanduse avatus sõltub riigi suurusest, geograafilisest asendist, maavarade olemasolust või puudumisest, kuulumisest riikide ühendusse jne.
Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine?
3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja järgida neid 7. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide (välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism- välismaa elukeskkonnaga tutvumine, mis hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
· konsulaatide töötajad · diplomaadid · ajutised ja alalised immigrandid. Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. Välisturism hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib. Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele ning viisile,
laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum.
1.2. Majandusliku aktiivsuse väärtuseline mõõt sisemajanduse koguprodukt SKP Sisemajanduse koguprodukt SKP on antud riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu (lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks, ekspordiks kasutatavate toodete ja teenuste) kogusumma rahalises väljenduses. Sisemajanduse koguprodukt SKP (ingl. GDP) mõõdab riigi majandusterritooriumil asuvate majandusagentide (residentide ja mitteresidentide) majandustegevuse lõppresultaati teatud ajaperioodil. EHK mõõdetakse lõpptoodangut (mis on valmistatud riigi majandusterritooriumil) mingil ajaperioodil (aasta või kvartal) SKP - residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Sealhulgas
t. netokirjetena. Maksebilansis kajastatakse välisaktivate suurenemine (k.a. reservid) "-" märgiga ning vähenemine "+" märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga. Välisaktiva (välisnõuded) residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Välispassiva (väliskohustused) mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. F.o.b. hind (ingl. free on board) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo- ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini; C.i.f. hind (ingl. Cost, insurance, freight) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba
b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b
3 Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. 4 Majutatute arv- Näitab palju inimesi majutus asutus suudab majutada 5 Ööbimiste arv- Näitab mitu ööd on inimne ööbinud ühe majutusasutuses 6 Majutusettevõtte täituvus- 5. Mõisted: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, turismitoodete import ja eksport. 1 Sissetulev turism- on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 2 Väljaminev turism- on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. 3 Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 4 Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid. 5 Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi(sissetulev) ja
4) vali keskkonnasõbralikud majutuskohad. 5) asjatundlikud giidid on otsustava tähtsusega. 6) edenda kohalikku majandust- osta kohalikke tooteid ja teenuseid. 7) mõjuta reisijaid lugupidavale suhtumisele. 8) ära osta nende elu! 9) ökoturism nõuab kergetasemelist informatsiooni reisijale. 10) ökoturism toetab looduskaitset ja kohalikku elu. 8. Seleta mõisteid: sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide(välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism- tutvumine kodumaaga ja välisriigi turistid reisivad sisse. Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda välisturism välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP inflatsioonile kohandamtta SKP Reaalne SKP hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga (korrutatakse 100%). Rahvatulu See mis jääb inimestele reaalselt alles SKP-st kui lahutatakse amortisatsioon ja kaudsed maksud(SKP-D-kaudsed maksud) Rent on tasu tootmistegurite kasutamise eest
Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega. Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP inflatsioonile kohandamtta SKP Reaalne SKP hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus
infotehnoloogia arengu poolest jagab Soome teist kohta Singapuriga. Kõik andmed on toodud 2012 aasta uuringutest ja nende põhjal võib julgelt öelda, et Soome on maailma üks arenenumaid jakonkurentsivõimelise- maid riike. 3. MAJANDUS 3.1. Soome majanduse põhinäitajad Soome SKT väärtus on 191,571 miljardit eurot. SKT ühe elaniku kohta on väärtusega 35 559 dollarit. Soomes kehtiv rahaühik on Euro ( alates 1999 aastast ). Soome Maksebilanss (Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register) 1,1 miljardit dollarit. Soome inflatsiooni (Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus) väärtus on 0,4%. Soome tööpuudus oli 2013. aasta aprillis 9 %. 3.2. Soome majanduse tugevad küljed Soome majanduse tugevad küljed on, et tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele vastab laialdane kõrgtehnoloogiasektor. Soome on üks maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad. Madal inflatsioonitase (vähem kui 1% aastas)
● Siseturism - kohalike elanike reisimine riigisiseselt ning viibime seal väljaspool oma tavakeskkonda. Hõlmab riigi residentide reisimist selle riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende tavalist elukeskkonda jäävatesse paikadesse ja seal peatumist. ● Välisturism - hõlmab vastuvõtuturismi ja lähetusturismi. ➢ Vastuvõtuturism — väliskülastajate (mitteresidentide) reisimine Eestisse ja viibimine Eestis. Aruandel näidatakse reisifirma vastuvõetud külastajate arv. ➢ Lähetusturism — Eesti elanike (residentide) reisimine Eestist välja ja viibimine seal. Aruandel näidatakse reisifirma lähetatud reisijate arv ja reisi kestus päevades. Lähetusturismi ei lülitata isikuid, kes ostsid reisifirmast
e) kõik maksud on kaudsed. 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud; b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud;
