Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontakti vältimise viisid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kontakti vältimise viisid
Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto.
Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/ Underdog konflikte.
(Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.)
Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks .
Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel.
Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde.
Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi.
Kontakti vältimise viisid #1 Kontakti vältimise viisid #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Pedagoogiline suhtlemine
8
docx

Pedagoogiline suhtlemine

teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas

Pedagoogika
Pedagoogiline suhtlemine
14
docx

Pedagoogiline suhtlemine

On omane küünikutele, võib esineda suitsiidi eel. Kes ei salli ennast ega teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) ­ autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon ­ (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog ­ polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' ­ kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese

Pedagoogiline suhtlemine
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
19
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Inimene kogeb vastandlikke tundeid. Läbi selliste paaride maailma tunnetamine aitab eri asjade vahel paremini piire välja joonistada. Nende teadvustamisel teadvustab inimene ka oma soove. Geštaldis kasut seda nt: grupp- kuum tool, teised hakkavad ütlema talle seda, milline ta ei ole. Ja inimene nt tunni jooksul üritab mängida oma vastandit. Sageli mõistetakse, et igapäevaselt käitutakse vb sarnaselt. Kaitsemehhanismid. Püüab nt pingettekitavat kontakti vältida. Suuresti ongi kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades. 1) Introjektsioon. Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS

Psühholoogia
11-klassi konspekt
20
doc

11. klassi konspekt

Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon ­ kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon ­ oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon ­ teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon ­ kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents ­ keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad

Psühholoogia
Psuhholoogia
18
doc

Psuhholoogia.

Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon ­ kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon ­ oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon ­ teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon ­ kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents ­ keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 13 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude

Psühholoogia
Psühholoogia arvestus - secunda
18
odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon ­ võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon ­ enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon ­ inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine ­ hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine ­ grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
30
docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes o Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia 6. Arhetüübid Arhetüüp ­ teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud

Psühholoogia
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun