14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele
Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel aga ruumilised-visuaalsed võimed. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad tavaliselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastasikku sõltuvast minast. Mida vähem rõhutab kasvatus jäiku soorolle, seda vähemaks jääb ka sugudevahelisi erinevusi.
jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides. Enesedistsipliini abil hoiame end aga näiteks vormis, treenides regulaarselt oma keha. 3) Asana: Tõlkes tähendab see asendit. See on ettevalmistav etapp meditatsioonile ja vaimsele avastusretkele. Harjutamise käigus kujuneb suurem tundlikkus oma füüsise suuhtes ning suurem tundlikkus oma füüsilisest minast. Avanevad meele ning keha ühenduskanalid ning selle kaudu õpitatakse juhtima ning valitsema oma hingamist nii liikumisel kui ka rahuolekus. Sooritades asendeid sarjadena, töödatakse süstemaatiliselt läbi kõik lihasrühmad, vabastatakse energia, võimaldades sel kogu kehas ühtlaselt ringelda. · Jooga asendite sooritamine igapäevaelus annab kehale tasakaalu, harmoonia ning hea tervise. See on hea viis treenida peale lihaste, kõõluste, liigeste ka siseelundeid.
edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria: 1) Usaldus või usaldamatus (0-1 a): kas laps tunneb turvatunnet või hakkab maailma kartma 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi (1-3 a): kas vanemad toetavad last tema tegemistes või hakkab laps oma suutlikkuses kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde
1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga.
lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja. Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus,koostöö ja suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naisetel aga kui vastastikku sõltuvast minast. Kõnelemises – Mees lähtub kujutlusest. Nagu oleks ta domineeriv pool, tõstab oma võimu esile mitmel viisil. Meeste jutt sageli otsekohesem ja kindlam, nad katkestavad naiste juttu sagedamini kui naised meeste oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks. ------------------ Õpikust lk.33 – 47; vihiku materjal; TV lk. 13 – 15 Arengupsühholoogia põhiküsimus
MEHE JA NAISE ERINEVUSED VÕIMED: NAISTEL ON ARENENUD KEELELISED OSKUSED, ON KA MEESTEST PAREMAD LUGEJAD, MEESTEL AGA RUUMILISE MÕTLEMISE-VISUAALSED VÕIMED; KÄITUMINE: TÜDRUKUTE KASVATAMISEL PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU TUNNETELE JA SUHETELE, POISTE PUHUL VÕISTLUSLIKKUSELE JA ALGATUSVÕIMELE. TÜDRUKUID ISELOOMUSTAVAD LÄHEDUS, KOOSTÖÖ JA SUHETE RÕHUTAMINE, POISSE VÕISTLUSLIKKUS JA ÜLEOLEKU NÄITAMINE. NII KUJUNEB MEESTEL VÄLJA ARUSAAM ENDAST KUI SÕLTUMASTUST MINAST, NAISTEL ENDAST KUI VASTASTIKKU SÕLTUVAST MINAST. LISAKS ON ERINEVUSI LEITUD MEESTE JA NAISTE KÕNES JA VESTLUSTE KATKESTAMISES.
tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja. · Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus,koostöö ja suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naisetel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Kõnelemises Mees lähtub kujutlusest. Nagu oleks ta domineeriv pool, tõstab oma võimu esile mitmel viisil. Meeste jutt sageli otsekohesem ja kindlam, nad katkestavad naiste juttu sagedamini kui naised meeste oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks. Algselt arvati, et arenguperiood kestab 7 a. 0-7 läheb kooli 7-14 murdeiga 14-21 saab täiskasvanuks
tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja palju muud. Inimesed tahavad ikka avastada maailma ja panna end proovile, sest niimoodi saab väga palju endast teada.
surmale ja vaatab tagasi oma elatud elule, siis tunnistab ta endale, et ta pole enam ammugi mitte see inimene kes ta oli nooruses või keskeas, sest meie ümbrus ja ühiskond, sõbrad, vanemad, elukaaslased, õpetajad, nad kõik muudavad meid, seega ei saa rääkida reaalselt oskusest ise endaks jäämisel, sest reaalselt pole see võimalik. paratamatus on, et pead paljusid oma tegusid ja külgi varjama kuigi need teod ja küljed on osa tegelikust minast, kuid jällegi tekib siin probleem, et kellegile need teod või küljed, või iseloomu jooned ei meeldi ja jällegi, et mitte kellegile pahameelt tekitada, tuleb ennast esitleda kellegi teisena kes sa tegelikult pole, paratamatult tuleb salatseda, varjata, peita oma tundeid ja palju muud sinna juurde. kahjuks on paratamatus, et kui sa püüad jääda ise endaks siis jääb sinu elu väga lühikeseks, sest paratamatult lõppeb see surmaga kas kellegi teise või su
Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga. Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga. Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, kantakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele üle. Varju kohtamine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamise, individuatsiooni teel.
selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3
oma elatud elule tunnistades siis endale, et ta pole enam ammugi see inimene, kes ta oli nooruses või keskeas, sest meie ümbrus ja ühiskond, sõbrad, vanemad, elukaaslased- need kõik muudavad meid, seega ei saa rääkida reaalselt oskusest iseendaks jäämisel, sest tegelikult pole see võimalik. Paratamatus on see, et pead paljusid oma tegusid ja külgi varjama, kuigi need teod ja küljed on osa tegelikust minast. Mina arvan seda, et selleks et olla elus õnnelik ja edukas, ei tohiks lasta end voolida ühiskonnal. Arenege ise, avage oma südamed ja olge vabad ahelatest. Meie elu on lühike. Miks elada puuris, miks rääkida läbi hammaste, kui saab ka suu lahti teha ja öelda mida tegelikult öelda tahad? Kõige vabastavam on tunne pärast seda, kui saate öelda, rääkida, nutta ja karjuda südamest- kirjeldamatult ilus. Alles siis saab minna elus uuele tasandile. Me tihti anname
(täiuslikkus) selle idee temasse sisestama. b. Descartes'i väitel ei ole ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Teises meditatsioonis sisalduvad väited ja argumendid: 1. Keha ja hing on tihedalt seotud, hing ei saa eksisteerida ilma kehata. a. Hing on ilma kehata väljamõeldis, kuna ilma selleta ei suuda see tunnetada. 2. Inimene on see, keda ta tunneb. a. Täpne teadmine minast ei sõltu sellest, mida inimene veel ei tea. b. Kujutlusvõimega haaratav ei kuulu teadmisse 3. Kehalised asjad on selgemad, kujutlemisele mittealluvad ebaselgemad. 4. Keha olemus. a. Mõistus on see, mis teeb lõpliku otsuse
Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794). Filosoofia algab õigupoolest paratamatu valikuga kahe alternatiivi, dogmatismi ja idealismi vahel. Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist. Dogmatism suubub fatalistlikku paratamatusõpetusse, idealism on vabaduse filosoofia. ,,Missugune filosoofia valitakse, sõltub sellest, missugune inimene ollakse." ,,Masin- inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad
· käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme · Samuti võib öelda, et deontoloogiline moralist, kes jälgib neid reeglieid ja moraale, ajab moraalset puhtust ja üllust taga vaid seetõttu, et ta leiab oma ,,ideaalsest minast" nartsissistlikku rahuldust. Siit tuleneb, et tema käitumine ei saa kunagi olla täielikult eetiline. Utilitarianism · eetiline teguviis on selline, mille kaudu saab maksimaalsel hulgal inimesi rahulolu, õnne või head elukvaliteeti · õigem on see eetiline seisukoht, mis lõppkokkuvõttes summaarselt sisaldaks kõige rohkem inimeste rõõmu ja rahulolu Utilitarianismi puudused · Mis kriteeriumitega mõõta õnne, rõõmu ja rahulolu ·
Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Kui ma kahtlen, et ma kahtlen, siis see kahtlus ju tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine ja kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemusest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel
Mehe ja naise erinevused · Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine. · Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt. Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimetele. · Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Tüdrukutel olulisemad tunded, mis peegeldavad arusaamist ja kooskõla teistega, poistele seevastu sotsiaalne domineerimine. · Alates teisest eluaastast ilmneb poistel mõnevõrra suurem agressiivsus kui tüdrukutel, see jääb nii kogu eluks. · Erinevusi on leitud ka meeste ja naiste kõnelemisviisist. Mees arvab, et ta on domineerivam pool
tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel, mitte küll ise, aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab nimelt olin arvamusel, et keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda." 2. Isik on mõtlev asi. 3. ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes." 4. ,,Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles." 5. ,,Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada
olemast." ma mõtlen, järelikult ma olen. Erinevused: ,,Isik on mõtlev asi." ,,Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte meeltega või kujutlusvõimega, ja mitte selle põhjal, et neid puudutatakse või nähakse, vaid üksnes selle põhjal, et neid mõeldakse, siis tunnetan ma täiesti selgesti, et ma ei taju midagi kergemalt ega evidentsemalt kui oma vaimu." ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistentsist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes."
teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. Me võime kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle, ent kui me juba kahtleme, siis oleme enda kahtlustest ja enda kahtlevast minast teadlikud, kuna kahtluse suhtes ei saa enam kahelda. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegi täiuslikumaga ja kui ta saab seda teha, siis järelikult peab olema keegi veel täiuslikum, kes sisestab inimestesse mõtteid (Jumal) ning kelle võimust vähemtäiuslikud loomused ja kehad sõltuvad.
alandab enesehinnangut. Enesehinnang on aga see, mis aitab ilul välja paista. Liiga kõrge enesehinnang pole nüüd just ka kiita, aga inimene siiski peaks teadma oma väärtust, ennast... Teadma seda, et ta on ilusam kui need töödeldud barbid teisel pool telerikarpi, on hingega, on päris. Vahel ei olegi see mina ise just nii ütlemata kerge olla. Puberteet lööb hormoonid möllama, noor otsib, leiab, kaotab ennast. Ja siis jällegi leiab. Sellisel ajal on raske aru saada sellest "päris" minast. Ma olen ju praegu ja siin ja päris, aga ometi... Ometi tuleb veel otsida ja leida. Ja avastada. Ennast. Vaadata enda sisse ja näha. Eneseteadlik inimene oskab end ehk paremini serveerida kui see, kes pole oma olemuses päris kindel. Inimene, kes teab ennast, teab oma vigu (oskab neid sealjuures varjata), oma voorusi (oskab neid esile tõsta, teistele näidata). Eneseteadlik inimene- enesekindel inimene. Ja enesekindlus on ju ometigi hea. Kui pole endaski kindel, siis kelles veel olla
Osaledes sotsiaalses elus, võtame ikka rolle, mis ütlevad, kuidas me käituma peaksime teiste inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes. GOFFMAN(1959) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid:
inimeses. Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Arhitektide seas on enim mehi. Kuni teise eluaastani ei ole poiste ja tüdrukute käitumises erinevusi. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast (Cross & Madson, 1977). Meeste ja naiste vahelised erinevused võivad väljenduda ka kõnes, vestluse katkestamises jne. Mida liberaalsemaks muutub kasvatus, mida vähem rõhutatakse jäikade soorollide järgimist, seda vähem võib leida meeste ja naiste vahelisi erinevusi. Kasutatud kirjandus www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Inimese%20areng2.doc Sisukord Sissejuhatus, inimese areng.....................................................lk 2 Mida vastsündinud oskavad?..........
vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel) 5. Müstilise kogemuse omadused ja tüpoloogiad. - raskestisõnastatav, väärtuslik elukogemus, lühiajaline (mõnest hetkest mõne minutini), inimene on passiivne (provotseeritav aga mitte juhitav) - Oates: loomulik müstika (kogemuslike piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel), ühtesulav müstika (kõiksusega ühtesulamine, minast vabanemine), platooniline müstika (saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu), kristlik müstika (ollakse teadlik iseendast, leitakse oma identiteet), praktiline müstika (argine omandab igavikulise mõõtme). - Stace: väljasuunatud müstika (ühtekuuluvus olevaga, hõlmatust pühast) spontaanne, sissesuunatud müstika (ajatus, oma mina kadumine, sisemine vaikus ja tühjus) vastavad harjutused, praktika 6
toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. · Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus;
*Kadarikud saavad kindlustusraha ja rajavad uue P.Abneri Kaubamaja linna äärealale. *Ester Kruuimäe ja Paul Kadarik abielluvad ning Kadarikud saavad poe jälle vanas kohas avada. *Jakob kolib oma vanavanemate majja (kõik seal elanud on surnud ning Jakob pärib selle) elama, kuna see oli ainus koht, kus ta ennast veel koduselt tundis. Käsitletavad probleemid: *Inimeste muutumine rikastumise ja võõra keskkonnaga kohandumise käigus. *Lahtiütlemine oma paremast minast. *Raskused ning kannatused, mida inimest elujooksul ootavad ning mida peavad nad ületama (nt: vanemate surm, ebaõnnestumine äris) *Ahnus. *Armastuseta abielu. Ühe probleemi analüüs: Lugejale tundub algul, et Jakob tõesti armastas oma naist Elsat, kuna oli talle kaks abieluettepanekut teinud ning ei loobunud mõttest saada tema abikaasaks. Jakob, kes arvas, et Elsaga asja ei saa, otsustas viimase õe Hedvigi kasuks, kuid Elsa abikaasa surma tõttu tundis ta,
M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Lastega ei pea koolis võitlema, loo suhe. MS Analüüsivabalt omaks võtmine. Nagu suurte tükkidega söömine. Maol raske seedida.. peab läbi närima ja siis on maol lihtsam seedida. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest
ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. • Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. • Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine ....
teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel, mitte küll ise, aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab nimelt olin arvamusel, et keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda." · ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes." · ,,Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles."
..) *loomingusse suhtuti hoolimault *raamat on iganenud surnud ühevärvilised tähed *trükiti pakke- ja tarbepaberitele, tapeetidele protest raamatute vastu. Värviline . .. ----------------geomeetriline kiri. *vägivalla ja sõjalembus Vladimir Majakovski EKSPRESSIONISM Tekkis Saksamaal 1910-20ndatel. · Vahendati keskaegse inimese närvilist elu. · Kõik lähtub ,,minast" ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda, vaid elab läbi läheb süvitsi, lähtuvalt ,,minast" · Luulekeel paatoslik ja jõuline, palju hüüatusi · Elutunnetus traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Sünged, võikad elupildid, masendavalt kirjeldatud suurlinn, ühiskonna kritiseerimine · Tehnika sõltub inimesest ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja enesetapumotiivid
poole filosoofiliseks taotluseks on arendada sellele vastanduvat "positiivset filosoofiat", mis liigendus "mütoloogia filosoofiaks" ja "ilmutuse filosoofiaks".. Fichte ja Schellingi poleemika puhul võib pealispindsel vaatlusel paista, et vaidlus käib teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga tabatav kahel tasandil: madalamal loodusteaduste abiga, nii nagu seda oli interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse
Siddharta elas Indias umbes aastatel 563-483 e.Kr., kuid tema eluaastate üle käib vaidlus. Budism on läänes kasutamisele võetud termin, et tähistada usundit, mida selle järgijad nimetavad enamasti dharmaks. Dharma tähendab nii õpetust kui ka asjade olemust. Algselt ei pööratud õpetuses tähelepanu Buddhale vaid eelkõige õpetuse sisule - iseenda jõul ja jumala abita valgustatuse saavutamine, sisemise tasakaalu saavutamine ja iseenda minast loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi. Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad
näha. Kognitivistlik teooria baseerub kognitsioonidele (suhtumised, väärtused, hoiakud, ootused, kujutlused, uskumused). Antud situatsioonis saaks läbi viia intervjuud ning probleemsel õpilasel täita enesehinnagulehti, et ta võtaks aja maha. Niisamuti aitaks (kiir)intervjuu uurida, mis on Akmentini ,,mustas kastis" ehk missugused on tema hoiakud, uskumused jne. Eelkõige tuleks uurida tema arvamust ideaalsest-minast ning seejärel anda talle enese-instruktsioone. Ning kindlasti tuleb õpetajal jälgida enese käitumist, sest tema on ju mudel kõigile. Koletust ei tohi toita! Ning alati on hea oma tunnetest rääkida. Ökosüsteemse lähenemise puhul lähtutakse perest kui süsteemist ning kuidas indiviidi areng sõltub interaktsioonist teistega, suuremate või väiksemate süsteemidega. Antud lähenemine rõhutab kohesiooni, mis peegeldab hingelist lähedust, ning hierarhiat, mis on mõõdukas
1918-1921 viljeles peamiselt agitatsiooniluulet, lõi skemaatilisi üldistavaid revolutsiooni teoseid, kus vana maailma satiirilisele käsitlusele vastandub revolutsiooni ja tuleviku hüperboliseeritud kujutus, poeemides ,,150 000 000" (1920 a.) ja ,,Koomiline müsteerium" (1021 a.). 1920-datel aastail oli Majakovski postfuturistide rühmituse ,,Lef" eesotsas. Kultuuritraditsioonide hülgamine asendud nende tunnustamisega, luuletuses ,,Juubel" (1924 a.), rahva nimel oma minast loobumine isikliku ja üldise sünteesiga, üldistavad skemaatilised kujundid konkreetse tegelikkuse kujutamisega. Majakovski loomingu peateemad on uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus"Seltsimees Nettele aurikule ja inimesele",1926), üksikisiku õigus õnnelik olla (,,Selle kohta" 1923), kodanliku maailma ebainimlikkuse hukkamõist (luuletuses Pariisist ja Ameerikast"). Tema satiir paljastab
·Roll, mida inimene organisatsioonis täidab, on mõjutatud kahe grupi faktorite kombinatsiooni poolt: Situatsioonifaktorid tööülesannete iseloom ning spetsiifilised nõudmised, juhtimisstiil, asetus kommunikatsiooni võrgustikus Isiksuse faktorid väärtused, hoiakud, motiivid, võimed, isiksuse jooned. Vastastikused rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega Rollid internaliseeruvad saavad osaks "minast", muutuvad automaatseteks Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollide omandamine lapsepõlves (G. Sullivan). Rolliootus teiste poolt edastatud ettekujutused, kuidas antud rollitäitja peaks käituma.
Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks
(see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritud inimesed. Ka erakud mitte vähem, kui need , kes elavad ühiskonnas, - see on langemine iga üksiku inimese elus, põhipatt kõigi eripattude taga: just praegu, sina ja mina, kas teeme seda pattu, hakkame seda parajasti tegema või kahetseme sooritatut. Hommikul ärgates püüame asetada uue päeva Jumala
tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast tõde: 1. Kannatusest – otsene (näpu, hambavalu), potentsiaalne, metafüüsilised „mina“ 2. Kannatuste põhjused – potentsiaalsed (himu/iha; viha; nõmedus), Metaf (illusioon minast) 3. Kannatuste kaotamisest 4. Üllas tõde - 8-kordne tee: 1. Kordus – täiuslik taipamine/mõte – inimene on taibanud 4 ÜL tõde. 2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi 3. T. Kõne – ei räägita tühja 4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi 5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi 6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine 7. T
Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad)
kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo- minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. · Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine ....
Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7) Piaget kirjeldas objekti mõiste arengus kuut järjestikust staadiumi. Nende staadiumide kaudu loovad teadmised lapse tajule struktuuri. (Butterworht, Harris : 88-91) 3 3. GIBSONI ALTERNATIIV
ohvriks perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, enese vajaduste rahuldamine ja ei pea arvestama teistega. Inimene on muutunud järjest rohkem üksildasemaks. 8. Üksinduse põhjused ja üksinduse kompenseerimine Psüühilise energia suundumisel sissepoole, kohtub inimene iseenda mina-piiridega ja tundmatusega piiride taga. See avaldub vastumeelsusena. Lähtumine oma minast viib pikemas perspektiivis selle sama mina ahenemine. Sellele vastab kasvav suletus, üksindus. Üheks põhjuseks veel nõrgemad suhted teistega. Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surm. Kompenseerimine - inimene võtab naised, koera, tekivad väikepered - mõtlemine (erinevate tasandite vahel) elu mõte jne (tähenduse otsimine) - kompenseerimine elutud asjadega (arvuti, tv, auto)
jooksul saavad defenssidest iseloomujooned, mida on raske muuta. Üheks selleks võib olla agressiivsus. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakesksus ja sõltuvus 4 muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke. Agressiivseks ei peeta last, kes vahel enesevalitsemise kaotab või osaleb mõnikord sotsiaalse arenguga paratamatult kaasnevates käsikähmlustes, vaid inimest, keda ajendab hävituskirg, kes vajaduse korral on võimeline kasvõi teist inimest tapma ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase
x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused
Jooga abil saab leevendada ja ennetada rasedusvaevusi. Harjutuste toel väheneb vaagnapiirkonna pingetunne ja valulikkus, leeveneb seljavalu. Jooga aitab lõdvestuda, pinget alandada ja rahuneda. Rasedusaegne jooga on suurepärane ettevalmistus sünnituseks, sest omandatud hingamine ja liikumine on sünnitusel kergesti kasutatav. Joogaharjutused sobivad varasest rasedusest kuni sünnituseni. . . . Kokkuvõte Jooga on õpetus, mis annab inimesele informatsiooni tema tõelisest minast. Teadus, mille abil inimene saab ennast arendada nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Lõpptulemusena saavutab inimene ühenduse kosmilise teadvusega. Joogal on terve rida harusid või alljaotusi ja igaüks võib endale õpetaja abiga või erandina iseseisvalt valida sobiva neist. Tuntumad joogaliigid on hatha jooga, kundalini jooga, powerjooga sahadza jooga ashtanga jooga ning naerujooga. Jooga kasulikkus tervisele ning selle potentsiaal isiklikuks ja hingeliseks muutumiseks ning
Võidakse isegi leida äravahetamiseni sarnaseid punkte, aga vaadeldes sarnasuse seaduse seisukohalt pole kaks detaili täpselt sarnased. Kui kasutatakse mõistuslikult analoogia seadust suudetakse edasi anda seletamatut laiemas tähenduses. 5. Ülesmineku seadus. See seadus annab teada kõrgest vibratsiooni sagedusest, milles mittekarmaline hing vibreerib. Kui inimene kaotab illusiooni oma eraldatusest jumalikust minast, tõuseb inimese vibratsioon ülesmineku(taevamineku?) punktini. Teiste sõnadega karmata inimene lahkub maa tasandilt paremasse eksistentsi. Meil oleks vaja tuua armastuse energia oma igapäevasesse ellu, saades sageduse tõstmise püüdmise näiteks ja mudeliks teistele. Vibratsiooni sagedusastme saame tunneme ära selle järgi, mil määral inimene on magnetiks teistele inimestele. 6. Külgetõmbe seadus. See on kogu ilmutuse põhiseadus, Armastuse Aspekt, ja ta valitseb Hinge
ühes inimeses. Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Arhitektide seas on enim mehi. Kuni teise eluaastani ei ole poiste ja tüdrukute käitumises erinevusi. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast (Cross & Madson, 1977). Meeste ja naiste vahelised erinevused võivad väljenduda ka kõnes, vestluse katkestamises jne. Mida liberaalsemaks muutub kasvatus, mida vähem rõhutatakse jäikade soorollide järgimist, seda vähem võib leida meeste ja naiste vahelisi erinevusi. 11
aeg lihtsalt ära kannatada, sest sõprade valikut on väga raske mõjutada. Puberteediea ülesandeks on õppida täiskasvanuks olemist ja saada lahti vanemate sõltuvusest. Vanemad jäävad autoriteediks sellistes valdkondades, nagu haridus, karjäär ja sissetulekud. Sõpradelt õpitakse rohkem välist kui igapäevast käitumist, õpitakse ka seksuaalset käitumist. 15. Peegelpilt-mina. Õppimise käigus kujunevad välja ka arusaamad iseendast, oma sotsiaalsest minast. Peegelpiltmina - oma minapilti näeme teiste inimeste käitumise ajal ja reaktsioonide peeglist. Inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1). In. arvamusest selle kohta, kuidas ma teistele paistan. See ei pruugi alati kokku langeda. 2). Teiste hinnangust. 3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut. Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt
annaabi.ee 
