Oskus Jääda Iseendaks (8)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kirjand: Kuidas jääda iseendaks?

Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele

Kirjandus

7

docx

Enesekehtestamine

Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõltumatuse ning ennast ka vääriliselt "kehtima panna". Juhul kui mainitud vajadused ei leia rahuldamist, tekib olukord, kus me tunneme end abitu või üksildase, ahistatu, alahinnatu, tühise, seltskonnast väljajäetu või lausa häbistatuna. Sellega kaasneb mitte üksnes rahulolematuse pinge, vaid ka enesehinnangu langus (Kidron, 2001). Sellises olukorras sa langedki nagu mingisugusesse musta auku, kust väljapääsu omal jõul on vahel isegi võimatu leida.

Sekretäritöö

5

docx

Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes

Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?"

Filosoofia

1

rtf

Freud, Jung, Heidegger

elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks

Filosoofia

3

odt

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti

Kirjandus

12

docx

BUDISTLIK EETIKA

Teine on ebaloomulik karmus iseenda vastu. Käitumisjuhised kirjeldavad, kuidas käituks virgunud olend, kuid ise ei ole virgunud ning kuni selle seisundini jõudnud ei ole, on võimatu neist orientiiridest täht-tähelt kinni pidada. Juhiseid nimetatatkse mõnikord ,,treeningprintsiipideks" ning tähtis on näha neid selles valguses ­ harjutustena, mis võimaldavad vastavat oskust aegamööda arendada. Eetiline käitumine on oskus. Kui mis tahes oskuse korral, näiteks klaverimäng, ootatakse ideaalset tulemust kohe alguses ning end siis mõttes iga vale noodi eest tümitatakse, loobutakse harjutamisest õige pea. 3 BUDISMI VIIS KÄITUMISJUHIST 3.1 Esimene käitumisjuhis ­ Elusolendite tapmisest hoidumise ehk armastuse printsiip Budistid peaksid rakendama armastuse printsiipi nii mitmel eri viisil ja eluvaldkondades kui võimalik. Esimese käitumisjuhise järgimise loomulik tulemus on vegetaarne toitumine,

Kutse-eetika

16

docx

Lääne filosoofia

Suur osa dialoogi tekstist keskendub valitsejate õige kasvatamise küsimustele. Platon usub, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Demokraatia nõrkus on just selles, et side teadmisega katkeb. Ülekohus ja ebaõiglus tuleneb ikka teadmatusest. Õiglase riigi esmane ja viimne ülesanne on hoolitseda selle eest, et võimalused valitsejate mõistuseotsustest tulenevate vigade jaoks oleks lõplikult välistatud. Valitseja põhiline omadus on tema teadmine tõsiolevast, tema oskus eristada arvamust tõelisest teadmisest. See on ülim ja puhtaim hüve- päritud Sokrateselt. Aga sel juhul kõlbavad vaid filosoofid valitsejateks. Filosoof on tõe armastaja- tarkuse armastaja. Valitseja saab kehtestada õiglaseid seaduseid ainult siis, kui ta teab, mis on õiglus, selleks on võimeline vaid filosoof. Platoni riik on aristokraatia- parimate võim. Platon ei usu demokraatia efektiivsuses. Massi suurus ei taga teadmist. Suured hulgad ei saa olla tarkuse armastajad. Õiglus

Filosoofia

6

doc

Õpetaja tema arengus

Kujunevad käitumist reguleerivad normid ja reeglid-tabud, mis mängivad tsivilisatsiooni tekkes otsustavat osa. /Headusena hakatakse nägema keskkonna poolt heaks kiidetud tegu /!!! ÕPETAJA: loodusinimene inimene kodanik Roomas Enne seda kui inimesed kirjutama ja lugema hakkasid pidid nad igapäevaselt rinda pistma mitmete loodusjõududega, loomadega ja mis seal salata, eelkõige teise inimesega. Selleks, et ellu jääda pidid inimesed arendama erinevaid oskusi ja hankima erinevat infot ja seda kasvõi niigi palju tõõtlema, et on võimalik rääkida kultuuri tekkest ja seeläbi esimestest haridusilmingutest. Infot saadi loodusest ja seda põimiti inimese vaimse sünnitisega- usundiga, sealt tulenevad tavad ja kombestik. Arvata on, et vanemlik hool aitas seda olemasolevat teadmist põlvest põlve edasi kanda. Lisaks vanemlikule õpetusele olid

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

Kommentaarid (8)