koguprodukti (SKP), rahvusliku kogutoodangu ning majanduses oleva tulu kujunemist. Näitab ka kapitali-, finants- ja reservvara kontol välisfinantseerimisallikate struktuuri. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajandusliku positsiooni teiste riikidega. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid ning on alusdokumendiks riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Oma majandusliku sisu järgi jaotatakse nimetatud tehingud tavaliselt jooksvateks ning finantseermistehinguteks. Maksebilanss on statistiline aruanne, kus süstematiseeritud kujul tuuakse antud maa summaarsed välismajanduslikud operatsioonid maailma teiste maadega teatud ajaperioodil. Maksebilanss annab kokkuvõtliku pildi sise- ja välismaailma vahel toimunud majandustehingutest
D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M)
Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on siis, kui: tsükliline töötaolek puudub või kui struktuurse ja friktsionaalse töötuse summa on null Tööturu alternatiivne teooria mis analüüsib ametiühingute rolli püüab selgitada: streikide ja palganõudmiste seost ametiühingutega ja ametühingute mõju palganõudmistele ja inflatsioonile SKP on: on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades Lisandväärtuse all mõeldakse: sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: dividendid, jaotamata kasum, kasumimaksed. Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil : Kulutuste meetod E = C + I + G + (X Z) Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p Rahvuslik puhasprodukt
c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse reaalne SKP? a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel b. reaalset SKP-d ei saagi arvutada, kuna reaalset lähteinormatsiooni pole olemas c. reaalne hinnaindeks leitakse nominaalse SKP jagamisel hinnaindeksiga d
2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed
SKP=C+I+G+(X-M) NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C) 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id)
· Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu · Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima b) Negatiivne mõju avaldub: · Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine · Sageli elatustase langeb · Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt · Seotud tööpuudusega · Ressursside vale jaotus 21. Maksebilanss Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga 22
teenuste ja tulude eksporti ja importi ning jooksevülekandeid. Koosneb väliskaubandusbilanss, teenuste bilanss, tulude bilanss ja ülekannete bilanss. Deebetkirje negatiivse märgiga, näitab ressursside kasutamist Kreeditkirje positiivse märgiga, näitab finantsressursside suurenemist Välisnõuded residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. Põhikaubanduse süsteem kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringud Eesti maksebilansis investeeringud, millega kaasneb investori oluline osalus (ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ning temas olulist osalust omavate investorite vahel)
kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu(PI) on see, mida indiviidid saavad. Rahvuslikust puhastulust lahutatakse ettevõtete säästud(see osa rahvuslikust puhasproduktist, mida ei jaotata indiviidide vahel, vahel öeldakse, et see on korporatiivne kasum). Kasutatav tulu(Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud(üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa.
Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul- väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused ·Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh. pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Oluline on see, et kui pangal krediidiliinide tasumise ja võlakirjade lunastamise tähtajad saabuvad, siis suudab pank need ka tagasi maksta või refinantseerida. Panga omakapital ·Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid,
Esmalt tuleks välja selgitada investori suhtumine riski. Teiseks oluliseks komponendiks, millega investeerimisstrateegia valimisel ja portfelli koostamisel tuleb arvestada, on investeerimishorisondi pikkus ning regulaarsete väljamaksete vajadus. Samuti on investeerimisstrateegia kujundamisel oluline investori maksustaatus. Kuigi Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, erineb oluliselt juriidiliste ja füüsiliste isikute maksustamine. Samuti residentide ja mitteresidentide maksustamine. Tähtis on kindlaks teha, kui suures ulatuses olete nõus riskima ja mis on rahavajadus vahepeal. Kas saate pikalt või lühidalt investeerida jne. Kehtestada piirangud endale, et juhtida investeeringuid. Kui palju olete nõus kaotama? Investeeringu tähtaeg ja likviidsus. Peale investorit iseloomustavate karakteristikute väljaselgitamist tuleb otsustada, mis liiki varasid ja millises mahus portfelli lülitada teostada aktivate jaotus. Uurimused on
isikud, kes ei ole reeglina asukohamaa maksukohustuslased (TMS §30). Mitteresidendist juriidilisele isikule, kes ei soovi registreeruda residendiks, kuid soovib tegutseda Eesti territooriumil ja /või saada siit tulu, jääb võimalus end registreerida ja tegutseda "püsiva tegevuskohana" (TMS §6, lg.4). Püsiv tegevuskoht (vt punkti 3.1). 1.3 MAKSU LAEKUMINE Eestis laekuvad dividendidelt, erisoodustustelt ja juriidilise isiku poolt tehtud kingitustelt ning mitteresidentide makstud tulumaksud riigile (TMS §5,lg.3). Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 1.jaanuarist 2009 6 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest.
Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima. b) Negatiivne mõju avaldub: Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine Sageli elatustase langeb Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt Seotud tööpuudusega Ressursside vale jaotus c) Maksebilanss 4 Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga d) Tollimaks Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt
Vanja 22 Sobiv Guido 17 Ei ole sobiv iva vanusega Paap 20 Sobiv Villem 19 Sobiv isesta Ei ole sobiv Priit 23 Sobiv Kaido 22 Sobiv Valev 18 Ei ole sobiv Ain 22 Sobiv Mitteresidentide reisid Eestisse 2008-2018 [1] Külastuste Külastuste Mitmepäeva- kogukestus Riik koguarv külastuste arv päevades Ameerika Ühendriigid 17694 12821 86743 Austraalia 2585 1283 6315 Austria 3507 2377 12977
annaabi.ee 
