ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid esineb selles aineterühmas ja milliseid värvusi need pigmentained taimedele annavad? Aine? Värv? Leidub? Antotsüaniinid - roosa,punane, peet, punane sibul, kirsid, lilla
aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendatud C3-fragmendiga. B-tuuma erineva liitumise tulemusena moodustuvad erinevad flavonoidühendid. Flavonoolid: Kemferool trihüdroksüflavonool ( R=R'=H)
marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud sooleloiduse puhul mahl, kompott ja värsked marjad on olulised kollatõve järelraviks aitavad ära hoida trombide teket veega lahjendatud mahl turgutab südant, alandab vererõhku, rahustab ASTELPAJU : Astelpajuviljade koostisse kuuluvad vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, Bgrupi vitamiinid Asselpajus sisaldub karotenoide (bkaroteen, g karoteen, lükopeen), bioflavonoide (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin) Astelpaju sisaldab ka palju mineraalaineid, asendamatud rasvhappeid ja orgaanilisi happeid Astelpaju sisaldab ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ning tsinki ASTELPAJU ON VAJA : Immuunsüsteemi stimuleerimiseks Viirushaiguste ennetamiseks Astelpajudes on kasvajavastane toime Tugevdavad südame kokkutõmbevõimet Suurendavad veresoonte elastsust Vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime Tugevdavdab kapillaaride seinu
operatsioonijärgselt. Astelpajulehtedest vannid leevendavad reumat ja podagrat, veresoonte lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid. Astelpaju on hinnatud ravimtaim, mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b-karoteen, g-karoteen, lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin), mineraalained, asendamatud rasvhapped, orgaanilised happed jm. Toidulisandina sobib astelpaju toetava vahendina alljärgnevate näidustuste puhul : Immuunsüsteem - Astelpajul on üldtoniseeriv ja immuunsüsteemi stimuleeriv toime eelkõige tänu kõrgele b-karoteeni ja vitamiin C sisaldusele. Seetõttu on astelpajutooted heaks vahendiks nii sessoonsete viirushaiguste (nn. külmetushaigused) ennetamise kui ka haigusest taastumise puhul
vähendamine) 1) Hapniku kõrvaldamisega 2) Säilitamisega madalatel temperatuuridel pimedas 3) Antioksüdantide lisamisega toidule Antioksüdatiivse aktiivsuse peamiseks rolliks on radikaalide eemaldamine. Toidus leiduvad antioksüdandid: 1) Looduslikud antioksüdandid a. Tokoferoolid b. Askorbiinhape c. Karotenoidid d. Flavanoonid ja flavoonid e. Kvertsetiin f. Polüfenoolid g. Vanilliin h. Reduktoonid 2) Sünteetilised antioksüdandid Ei tohi olla toksilised, peavad olema tugevalt aktiivsed madalatel kontsentratsioonidel, peavad kontsentreeruma õli või rasva pinnale a. Gallaadid b. BHT c. BHA Tugevalt lipofiilsed antioksüdandid on tokoferoolid, BHT, BHA ja
=5,54 0,0785 ( ) =¿ 46204,86 L 150 mm H 1= = =8,771∗10−3 N 1 17101,47 L 150 mm H 1= = =3,246∗10−3 N 1 46204,86 Katse 5 (piigi indentifitseerimine, Rutiiniga); võtta 200 μl proovi ning lisada sellele 2 μl standardlahust (rutiin või kvertsetiin) ning korrata katset: (t m2−t m 1) (7,174−4,225) RS =1,18 =1,18 =¿ (W 1 + W 1 ) (0,0784+ 0,0753) 22,64 ;1 ;2 2 2 ( t R −t0 ) ( 4,225−2,003 ) K '1= = =¿ 1,109
eksporditakse rakkudest välja antipordis prootonitega kandjavalkude abil, mis paiknevad rakkude basaalses osas. Antikehad kandjavalkude suhtes pärsivad auksiini polaarse transpordi. Apoplasti väljutatud IAA molekul protoneerub ja võib siseneda järgmisesse rakku. Polaarset transporti pärsivad mitmed IAA struktuuriga sarnased ühendid, mis on konkurentseteks inhibiitoriteks seostumisel kandjavalkudega (trijoodbensoehape e TIBA, in vivo teatud flavonoidid, näiteks kvertsetiin). Looduslikud flavonoidid on seega auksiini transpordi regulaatorid mida tõestab ka flavonoidide sünteesi mutantide auksiini jaotumise muutus taimes.Samuti pärsivad transporti hingamise inhibiitorid, sest transport on sekundaaraktiivne. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast