a) tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; b) komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduse koordineerimine; c) otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; d) probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; e) kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. Mitteformaalseid gruppe on kahte tüüpi: · huvigrupid; · sõprusgrupid.
huvijuhid ja noorsootöötajad on teineteisele pigem väärtuslikud koostööpartnerid mitte teineteise vastandid. Läbi TÜ VKA lõputööde ja Viljandis toimunud praktikate on jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte. Üheks olulisimaks teemaks on tõusnud laste ja noorte kaasatuse ja osaluse suurendamine ning neile selleks õigete võimaluste tutvustamine ja loomine. Koolil kui formaalse hariduse eestvedajal saab selles olema aga jätkuvalt suur roll. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kool kui väike ühiskonna mudel, kus lapsed, noored ja täiskasvanud igapäevaselt peavad koos arenema ja töötama, on üheks põhiliseks kohaks,
Probleemi tuumaks on see, kas võõral oli õigus talitleda enese plaani järgi, õõnestades sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"? Leian, et eetiliselt ja moraalselt oli selline tegu täiesti väär. Ta kasutas inimesi oma eksperimendi ja heaoluloomises kurjasti ära. Samas ei suutnud linnaelanikud ka ise kiusatusele vastu panna, ja seoses sellega olid kõik sunnitud oma väärtushinnangud ümber seadma. Võib öelda, et niipalju kui on maailmas inimesi, on ka maailmas mitteformaalseid moraalinorme, sest need sõltuvad meist ümbritsevast kesk- ning ühiskonnast. Ja paraku lasid kõik elanikud, end väljastpoolt mõjutada. Kui rääkides preili Prymist, tema tegemistest ja võitlusest hea ja kurja vahel, siis tema otsus tegutseda, nii nagu ta seda ka tegi oli minu silmis isegi õigustatud, kuid seda mõningate mööndustega. Nimelt saan aru sellest, et kõige noorema elanikuna Viscose linnakeses oma täitumata unistuste ja halvastivaatavale kuulsusele oli see tema
mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada otsustetegemise protsessi Euroopa Ühenduste Nõukogus. Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka
töösuhete õigust, sotsiaaldialoogi reguleerivaid sätteid ning esmasena – sotsiaalkindlustuse õigust. Seega võib Euroopa Liidu õigusest leida sotsiaalkindlustuse hulka loetavate sotsiaalsete riskide loendi, kuid mitte sotsiaalõiguse materiaalset definitsiooni. Laiemas mõttes on sotsiaalõiguse ehk sotsiaalse kaitse mõiste ajaga üha laiemaks läinud, sellega hõlmatakse enamasti nii riiklikke, kollektiivseid kui mitteformaalseid meetmeid, eristamata rangelt avaliku ja eraõiguse vahet. Kitsamas tähenduses on sotsiaalõigust käsitletud ka Eesti erialakirjanudses - Aaviksoo ja Annuse kohaselt on sotsiaalõigus avaliku sektori poolt tagatud kaitse sotsiaalsete riskide vastu. Saksa õigusteadlaste Bley ja Kriekebohmi järgi realiseeritakse iseseisvalt ja primaarselt sotsiaalriigi põhimõtet, ennetatakse, vähendatakse või kõrvaldatakse individuaalseid hüvede puudusi ja neist lähtuvaid vajadusi avalik-õigusliku
Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu kindlal ajal saadavat tasu ja piiramatut tasu. edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Eelistab formaliseeritud organisatsioone, Juhtimis-struktuur hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid. Näeb keskkonnast tulenevast Tunnistab keskkonnast kitsendustest läbimurdmist Suhtumine tulenevaid kitsendusi ja kui võimalust muutuseks. keskkonda püüab teha optimaalseid Loob endale uue keskkonna. otsuseid nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Inertsus. Muudatuste Vajadus olla paindlik, vältida Uuenduste kallidus. Seotus
säilib. Teatud majandusvaldkondade mõjutamise lootuse vähenemine, ent teatud valdkondades tegevuse lisandumine. UUS VALITSEMISMUDEL:GOVERNANCE Goverment vs governance(valitsemine vs valitsetus). Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid. (läbirääkimisi sotsiaalsete partneritega) Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus. Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel. Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise/järelvalve keerulisemaks. Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse
temaatilisi infolehti. Infolehed ei pea tingimata olema ühesuunalised. Nende kaudu on võimalik saada sihtgruppidelt tagasisidet. Lobby 84 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Mitte alati ei pea projekti tutvustama ametlikus ja töises vormis. Projekti tutvustamiseks tasub kasutada ka mitteformaalseid üritusi nende seas vastuvõtte, vabaajaüritusi, lõunasöögivestlusi jne. 85
Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit. Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi - õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda. Teised hindamises osalevad spetsialistid nii heas olukorras ei ole. Samuti saavad õpetajad kasutada mitteformaalseid hindamisprotseduure ning ka küsitlusmeetodit. Kui küsida, millise hindamistüübiga on õpetajad kõige enam seotud, siis selles osas on nad ilmselt heas positsioonis kompleksseks hindamiseks ja sõeluuringuteks, aga ka progressi hindamiseks. Laste uurimise vahendid ja võimalused. Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: vaatlust, küsitlust, testimist ja mitteformaalseid hindamisprotseduure. Meetodid on tegelikult samad,
suhtlemisraskustest, lisaks ei nimetatud ressursi ja staatuse konflikte vastanute poolt kõige olulisemaks. Lisaks näitasid uurimustulemused näitasid, et on suur erinevus selle vahel, millised on vastajate enda konflikti lahendamise meetodid ja millisena nähakse kaastöötajate konflikti lahendamise meetodeid. Kokkuvõtteks Me leidsime, et nii nagu org liikmed loovad org kultuuri, loovad nad ka mitte ametlikke konflikti lahendamisi. Töötajad loovad neid mitteformaalseid süsteeme koos käitumisnormidega selleks, et tegeleda konfliktiga. Selle uurimuse eesmärgiks on lüüa häirekella, et konflikti lahendus on organisatsioonides tegelikult juba olemas ja ei ole vaja midagi leiutada. Neid lahendusmehhanisme võib näha lähemalt, kui uurida käitumisnorme ja organisatsioonikultuuri. Ei ole vaja leiutada amelikke probleemide lahendamise norme, need on mitteametlikuna juba tegelikult olemas.
Meie osakonna juht on väga kindla seisukohaga, kuid see ei tähenda, et ta teiste arvamust kuulda ei võtaks. Arvamuste paljususest tehakse pea alati kompromissettepanekud ja need arutatakse läbi. On tunda juhi oskust viia otsused läbi kõigile vastuvõetavas vormis. Autoritaarse juhiga siin tegu pole. Töötajad osalevad otsustusprotsessis. Ka psühholoogiline hoolivus on väga hea. Probleemidele leitakse kiiresti lahendus, toetatakse tööväliseid mitteformaalseid suhteid erinevate ürituste korraldamisega. Tiimitunde tekitamine on läinud päris hästi. Avaldub see kõige paremini kiiretes olukordades, suurte projektide puhul. Minu kogemused ülikoolis. Ülikooli astumine oli kindlasti väga tähtis samm, mis oli tingitud puhtalt sisemistest mõju- dest. Eluliselt oli tunda, et minu enda areng on jäänud ajale jalgu. On vaja värskemat ja süsteemsemat arusaama protsessidest ja nende mõjudest üldisemalt. Õppimise protsessiga
Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks
mõju töökeskkonnal. Selline juht tunneb ja innustab oma inimesi ning äratab usaldust, kuna töötajad näevad, et nende arvamuste ja ettepanekutega arvestatakse. Samas tuleb tõdeda, et antud võtte kasutamine oleneb paljuski juhi isikuomadustest, tema suhtlemisoskusest ja valmidusest. (Valk 2003:205) Teiseks kommunikatsiooni parandamise meetodiks, mis tihedalt seostub eelmisega, on usaldusliku õhkkonna loomine. Võib korraldada regulaarseid mitteformaalseid kogunemisi, kus omavahel suheldakse, vahetatakse informatsiooni ja kindlustatakse, et kõik osakonnad ja töötajad tunneksid endid hästi ning oleksid kursis lähiplaanide ja tegemistega (Valk 2003:205). Üks kõige olulisemaid juhi kommunikatsioonialaseid ülesandeid on kuulamine nii klientide kui alluvate kuulamine. Paljud ei saa aru, et oluline informatsioon tuleb ka alt- üles, mitte ainult ülevalt-alla ja selleks, et seda julgustada, peavad juhid oskama aktiivselt
Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt. Järgnevalt kirjeldame, kuidas juht saab kaasa aidata töötajate vajaduste rahuldamisele. Kui töötajal on rahuldamata 1. sotsiaalsed vajadused, võib juht teha järgnevat: · anda tööd, mis nõuab suhtlemist, · luua meeskonnavaimu, · organiseerida perioodilisi koosolekuid, · mitte takistada ebaohtlikke mitteformaalseid gruppe; 2. lugupidamise vajadus, võib juht · tagada positiivse tagasiside, · edutada · suurendada õigust otsustada, · anda keerukamaid ülesandeid; 3. eneserealiseerimise vajadus, võib juht · pakkuda talle treeningut, · tagada tööd, mis vastaks potentsiaalile, · soodustada loovuse kasutamist töös. Frederick Herzbergi kahe faktori teooria Selgitamaks välja rahulolu ja mitterahulolu põhjuseid, küsitles Herzberg inimesi kahel erineval juhul: 1
Need kaks definitsiooni ei sisalda endas mingit põhimõttelist vastuolu või konflikti. Küll aga läheb igapäeva tegevuses meie kasumlikkuse taotlus vastuollu eetika põhimõtetega. Kuidas siis toimida? Pakun välja järgmise juhendi, mille koostamisel on tuginetud raamatutele Mari Meel "Sissejuhatus ärieetikasse" (2000) ja Chris Moon`i "Business Ethics" (2001): · Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks". · Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle. · Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse
Eetika - filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õige-vale, hea-halva vahel. Need kaks definitsiooni ei sisalda endas mingit põhimõttelist vastuolu või konflikti. Küll aga läheb igapäeva tegevuses meie kasumlikkuse taotlus vastuollu eetika põhimõtetega. Kuidas siis toimida? Pakun välja järgmise juhendi, mille koostamisel on tuginetud raamatutele Mari Meel "Sissejuhatus ärieetikasse" (2000) ja Chris Moon`i "Business Ethics" (2001): · Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks". · Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle. · Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt
Mida rohkem organisatsioon liigub demokraatia suunas, seda suurem tähendus on eestvedaja rollil. Lisaks aitab eestvedajana kaasa organisatsiooni kultuuri (püsiväärtuste) arendamisele. Eestvedamine väljendub erinevate tegevuste koosmõjuna (Taylor 2007). Sidepidaja ehk ühendaja roll on seotud suhetega väljaspool oma osakonda või organisatsiooni. Juht arendab välja kontaktide võrgustiku paljude inimestega. Ei tohi unustada ei formaalseid ega mitteformaalseid suhtlemiskanaleid töötajate vahel. Edaspidi tegutseb juht selle nimel, et suhtlemise abil loodud kontakte säilitada. Tulenevalt oma staatusest ja sidepidaja rollist pääseb juht ligi väga mitmesugusele väärtuslikule informatsioonile, mida võib nimetada ka privilegeeritud informatsiooniks. Seetõttu võib juhti pidada osakonna või organisatsiooni sõlmpunktiks. (Mintzberg 1973, Mintzberg 1994, Byrnes 2003.) 3.2. INFORMATSIOONIGA SEOSTUVAD ROLLID
passiivsuse eest. Üks näide lapsekesksest kasvatusest on raamat ,,Summerhill" , mille on kirjutanud Alexander Sutherland Neill(1883-1973). Summerhilli põhimõteteks kujunesid vabadus ja omavalitsus. Summerhilli koolis oli õppimine vabatahtlik. Neill suutis oma kooli töös hoida aastakümneid. Ka Inglise kooliinspektsioon ja haridusministeerium pooldasid ja hindasid Neilli õppeasutust. II Maailmasõja ajal sai Inglise põhikoolides alguse mitteformaalne kasvatus. Inglise mitteformaalseid põhikoole võib pidada 1960-70ndate aastate tugevaimateks lapsekeskse pedagoogilise suuna arendajateks. Loobuti 45 min. pikkustest tundidest ja üheks murdekohaks oli 11+ eksami ära jätmine (see kujutas endast põhikooli lõpueksamit, mille põhjal valiti lapsi keskkooli). Summerhill eksisteerib ka tänapäeval üsnagi edukalt. Molly Brearly(1974) ütleb:" Me elame käesoleval hetkel. Kui koolielu on olemuselt
Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu Eelistab kindlaksmääratut, piiramatut tasu. kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Juhtimisstruktuur Eelistab formaliseeritud organisatsioone, hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid. Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine keskkonda Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevaid kitsendusi ja püüab muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna. nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste võimalus Inertsus. Muudatuste kallidus.
sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt.” 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?kuulujutt Kuulujutt kui ebaselge päritoluga ringlev informatsioon, mis levib kõikjal ning kasutab selleks enamasti mitteformaalseid infoallikaid; kuulujutud tihedalt seotud muistenditega – peamise erinevusena võib välja tuua narratiivi puudumise; kuulujutud kui kaasaegsete muistendite alamhulk – nendega antakse info edasi ilma eepilise sisuta, kuid sellega väljendatakse siiski üldist uskumust; vandenõuteooriate lähedus kuulujuttudele; vandenõuteooria on kuulujuttudest konstrueeritud süsteem, millesse on põimitud ka ametlikke fakte. Vandenõuteooria on
Sinu jutt joodikute ja ärikate mittesallimisest on kilp, mille taha sa poed, et oma olemasolu kuidagimoodi õigustada. Sa oled lihtsalt võõrkeha tervel organismil [Eesti NSV-l]." Kraan, Ü. "Kes on PUNKARID?" Noorte Hääl, 5. august, 1986. Kandilistes sulgudes [] kommentaarit Tõnu Trubetsky'lt Eks ta's nüüd ole praegu on naljakas, aga siis oli sellega tõsi taga. Vaevalt aasta hiljem (1987) ei räägitud enam mitte punkarluse likvideerimisest vaid vajadusest "mitteformaalseid gruppe" mõista ning teha isegi mõningaid järeleandmisi see oli esimene ilming peatselt käivituvast perestroikast (vt Noorte Hääl, 17. juuni, 1987. "Mitte võidelda, vaid esmalt uurida." Toomas Sildam.) Enne, kui punkarid 1988. aastal kogu rahva kangelasteks tõusid, tuli neil juba pealtnäha uuenduste kursil olevas ENSV-s kogeda veel mitmeid viltuvaatamisi. Olgu selle näiteks, et uus mõtlemine ei sünni üleöö või Anu Klyszeiko ja Tõnu Trubetsky pulmapidu Pirita
Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu Eelistab kindlaksmääratud, piiramatut tasu. kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Juhtimisstruktuur Eelistab formaalseeritud organisatsioone, hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine keskkonda Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevaid kitsendusi ja püüab muutusteks. Loob endale oma teha optimaalseidd otsuseid keskkonna. nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste võimalus Inertdud. Muudatuste kallidus.
laienemist. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 58. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. Kontroll ressursside üle E eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti, J ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine Tasu E eelistab tulemusest sõltuvat, piiramatut tasu, J eelistab kindlaksmääratus tasu Juhtimisstruktuur E eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid, J eelistab formaliseeritud hierarhiat Strateegiline orientatsioon E juhitus tajutud võimaluste poolt, J juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt. Suhtumine võimaluste kasutamisesse E teeb revolutsioonilisi otsuseid piiratud aja jooksul, J teeb evolutsioonilisi otsuseid pikema aja jooksul Ressursside rakendamine E otsused on mitmetasandilised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel, J otsused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega. 59
Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht 15) Ettevõtja Juhitud tajutud võimaluste poolt. Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Väljakujunenud organisatsiooni juht Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
Ettevõtja · Juhitud tajutud võimaluste poolt. · Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele · Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel · Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. · Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu · Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid · Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. · Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Juht · Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt · Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
Mehhaaniline bürokraatia püüab luua organisatsiooni, kus oleks: · väga selge hierarhia, rangel subordinatsiooni põhimõttel. · käskude ahel toimib ülevalt alla (mitte "üle hüpates") ning info liigub alt üles (samuti mitte "üle hüpates"), et oleks võimalik töö kontroll. · maksimaalselt detailne tööjaotus, täpne spetsialiseerumine. Mida rutiinsem tegevus, seda parem on antud tegevust kaudselt (instruktsioonide kaudu)juhtida. · vähendada mitteformaalseid suhteid, suurendada formaalselt reguleeritavate suhete hulka. Peab välistama horisontaaseid suhteid, suhted käivad ülemuste kaudu. Alluv saab käske kirjalikult väldib isiklikke suhteid. · püüab vähendada kontrolli ulatust, püüab luua jaotuse, kus ühele liinimänedzerile ei allu väga palju ülemusi. Orgaanilised organisatsioonid: · püüavad vältida selgete ja üheste käskude ahelat · püüavad vältida töö jaotust, mis ei tulene
Ettevõtja · Juhitud tajutud võimaluste poolt. · Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele · Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel · Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. · Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu · Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid · Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. · Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Juht · Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt · Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
Ettevõtja Juhitud tajutud võimaluste poolt. Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Juht Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
tasu. saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organi- Juhtimis- Eelistab formaliseeritud hierarhiat. satsioone, mitteformaalseid sidemeid. struktuur Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi Suhtumine Tunnistab keskkonnast tulenevaid kui võimalusi muutuseks. Loob endale keskkonda kitsendusi ja püüab teha optimaalseid
sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt.” FOAFtale = friend of a friend tale ‘jutt, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad? Kuulujuk kui ebaselge päritoluga ringlev informatsioon, mis levib kõikjal ning kasutab selleks enamasti mitteformaalseid infoallikaid. Vandenõuteooria on kuulujuttudest konstrueeritud süsteem, millesse on põimitud ka ametlikke fakte. Vandenõuteooria on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus. 51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises.
vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. 4. Riigi rahvas. 5. Riigi territoorium. 6. Avalik võim (suveräänsus). 7. Riigivormid. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. 8.2. Õigusriigi tunnused. 8.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused. 8.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused. 9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne. Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon
Скрытые возможности Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. Аренда ресурсов Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid Простые организации Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Риск Juht Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt Контролируемые ресурсы Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul
27.Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. Ettevõtja - Juhitud tajutud võimaluste poolt. - Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele - Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel - Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti. - Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu - Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid - Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna. Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega Juht - juhtitud jooksvalt kontrollivate ressursside poolt - teeb evolutsioonilisi otsusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile - otsused on üheastmelised koos ene täieliku sidumisega langetatud otsustega
Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne 1 Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance? Governance on valitsetud.Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega) 21 1 Mis on valitsemisvõrgustikud, poliitika ülekandmine, mitmetasandiline valitsemine? Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega? Valitsemisvõrgustikud hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmeks tuumtäitsevvõim kui võrgustikud,mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalvõrgustikke.
ent teatud valdkondades (järelevalve, tööturu-hariduspoliitika) tegevuse lisandumine Uus valitsemismudel: governance n Government vs governance (valitsemine vs valitsetus) n Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega) n Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga, milles riik toimib n Eelkäijaks korporatiivne valitsemispärimus Governance'i tõusu tegurid n Valitsuste ülekoormus (heaolu-)teenuste pakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel n Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise ja järelevalve üha raskemaks
kasutamist ja renti ressursside üle töötajate arvu suurendamine Eelistab tulemustest Tasu Eelistab kindlaksmääratud, sõltuvat, piiramatut tasu kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Juhtimisstruktu Eelistab formaalset hierarhiat organisatsioone, ur mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi keskkonda tulenevaid kitsendusi ja püüab muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste Inertsus. Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida võimalus Seotus standardsete
sõnade asemel, vältimaks ebaviisakust, poliitilist ebakorrektsust või negatiivseid suhteväärtusi. (Nt: Näiteks kasutati halvatähenduslike sõnade ,,asotsiaal" ja ,,prükkar" asemel eufemismi ,,vähekindlustatud inimene" arutelus, milles oli kõne all sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste töölevõtmise võimalikkus.) Kas esineb silmatorkavalt formaalseid või mitteformaalseid sõnu? Nende abil väljendatakse ja rõhutatakse sotsiaalse situatsiooni iseloomu, formaalsuse astet, pannakse paika diskursuses osalejate staatus ja positsioon. (Nt: Näiteks võib poliitik mitteformaalse väljendiga ,,viina viskama" soovida rõhutada tõenäoliselt demagoogilistel eesmärkidel n-ö omamehelikkust ja joviaalsust: ,,Ma olen ikka vahetevahel Hundisilma talus koos meestega viina visanud".) 3
Tasu kindlal ajal saadavat tasu ja piiramatut tasu. edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Eelistab formaliseeritud organisatsioone, Juhtimisstruktuur hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevai kitsendusi ja püüab Suhtumine keskkonda muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna. nende raames. Uuendustega kaasnev risk
olemasolu kuidagimoodi õigustada. Sa oled lihtsalt võõrkeha tervel organismil [Eesti NSV-l]." Kraan, Ü. "Kes on PUNKARID?" Noorte Hääl, 5. august, 1986. Kandilistes sulgudes [] kommentaarit Tõnu Trubetsky'lt Eks ta's nüüd ole praegu on naljakas, aga siis oli sellega tõsi taga. Vaevalt aasta hiljem (1987) ei räägitud enam mitte punkarluse likvideerimisest vaid vajadusest "mitteformaalseid gruppe" mõista ning teha isegi mõningaid järeleandmisi see oli esimene ilming peatselt käivituvast perestroikast (vt Noorte Hääl, 17. juuni, 1987. "Mitte võidelda, vaid esmalt uurida." Toomas Sildam.) Enne, kui punkarid 1988. aastal kogu rahva kangelasteks tõusid, tuli neil juba pealtnäha uuenduste kursil olevas ENSV-s kogeda veel mitmeid viltuvaatamisi. Olgu selle näiteks, et uus mõtlemine ei sünni üleöö või Anu
ei represseerinud rahvuslikke liikumisi, vaid töötasid nendega koos, kaotasid oma võimu ja mõju. Baltikumist lähtus uue liidulepingu (ümber)sõlmimise idee, mille Gorbatšov esialgu tagasi lükkas, kuid hiljem võttis ta selle riskantse stsenaariumi üle. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega (26. septembril 1987), mis võitis populaarsust üle Liidu. Baltikumis kadus esimesena kompartei monopol massiteabes, kompartei kirjastustes hakati trükkima “mitteformaalseid” materjale ka teistele Liidu piirkondadele. Baltikumis iseseisvusid kompartei vabariiklikud organisatsioonid esimestena (Leedu KP kuulutas end NLKP-st sõltumatuks 19. det- sembril 1989). Balti saadikud esindasid rahvasaadikute kongressil Kremlis lääne- likku poliitilist kultuuri ja astusid liitu vene demokraatidega. Baltikumis (Leedus ja Lätis) kukkus jõukasutamine 1991. aasta jaanuaris läbi ja andis oodatule vastu- pidise efekti.58
2. Loomuõiguse printsiipide alusel nagu sooviks seda kaasaja seadusandja põhineb üldtunnustatud väärtushinnangutel. Kohtunik peab looma õigust ei teki küll materiaalne õigus, vaid kohtunik otsustab üheks korraks õiguse. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides pakuvad mänguruumi. VI peatükk ,,Riik" 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne. Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond ja solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. Saab kesta siis, kui on vastastikune usaldus. Inimestel erinevad
1.2.5. On kasutatud ka poolliigi mõistet: see on kujunev liik, mis pole veel iseseisva liigini jõudnud. Eriti ornitoloogias on kasutusel olnud ka ringliigi termin: tsirkumboreaalse levikuga liigi esindajad võivad tänu klinaalsele muutlikkusele olla areaali"otste" kokkupuutepunktis olla mitte- ristuvad ja ka morfoloogiliselt erinevad. 1.2.6. Alamliik, varieteet, vorm on hierarhilised kategooriad; kasutatud on ka mitteformaalseid ühikuid, millega tähistatakse teatud ühiste tunnus- tega indiviidide rühmi. Gilmour ja Gregor ning Heslop-Harrison tõid sisse nn. deemi- (deme) teriminoloogia. Topodeem ja ökodeem tähistavad ühes pai- gas või samades ökoloogilistes tingimustes esinevaid grupeeringuid; gamo- deem on omavahel ristuvate isendite kogum; autodeem on autogaamsete või iseviljastuvate isendite ühendus, jne. Sagedamini on kasutatud esimest
koolitusmeetodite abil seminaril tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada. Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja. Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks noortega noortekeskustes, see eristab ka koolis läbiviidavat tervisekasvatust noortekeskuse tööst noorsootöötaja saab kasutada ära mitteformaalseid viise, misläbi noorte tervist edendada. Mitteformaalses keskkonnas sobivad hästi kasutamiseks aktiivse õppimise meetodid. Noorsootöötaja nagu ka tervisekasvataja üheks peamiseks ülesandeks on noorte kuulamine ja nõustamine, kas siis individuaalselt või grupina. Nõu andmisel tuleb aga kõigepealt selgeks teha, mida nooruk on juba enda aitamiseks teinud või kust abi otsinud. Selleks, et oskaks nõu anda, tuleb osata mure või probleem ära kuulata
normidesse arenevad. N: paarkümmend aastat tagasi suhtuti taunivalt noore ise lapsepuhkusele jäämist ning ema käis tööl või mees tegi ilma naiseta koduseid toimetusi ning naine ei osalenud neis iialgi. Praeguseks ajaks on mõlemad käitumismustrid täiesti normaalsed. Sotsiaalne kontroll teostub põhimõtteliselt kolmel erineval tasandil: · Ühiskonna tasand, kus ühiskond kasutab nii formaalseid kui ka mitteformaalseid sotsiaalse kontrolli vahendeid. · Väikeste gruppide tasandil (perekonnast kuni erinevate grupeeringute ja institutsioonideni välja). Grupi normid ja sotsiaalne kontroll võivad kuid ei pruugi üldkehtivate normidega kokku langeda. nii võivad grupinormid olla üldkehtivate normide suhtes neutraalsed kui nad puudutavad ainult teatud grupiliikmete professionaalseid küsimusi (N: eesti sportlaste vahelised
1. tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; 2. komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduste koordineerimine; 3. otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; 4. probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; 5. kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. Mitteformaalseid gruppe on kaht tüüpi: 1. huvigrupid; 2. sõprusgrupid. Huvigrupi moodustavad teatud ühiste huvidega organisatsiooniliikmed. Sõprusgrupid kujunevad peamiselt omavaheliste suhete alusel. 20. Personalipoliitika sisu ja põhisuunad Personalipoliitika on põhimõtete ja seisukohtade kogum firmas, millest lähtutakse personali juhtimisel. Eesmärk on kasutada olemasolevat töötajat maksimaalselt.
vastavalt muutustele organisatsiooni sise- ja väliskeskkonnas. (Simson jt 2002, 86-87) Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada miks, keda, millisel teemal ja kuidas koolitada muutuste ennetamiseks ja/või tekkinud probleemi kõrvaldamiseks. 16 Koolitusvajaduse hindamise korraldamise aluseks on dokumentide analüüs, vestlused, plaanipärane hindamistegevus. Meetoditena kasutatakse formaalseid ja mitteformaalseid, suulisi ja kirjalikke meetodeid. (Mõttus 2004, 43-46) Erinevaid analüüse saab rakendada ka uute ja olemasolevate töötajate puhul. Uute töötajate töölevärbamisel onmõttekas kasutada püstitatud ülesande meetodit, ehk intervjuu käigus anda töötajale ülesanne, mille täitmisel selguvad tema edasised koolitusvajadused. Olemasolevate töötajate koolitusvajaduse hindamiseks on mõttekas kasutada töö täitmise meetodit, mille käigus pannakse töötaja proovile erinevates
Ta on aldis langema kahe koolkonna vahele (neofunktsionalism ja valitsustevahelisus) -kui EL integratsiooniprotsess on intensiivistunud, siis on ta ka kaasa toonud suurema ulatuse akadeemikute huvi Uus-institutsionalism Uus institutsionalismi keskmes on väide, et institutsioonid on tähtsad otsuste tulemuste kindlakstegemisel. Kui vana institutsionalism keskendus ainult formaalsele võimule ja struktuurile institutsioonide puhul, siis uus kaasab endas laia ulatust formaalseid ja mitteformaalseid protseduure, praktikaid, norme, tavasid jne. Uus institutsionalismil on kolm analüütilist lähenemist: ajalooline, ratsionaalse valiku, sotsioloogiline. -ajalooline institutsionalism keskendub võimujaotustele, mis on kaasa tulnud institutsionaalsete kokkulepetega, viisidele kuidas need kokkulepped tekitavad rajasõltuvust ning mittetahtlikke tagajärgi. -ratsionaalse valiku institutsionalism on huvitatud sellest, kuidas institutsioonid kujundavad ning piiravad
üksikuks episoodiks tema elus. Just nende viimaste puhul võib formaalse sanktsiooni kasutamine isegi kahjulikuks osutada (stigmatisatsioon, seniste sotsiaalsete sidemete katkemine, töökoha kaotus jne). Nimetatud arusaamast on lähtunud ka paljud Euroopa riigid, luues legaalse võimaluse kergemaid kuritegusid toimepannud esmakurjategijate suhtes menetlus nn otstarbekuse printsiibist lähtuvalt lõpetada, kui tekkinud konflikti on võimalik edukamalt lahendada mitteformaalseid meetmeid rakendades (nt kurjategija ja ohvri lepitamine jne). Lisaks sellele omab selline menetlusõiguslik instituut olulist rolli ka filtrina, mis lubab õiguskaitseasutustel keskenduda raskematele ja korduvatele rikkumistele. Meie kehtiv menetlusõigus vastavat instituuti praegu ette ei näe, küll on see aga plaanis luua uue kriminaalmenetluse seadustikuga ja seda peaksid arengusuunad toetama. Eesti vajaks hinnanguliselt juurde kolm korda rohkem politseinikke, prokuröre,
kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 8.,10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminekueksami. Selle nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas. Mitteformaalne hindamine ja otsustamine õppe-kasvatustöös (õpilaste ja klassi üldise arenguastme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse, klassi kaasatöötamisvõime ning õpilase tunnis töötamise tähenduses). Igapäevatöös langetab õpetaja pidevalt mitteformaalseid hinnangulisi otsustusi. Need puudutavad kolme valdkonda: õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist; klassi kaasatöötamisvõimaluse jälgimist õpetamise käigus ja õpilaste jooksvat hindamist tunnis. Kõigil neil juhtudel on hindamine mitteformaalne. Klassi ja õpilaste arenguastmest ettekujutuse loomine Sageli õpetajad isegi ei teadvusta, et nad koguvad informatsiooni klassi ja õpilaste kohta
Peavad oluliseks koolitust, kuid ei osale koolitusstrateegia jm koostamisel. Normdokumendid on olemas, kuid neid ei järgita. Toimub koolituse planeerimine, korraldamine ja osaline aruandlus. 90 · Süsteemne koolitus- koolitusjuht on algataja ja koordineerija. Juhid teadvustavad ning osalevad. Tegevuses järgitakse formaalseid ja mitteformaalseid põhimõtteid. Toimuvad kõik koolitusprotsessi etapid. 11. Koolitusvajadus Klassikaline määratlus- koolitusvajadus on teadvustatud puudujääk töötaja teadmistes, oskustes või hoiakutes, mille kõrvaldamine parandab töötaja töösooritust või potensiaalset töösooritust. Kujundlik määratlus- koolitusvajadus on lõhe soovitud ja tegeliku olukorra vahel organisatsioonis, mille saab ületada töötajate koolitamisega.
annaabi.ee 
