Hinduismi ja Budismi võrdlus (0)

Hinduismi ja Budismi võrdlus
Koostaja : Kristjan Pille
Hinduism
Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid , kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma . Kšatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaišijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid šundrad ehk teenijad , kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta sinna ka jääb. Kastivälised abielud olid keelatud. Pühakiri oli veeda . Veeda oli jumalikult inspireeritud. Veeda hümnid on sanskriti keeles olevad laulud. Veeda tekstid on ülimuslikud. Neist lähtuvalt tuleb elada. On kolm jumalat. Brahma oli looja. Višnu saab maailmas võtta erinevaid kehastusi. Šiva hoiab maailmat ülal, läbi tantsu. Išiba oli Šiva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu.
Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed mokšasse jõudmiseks.

Vedanta – lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon . Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta mokšasse. Vedanta järgi on 3 teed:

• Teadmiste tee – inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks.
  
• Tegude tee – tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada . Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest.
  
• Armastuse tee – andumine jumalusele
  

Samkhya – selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast . Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul.

Jooga – hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest . Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe.

Kultus ja eluviis – tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi viivad läbi preestrid, kes elavad annetustest ja elavad templites. Pole kohustuslikud ja on juhuslikel aegadel. Austavad kõiki eluvorme - loodusnähtusi, taimi, loomi. Hoiduvad vägivallast. Kõige pühamad loomad on lehmad . Liha ei sööda. Askeethes ehk eraldi ja kasinalt elamine, keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. Usutakse, et keha on hinge vangla . On olemas positiivne askees ja negatiivne askees. Positiivne on, kui keha kurnatakse läbi liialduste. Negatiivne on see, kui loobutakse üleliigsest – toit, jook, seksuaalvahekorrad, suhtlemine, pesemine, juuste lõikamine.
Otsitakse vabanemise teed.
Budism
Budism tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ehk maailma tekkimist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimuse vastus lahtiseks.
Budism on saanud oma nime Siddharta Gautama ´le omistatud tiitli järgi Buddha . Buddha on tarkuse ja valgustaja ürgne vorm, mis ilmutab end maailma eri ja eri isikute kujul. Siddharta elas Indias umbes aastatel 563-483 e.Kr., kuid tema eluaastate üle käib vaidlus.
 
Budism on läänes kasutamisele võetud termin, et tähistada usundit, mida selle järgijad nimetavad enamasti dharmaks. Dharma tähendab nii õpetust kui ka asjade olemust. Algselt ei pööratud õpetuses tähelepanu Buddhale vaid eelkõige õpetuse sisule - iseenda jõul ja jumala abita valgustatuse saavutamine, sisemise tasakaalu saavutamine ja iseenda minast loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi.
 
Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse.
Kes oli Buddha?
Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde.
Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman , et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist. Loomulikult ei soovinud isa, et ta poeg selliseks saab ning külvas teda üle luksusega ning hoidis palees kinni.
 
Täiskasvanuks saades õnnestus Siddhartal teha väljapoole paleed neli jalutuskäiku. Jalutuskäikudel nägi ta rauka, haiget, matuserongkäiku ning askeeti. Kuna tema enda elu oli vaba hädadest ja kannatustest (haigused, vanadus , surm), jättis jalutuskäikudel nähtu temasse sügava tunde, mille tulemusena ta tegi järelduse, et kõik maailmas on mööduv ja häviv.
Buddha elas 80. eluaastani ning pärast surma tõusis ta nirvaanasse. Tema keha põletati ning tuhk jagati erinevate koolkondade vahel laiali ning pandi palverännakute sihtkohtadesse pühadesse stuupadesse.
Buddha otsustas luua ilmutuse järgi uue õpetuse. 4 üllast tõde:

• On olemas kannatus – inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus
  
• Kannatusel on põhjus – teadmatus , et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust
  
• Kannatustest on võimalik pääseda – lõplik vabanemine ehk nirvana
  
• Vabanemiseks on 8-astmeline tee:
  

õige vaade

õige kavatsus

õige jutt

õige tegu

õige eluviis

õige püüdlemine

õige mõtlus

õige keskendumine

Budistlik eluviis

Budistlikud kogudused – mungad . Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist ( riie , nõel, kauss, sõel).

Budismi peasuunad

Hinajaana budism – lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt, tripitaka pühakiri on hinajaanade poolt kirja pandud
Mahajaana budism – põhjapoolne budism, suur sõiduk = mahajaana, Buddha – jumalus, jumalaid on palju, bodhishattva = inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada teiste olendite heaks, maitri = tingimusteta armastus
(Zen-budism – nirvaana seisund on võimalik juba praeguses seisundis)
Tiibeti budism – dalai- laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid , Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon , tsam-tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid , pantšen-laama = dalai-laama kaasjuht.
Kasutatud allikad:
Leeriõpik
Google.ee
Raamat Budismi Lühiajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m